Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 25 2019

Avaldatud: 21 Juuni 2019

Marika Mayfield - photo by Peeter Põldre

For Marika Mayfield, lending her talents to the Estonian Studies Centre (ESC) and the Museum of Estonians Abroad (VEMU) as Executive Assistant is a natural fit for her interests and abilities.

“I think it was meant to be,” she laughs. “I am connected to both Estonian and Canadian culture and love the challenge of working in both worlds.”

Marika will get the chance to do all this and more as she is full speed ahead helping coordinate Estonian Music Week and Latitude 44 (EMW/L44).

Latitude 44, a conference aimed at bringing together key players in the technology world from Estonia and Canada is being combined with Estonian Music Week in Toronto this year.

The conference will take place November 14 and 15 at the WE Global Learning Centre and Estonian Music Week will be held November 14 – 17 at various venues throughout the city.

Loe edasi: Marika Mayfield, Executive...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 25 2019 - Aldo Kals

Avaldatud: 21 Juuni 2019

Taastatud kolmekümneaastane vabadussammas Pärnu-Jaagupis, auvalves Kaitseliidu ja Kodutütarde esindajad. Foto: Terje Papp (2019)

Laupäeval, 15. juunil tähistas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu, kohaliku koolimuuseumi jt. koostööpartneritega kalmistul suure pidulikkusega Vabadussamba taasavamise 30. aastapäeva. Jaaguplasi ja sõpru oli kohale tulnud poolesaja ringis mitmelt poolt üle Eesti. Kohal oli Erna Rüütel Helmest, keda teame Parasmaa küla Männiku talutütrena Hirmus Antsu, Viktor Rumjantsevi jt. metsavendade toetaja ja varjajana. Kohal oli Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitselahingut 1949. a pealt näinud praegune pärnakas Vello Leppmets ja sama aasta küüditatu Anti Markson Ertsma külast.

Ürituse tehnilist poolt aitasid ette valmistada Arne Alemaa ja Karl Köster, valla helitehnik ja kohalik surnuaiavaht. Sündmusele lisas pidulikkust kohal olnud major Margo Sai ja tema kaitseliitlaste ning ühe kodutütre auvalve ja heisatud ning paigaldatud rahvuslipp, kohaliku muinsuskaitse seltsi jt. lipud. Vabadussamba astmestikku kaunistasid lilled, põlev küünal, Põhja-Pärnumaa mälestuskimp ja Petseri maakonna seitsmest laualipust koosnenud rivi. Need kuulusid kinkimisele koostööpartneritele.

Loe edasi: Kolm kümnendit Pärnu-Jaagupi...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 24 2019 - Ülle Baum

Avaldatud: 14 Juuni 2019

Kert Kingo - foto: Ülle Baum ©2019

Kaunis tulpidemeri tervitas maikuu lõpupäevadel Ottawasse saabunud 2,000 delegaati ligi sajast erinevast riigist. Kanada pealinnas toimus siis Avatud valitsuse partnerluse (AVP) tippkohtumine (The Open Government Partnership Summit), mille avas 29. mai hommikul Kanada peaminister Justin Trudeau.

AVP oli formaalselt asutatud 2011. a Brasiilia, Indoneesia, Mehhiko, Norra, Filipiinide, Lõuna-Aafrika, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide poolt. Kanada ja Eesti liitusid mõlemad 2012. a selle organisatsiooniga, mis kujutab endast rahvusvahelist algatust hea riigivalitsemise edendamiseks.
Sellel AVP tippüritusel Kanada pealinnas osales ka Eesti delegatsioon, teiste seas uus Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo. Kingo võttis ka osa neljapäeval, 30. mail toimunud strateegilisest arutelust ,,Kuidas edendada õigusi digiruumis avatud valitsemise partnerluse tegevuste abil?“ Oma esimese välisvisiidi ajal Ottawas oli ministril ka rida tähtsaid kohtumisi. Kert Kingo külastas mh Kanada parlamenti ja tutvus selle tööga. Samuti võttis minister osa Ottawa Eesti Suursaatkonnas toimunud kohtumisest, kus viibisid ka ministrit saatev delegatsioon ning Eesti vabaühenduste esindajad, kes olid AVP Summit’ile tulnud. Kohtumise käigus andis Eesti suursaadik Kanadas Toomas Lukk ülevaate külalistele Eesti-Kanada suhete hetkeseisust ning rõhutas seejuures Eesti digivaldkonna head mainet Vahtralehemaal.

Loe edasi: EESTI IT- ja...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 24 2019 - Riina Kindlam

Avaldatud: 14 Juuni 2019

Kogu maikuu vältel ehk nurmenukkude õitsemise ajal, sai osaleda selle imearmsa lille üle-eestilises teadusvaatluses, kogudes andmeid õitsvate nurmenukkude erikaelsuse kohta. Harilik nurmenukk (ld Primula veris) on erikaelne – st, et nurmenukul esineb kahte tüüpi õisi. S-tüübi õies on näha kõrgemal asetsevaid tolmukaid (vasakpoolne foto) ning L-tüübil emakakaela ühe selge täpina (paremal). Fotod: Riina Kindlam (2019)

Olete kuulnud saatest (või jälgite) pealkirjaga „Canadian Idol“? See on meelelahutussari, mis põhineb populaarsel Briti telesaatel ,,Pop Idol“, kus otsitakse noori andekaid lauljaid. Eestis on saate nimeks „Eesti otsib superstaari“. Isegi neile, kes seda TV3 saadet ei vaadanud, on pealkiri tuttav ja seetõttu kõlab toredalt üleskutse loodushuvilistele ,,Eesti otsib nurmenukke“, millega kutsutakse inimesi nurmenuku õitesse piiluma.

Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikooli ökoloogid ja Teeme Ära talgupäevalised töötasid välja kodanikuteaduse projekti, et koguda teadustööks vajalikke andmeid õitsvate nurmenukkude erikaelsuse kohta.

„Nurmenukk on mitmetel põhjustel hea mudelliik. Seda kaunist kevadekuulutajat tunnevad paljud ja teda võib kohata üle Eesti. /.../ Kui me teame, kuidas läheb nurmenukkudel, saame selle põhjal oletada, kuidas läheb ka teistel putukate abil tolmlevatel taimedel. Ühtlasi saame infot maastikumuutuste tagajärgedest taimede kasvukohtadele ja tolmeldajatele,“ selgitab TÜ ökoloog Tsipe Aavik.

Loe edasi: EESTI HETKED - Tegime...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu / Estonian Life Online

Avaldatud: 14 Juuni 2019

1938. aasta väljalaske GAZ veoauto ja kaheteljelise vaguniga deporteeriti inimesi NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse - foto: Harald Kivinurm / www.wikipedia.org (2011)

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võttis 14. mail 1941 vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas "Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta.

14. juuni öösel kella 1–2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Mingit kohtuotsust selleks polnud. Korterid ja hooned otsiti läbi. Kaasa lubati võtta kuni 100 kg asju.

Paar tundi pärast küüditamise algust saabusid esimesed autod raudteejaamades haruteedel ootavate vagunite juurde. Kokku oli operatsiooni läbiviimiseks varutud 490 vagunit. Need seisid Tallinnas Koplis ja Pääskülas ning Haapsalus, Keilas, Tamsalus, Narvas, Petseris, Valgas, Tartus ja Jõgeval.

Loe edasi: Juuniküüditamine 1941

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 22 2019 - Kaire Tensuda

Avaldatud: 31 Mai 2019

Inger Lilles

Kihnu saar on paljude eestlaste jaoks üks väga eksootiline paik. On neid, kes seal käinud ja neid, kes mitte; ent oma ettekujutus saarest on vist pea kõigil. Eeskätt seondub see Pärnu lahes asuv väikesaar triibuliste rahvariideseelikutega (kört), mida paljud naised tänapäevani igapäevaelus kannavad, ja ka külgkorviga mootorratastega. Muidugi teavad kõik ka Kihnu Virvet, kes on tuntuks saanud läbi oma laululoomingu. Kihnu saarega on seotud aga palju muudki põnevat ja eristuvat, sest vaatamata sellele, et Kihnu on vaid 12 km kaugusel maismaast ja sugugi mitte kaugel Pärnu linnast, on saarel oma ainulaadne kultuur ja kombestik, mida veel tänapäevalgi elus püütakse hoida.

Loe edasi: Nädala portree - Inger...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 22 2019 - Vabarna Volli

Avaldatud: 31 Mai 2019

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Oleme jaanikuu lävel, minu arust on juuni juba suvi. Kevadet aga pole olnud ollagi. Kui siis, ehk vaid käputäis päevi. Jürikuu oli märg ja külm. Lehekuu ilmad pendeldasid igas suunas, tuuliseid päevi rohkem kui rahulikke. Ja loodus ise ei peegelda kevade olemasolu.

Seda oskan ütelda meie aia põhjal. Vaid muru kasvab, mis mühiseb. Praegu tuleb kaks korda nädalas niita, muidu asu juba heina tegema. Paljud ilupõõsad pole isegi lehes, sirel pole löönud õitsele, ainus värv on naabrite võilillepõllud. Meil muidugi ühtegi sellist põle, uhkuse asi. Kirun igal aasta-ajal laisku, kes umbrohtu ei kitku, sügisel lehti ei riisu, talvel lund ei aja. No tuleb ju oma pisikest maja ja seda ümbritsevat iluaeda nautida. Ilma-asjata ei ütle kinnisvaramaaklerid, et tänavapoolne aed on tähtsam kui tagumine.

Egas see kõik vaevata tule. Aastaid ju turjal on, paistab, et igal kevadel läheb kauem ja kauem, et kõike korda seada, naabrite sodi ja lehti koristada. Temake samuti ei pea vastu nii nigu nooruses sai koos neid töid tehtud. Küll on hää, et Ets on alati abivalmis. Eks ta ju teab, nigu möödunud nädalil sai kirjutatud, et töömees saab vedelas vääringus palga kätte.

