Subscribe Menu

Vaadates tulevikku


Käes on tarkusekuu, Juku ja Mann on koolipingis, suvi seljataga, kuigi ilusad ilmad peibutavad ikka klassiruumiaknast. Nagu alati, on kooliaasta alul nii õpilased kui õpetajad ootusest ja lootusest pulbitsemas, töökoormus pole veel suutnud suverõõme eemaldada. Koolis käiakse ju selleks, et õppida, areneda, kasvada; ja kui oluline on ometi siin nii õpetaja kui lapsevanema roll.

On aga neid, kes kuiva statistikat uurivad, septembri õhinast välja ei tee. Vahest on nende arvude põhjal leitud tulemused, järeldused, mõtlemapanevad nii lapsevanematele kui õpetajatele. Muidugi peaks ka poliitikud kuulama erapooletuid analüüse.
www.wikipedia.org (1970)

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) statistikaülevaadet “Haridus lähivaates” esitleti teisipäeval, andes reitinguid hariduses ülemaailmselt. Huvitav on eriti kaaluda, mida raport Eesti kohta lausus.

Teame, et Eesti on IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) maa, ning sugugi ei üllata, et Eestil on OECD riikidest kõrgkoolidesse astujatest suurim hulk (9%) just IKT erialadele. E-riik Eesti on olnud maailmas liidriks, mis ime, et tulevased põlvkonnad on alast huvitatud. Pole siin vaja korrata saavutusi nagu Skype, mis on vist pea igal alla 30aastasel olemas, paljudel vanematel inimestel samuti. Hõlpsalt saab nii sõprade ja sugulastega suhelda, eriti vanemad oma noorte, aga täiskasvanud lastega.

Kuid noorusest tuleb suunata tähelepanu ka vanadele ja, paraku, rahale. Et õpetaja elukutse pole nii prestiižikas kui programmeerija, arvutiteadlase amet tänapäeval, ei vähenda see nende olulisust. Kuid jätkuvalt on õpetajaamet ebapopulaarne. Seda kinnitab ilmekalt fakt, et Eesti õpetajaskond vananeb – ligi pooled on raporti järgi üle 50aastased. Vaid Itaalias on vanemad kooliõpetajad.

Madalamad palgad on kahtlemata süüdi, lasteaiaõpetajad on eriti nö vaeslapsed. Haridusminister Mailis Reps kommenteeris raportit, toonitades arusaadavalt: selleks, et õpetajaamet muutuks andekatele, edasipürgivatele noortele karjäärivalikuks, tuleb palgatõusudega jätkata. Kuna raporti järgi on Eesti õpetaja aastapalk võrreldes OECD keskmise aastapalgaga pea poole madalam.

Nagu Ontarioski, on Eestis kutseõpe jätkuvalt ebapopulaarne igas õppevormis. Ontarios, muide, on Kanada kõrgeimad ülikooli õppemaksud, aga siiski soovitakse pigem sinna kui kutsekooli astuda. Isegi kui on vajadus heade käte järgi ja tavaliselt head käed toovad viisakat sissetulekut.

Kui juba õpilastest enestest, siis teavad nad ju kõik, et iga koolis õpitud aasta potentsiaalselt suurendab sissetulekut. Kas pea või kätega (kutsetöölistel peavad ju mõlemad olema tasemel, mitte nagu IKT alal, kus klahvlaud vaid sõrmi harjutab).

Raportit saab haridusministeeriumi kodulehelt hm.ee lugeda. Nii targemaks saades. Repsi tsiteerides, õppimine tasub end ära.

Tõnu Naelapea

Read more