Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 49 2018

Avaldatud: 07 Detsember 2018

Loe edasi: Adventurers in Estonia

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 49 2018 - Riina Kindlam

Avaldatud: 07 Detsember 2018

Kui kodudes ja kirikutes süttib igal advendipühapäeval enne jõule uus küünal, siis Lastejaama internetilehel süttib lausa igal hommikul jõulupuul uus küünal, kustkaudu avaneb muinasjutt. Foto: lastejaam.err.ee kuva/tõmmis (ingl. screenshot)
Läinud nädalal tutvustasin lehe ingliskeelsel küljel tänavust Kalevi kommivabriku advendikalendrit ja mainisin, et igal õhtul alates 1. detsembrist on kohalikel lastel kombeks vaadata kanalil ETV2 n-ö lasteseriaali – 24 osalist Taani jõulusarja ehk -kalendrit, suisa põnevikku, mis on ,,eestindatud“ ehk eestikeelne tõlge on sujuvalt peale loetud. (Selliseid jõulusarjasid tehakse Skandinaavia riikides aastakümneid.) Seda aga kahjuks interneti teel Eestist väljaspool, ka järelvaatamises näha ei saa, kuna on piiratud õigustega jagatud taani looming. Nii on paratamatult ka teiste välismaalt Eestisse sisse ostetud saadetega. Ja vastupidi, Eestis ei saa ka paljude välismaiste telekanalite saateid võrgu vahendusel niisama vaadata.

Õnneks saab ülemaailmselt vaadata kõiki Eestis tehtud saateid! Kaasa arvatud igapäevast Lastetuba, kus 3. detsembril räägitigi advendiaja tähendusest. Need saated on järelvaadatavad internetis umbes kuu aega pärast eetris olemist.

Vaatamiseks on kaks teed: toksi otsingu/mootori (search engine) lahtrisse kergesti meeldejääv ETV2.EE ja klikka seal LASTEEKRAAN. (Ekraan = screen.) Seal on ka Lotte lood, Koolitantsu etteasted ja Vikerraadio igaõhtused õhtujutud, mis voodis hästi kuulatavad – ekraanita!

Teine tee on toksida LASTEJAAM.EE, sest just seal avaneb jõulukalender, mille kuusel süttib iga päev uus küünal. Neid klikates avanevad Eesti oma kirjanike toredad 4-5minutilised jutud, igaüks eri animatsiooniga – need on liikuvad pildid, mida loonud eesti kunstnikud. Ning seal on palju muidki pühadega seotud põnevusi eesti keeles. Väike küünal – sära! Sära Sina ka.

Riina Kindlam, Tallinn

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 48 2018 - Kaire Tensuda

Avaldatud: 30 November 2018

Helen ja Triinu juuksurite konkursil Foto: erakogu (2018)
Oktoobrikuu algul külastasid Eesti Elu toimetust tippjuuksur Helen Heinroos ja tippartist Lepatriinu, kodanikunumega Triinu Paomets Eestist. Lepatriinu andis ka suurepärase kontserdi Tartu College’is, millest meie leheveergudel juttu oli. Ent selle pika reisi esialgne eesmärk oli hoopis teine: nimelt on Triinu olnud juba pikemat aega Heleni modelliks, kellega lisaks kodumaal toimuvatele üritustele nad ka mööda maailma reisivad ja juuksurite võistlustel osalevad.

Rahvusvaheline võistlus 2018 Goldwell Color Zoom toimus tänavu Torontos Enercare Centre’is. (Pikemalt Eesti Elu 30. nov. paberlehes)

Kaire Tensuda, Toronto

Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 48 2018 - Riina Kindlam

Avaldatud: 30 November 2018

This year, 212 year-old Kalev kondiitri/tööstus/ettevõtte (confectionary company's) advendi/kalender, seen here, and in fact its entire Christmas collection for kids, uses funny word play. Photo: kalev.eu (2018) Tere you know, tali is the same thing as talv – winter. But put together, they form a word pair used (mostly verbally) to express dissatisfaction or an unpleasant surprise similarly to: "Imagine that!" or "Hello!" (As in: you've got to be kidding). Estonians also say "Noh, halloo!", but "Tere tali! ", as well as "Tere talv!" are widely used, reflecting the fact that winter's arrival is quite often a (pleasant) surprise. Jõulud novembris? Ei noh, tere tali! (Christmas in November? Come on!)