Kunagi sai seda aednikuametit tõsiselt võetud. Käisin aiandusklubi loengutel. Lugesin raamatuid, et tarkust saada, mida istutada, kuhu ja kunas. Ühest kombest oleme loobunud – üheaastaste lillede istutamisest. Nuhtlus on taimekoolis käia, võidelda viimaste pelargooniumide üle. Ja pärast mulda istutamist kasta ja kasta noil kuumadel augustipäevadel. Ning tõmba siis veel maast välja enne talve. Seda kõik lühiajalise ilu saavutamiseks.

Palju mõistlikum on nii, nagu meil taga-aias on – üle aastate on põõsaid istutatud, mis erinevatel aegadel lähevad õide. Seal siis rahulik vilus istuda, olla ilu keskel. Teine mõnu on kasvuhoonetes, teiste iluaedades külas käia. Ning parkides patseerida. James Gardens Ämbri jõe kaldal on kaunis, väärib sõitu sinna. Kui ilus päev, siis terasruunaga Hamiltoni, kus asub Kuninglik botaanikaaed, Kanada suurim, ehk isegi kauneim. Sellised käigud maandavad pingeid, lõhnad, värvid rahustavad.

Kuid kui taevast aina tuleb vihma, siis kuidas sa hing suudad koduste töödega toime tulla. Ütlen tihti, et kui ajaviitest saab kohustus, siis põle mõtet enam sellega tegeleda. Umbes nigu kohustuslik suudlus uksest väljudes.

Kardan viimaste aastate põhjal suvist leitsakut. Kliimamuutus on kõik aasta-ajad sassi ajanud. Tulgu aga suvi nigu tuleb. Seniks kui kõblas, reha ja labidas sõna kuulavad, selg vastu peab, siis leiate mind siiski ikke aiast, mitte diivanilt.

Vabarna Volli

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 21 2019 - Kaire Tensuda

Avaldatud: 24 Mai 2019

Ragne Pajo

Ragne Pajo on psühholoog, kes on pärit Eestist, omandanud kraadid Ameerika Ühendriikides ja nüüd praktiseerib Kanadas, oma vastavatud kliinikus Torontos, Bloor West Village’is. Tal on olnud tähelepanuvääriv karjäär ning edu, mis on tulnud läbi tugeva tahtejõu ja initsiatiivi, aga ka paljude heade inimeste toega.

Ragne on kasvanud Rakveres, kus lõpetas keskkooli, järgnesid õpingud inglise filoloogia alal Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mille lõpetamise järel suundus ta magistrikraadi taotlema USA-sse Connenecticut’i, kuhu jäi elama 15 aastaks.

Ameerika polnud Ragnele päris võõras, ta oli kaks suve seal varem tööl käinud ja oli ka mõningaid sidemeid, kuid õppima asumine oli siiski midagi muud. Uue kultuuriga kohanemine võttis ikka omajagu aega.

Loe edasi: Nädala portree - Psühholoog...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 21 2019 - Riina Kindlam

Avaldatud: 24 Mai 2019

Vaade tänavuse kirjandusfestivali HeadRead pealavale Kirjanike Maja musta laega saalis Tallinna vanalinnas – ootab kirjanikke ja lugejaid ning on käpalistega ehk orhideedega ümbritsetud. Foto: festivali kujundaja Kärt Kukkur Alates 2010. aastast koguneb igal aastal lehekuu lõpus Tallinnasse rahvusvaheline ja omamaine kirjanike ja kirjandussõprade seltskond lappama lehti ja riisuma ridu, häid ridu. Viljakas tõlkija ja festivali korraduskomitee liige Krista Kaer on öelnud, et „Kõik saavad ühe summa, HeadReadil peaesinejaid ei ole.“ Tutvuge festivali kava ja sellest tulenevate heade, pead (heas mõttes) pööritama ajavate mõtetega festivali koduleheküljel www.headread.ee. Inglise keeles on nimi ka juhtumisi köitvalt vahva, rääkimata selles olevatest A-dest, mis jäljendavad vanalinna järske katuseid.

Loe edasi: EESTI HETKED - Peaga lugemine

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 21 2019 - Vabarna Volli

Avaldatud: 24 Mai 2019

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Kas teadsite, et tänavu möödus just täna 200 aastat Kuninganna Victoria sünnist? Inglismaa kuulsamaid monarhe istus troonil 63 aastat, toonane rekord. Nüüd on aga Eliisabet kaueminigi valitsenud. Kuigi on see tänapäeval nimeline.

Victoria ajastul aga oli tal määrav sõna ütelda. Tema puritaanlik ellu suhtumine tähendas, et moraali tuleb jälgida. Kuningannal oli ka ajaloo kuulsamaid armastusi, prints Albertiga. Mõlema nimed on linnade, kohapaikade järgi jäädvustatud. Kõike seda õppisin raamatukogus, huvi pärast. Et teisi saaks kammida ja harida.

Õieti määrin paberit, kuna ta sünnipäev meenutab aegu, kui olin veel töömees. Tema nimel anti puhkusepäev, esmaspäeval, mis oli ta sünnipäevale lähim. Ja sellega märgiti ka suve algust – avati suvilad, juleti istutada üheaastaseid lilli. Enne seda kardeti öökülma.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...