You might've thought you spied an õige/keelsus/viga (grammar error), because in Estonian, you begin a letter with a direct personal greeting by inserting a comma: Tere, Triinu! Yup, a comma and an exclamation mark. "Tere tali" does not qualify for this rule, but Tere, kallis Mõmm! would. "Mõmm-mõmm" is the sound Estonian bears make and hence their nickname karu/mõmm, which along with kaisu/karu = teddy bear. Another pet name for a bear is mesi/käpp (honey paw), but that's another Kalev candy! And šokolaadi/tahvel and ice cream and cookie...

In addition to possibly having a calendar window to open each morning during the month of detsember or roughly the period of advent leading up to jõulud (yule), the majority of Estonian kids leave a suss (slipper) on their windowsill at nightfall starting on 1. jõulu/kuu, into which a päkapikk leaves a treat. Kalev even makes special tiny sussi/šokolaadid for this occasion, similarly to North American mini treats made for Hallowe'en, which Estonia does not have for its mardi/päev (St. Martin's Day beggars). Check out the Christmas goodies at www.kalev.eu. The advent calendar is already läbi müüdud (sold out) online.

Loe edasi: 24 charged mornings

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 48 2018 - Riina Kindlam

Avaldatud: 30 November 2018

Sellel tahvlil on kõigile Kotkajärve sõpradele tuttav nimi – võimlemisõpetaja Anton Õunapuu, Eesti skautluse rajaja, kelle auks Kotkajärve suur lipuväljak kannab nime Anton Õunapuu väljak. Otse tahvli all, Tallinna Reaalkooli uhkes aulas, mängis 24. novembril EMTA (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ja Otsa kooli õpilastest koosnev ansambel Bachi kantaate. Selles koolis, selles aulas, oli Anton Õunapuu võimlemisõpetaja, enne kui langes 2.IV.1919 Petseri all 31-aastaselt Eesti Vabadussõjas. See tahvel, ühe Eesti eest langenud õpetaja ja kolme õpilase nimega oli seega silme ees poolteist tundi järjest... Varajase muusika kontsertsarja esimene kontsert andis võimaluse astuda üle Reaalkooli ukseläve esimest korda elus. Teadsin, et kool on vana ja väärikas, kuid tema uhke sisemus jahmatas ikkagi, ehitatud on ta ju 1881. Aula, kus kontsert aset leidis, meenutas Tartu Ülikooli aulat, kuna sellel on sarnaselt kahel pool ülalkorruse rõdu.

Reaalkooli tuntakse (ka kaugel) vast kõige enam selle ees seisva ,,Reaali poisi“ mälestussamba järgi. Ferdi Sannamehe kuju Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele avati 1927. aastal ning selle lasid 1948. aastal hävitada Nõukogude okupatsioonivõimud. 1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk monumendi algsete kavandite järgi.

Läinud kolmapäeval, 28. novembril, möödus 100 aastat Vabadussõja algusest. Mälestustseremoonia toimus sel puhul Narva lähedal Riigikülas, 4 aastat tagasi Kaitseministeeriumi ja rahvaannetuste toel taasavatud Vabadussõja mälestussamba juures. Kohal oli väga palju kooliõpilasi, sealhulgas Narva Eesti Gümnaasiumist ja ligi 300 gümnasisti Tallinna Reaalkoolist. 100 a tagasi osalesid mõlema kooli õpilased Vabadussõja avalahingutes Narva all. Seda märkis oma kõnes president Kaljulaid.

,,Kindlasti on side nende õppursõduritega, kes 100 aastat tagasi tulid võitlema. Meie enda koolivennad. Ja ma arvan, et see on kõige suurem side selle tänase päeva jooksul. See oli 100 aastat tagasi, aga see oli alus selleks, et meil praegu saaks olla see riik,“ rääkis Tallinna reaalkooli õpilane Andres Kauri.

Loe edasi: EESTI HETKED - Tuttav nimi...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 48 2018 - Vabarna Volli

Avaldatud: 30 November 2018

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)
Oli aeg, nooruses, kui humal hõikas, siis olin kuuldekauguses, krapsti kohal. Odramärjukese hindajaid oli sõpruskonnas ohtralt – sai nii kalalkäigu järgselt, saunast tulles kui kaardilauas, John Barleycorniga räägitud. Temake aga asus sõnu peale lugema, kui juba küpsem iga terendas ning jumalaviljale sai osaliselt selja pööratud, Jumalaga suhtlesin vaid kerikus.

Ei ma seda kesvamärjukest maha jätta saanud, suvel on ta ju värskendav rüüp ja jõululauda ei kujutagi ette selleta. Sain Saaremaalt aastate eest vanameistri käest, kes Wabariigi ajal juba oli kuulus kadakast kappade valmistamise eest, ühe sellise, hingehinnaga küll, osta. Isegi hernes kõriseb kahe põhja vahel. Uhke jõululauas seda käest kätte anda, oleme vist ainus rahvas, kes nii teeb. Ep tia.

Küll aga tean, et minu pinsiga läheb riigipoest ostmine kalliks. Kurivaim, ainuüksi koolipoiss, see kuuene, maksab 15 toltsi! Ets, kes neist asjust teab, soovitas kodus pruulida. Lisakasuks oli see, et keldris sai Kertu eest tundideks kaduda, ei pidanud mingit käsku täitma. Kuid mette ainult ei maksnud kõik need ämbrid, torud, putjulkad raha, olin tihti nigu kits kahe heinakuhja vahel. Esmalt peenikeses äris, kus tuli valida mitte ainult humalasorti, aga ka kas tahan tumedat, heledat või praegu moes olevat ämbrikarva. Siin ju kirjutatakse amber merevaigu kohta, ja see sats kukkus kenasti välja.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 47 2018 - Riina Kindlam

Avaldatud: 23 November 2018

Nähtud Selveri toidupoes mitte kassikrõbinate, vaid kartulikrõpsude kohal. Vägagi pilkupüüdev (ja minu jaoks uudne) ütlemine ja pilt-sõnum - ehk siis hea reklaam! Foto: Riina Kindlam (2018) Sildil olev lisalause selgitab: „Osta Taffeli krõpse ja ütle sügismasendusele KÕTT!“ Niisiis langenud meeleolu, mis võib pimedal ajal ligi hiilida, võrdub kassiga... ja on vast ühe teise kassi, kassiahastuse sugulane! Kassiahastust tuntakse enam kui: „pohmelus (ehk pohmell) purjutamise ebameeldiva järelseisuna, kaater“ – nii kirjutab Eesti keele seletav sõnaraamat. Kuid teine tähendus veel on masendusmeeleolu – „hingeline, moraalne kassiahastus“.

Kuhu veel minna kaasaegset väljendikasutust luurama kui interneti otsingusse! Seal väga palju sügiskasse polnudki, aga kasutus sai selgeks: kui meel on must, siis võib öelda, et sul on sügiskass peal. Kus ta täpselt peal on, ei täpsustata, kuid kindlasti ei ole ta süles ja kindlasti ei ole tal nurrumootor käivitatud, vaid istub just nimelt PEAS nagu juuresoleval pildil.

(See, mis tegelikult peas toimub, ei ole üldsegi naljaasi ega lihtne. Vaimsest tervisest, sh emotsioonid, erinevad häired, depressioon, arvutisõltuvus, aju ja uni ning palju muud, seletab lahti, nõustab ja suunab kasulik Eesti võrgulehekülg www.peaasi.ee)

Üks väga stiilne naisterahvas on oma blogis (internetipäevikus) aasta eest kirjutanud teemal „Kuidas elada üle sügiskass“ järgmist: „Mind tervitas aastaaeg kerge kassiga.“ Raskemal juhul on „sügiskass täiega peal“.

Sügiskassi saab peletada eemale nagu igat elukat. Ta läheb üle nagu kass ikka -- üle silla näiteks... Sügiskassile võib tuule alla teha, teda võib (piltlikult) sabast kinni võtta ja kaugele jõkke visata.
Ise olen suht(eliselt) positiivne inimene ja Eesti pimeda aastaajaga harjunud (kalamaksaõli!), aga harv on hommik, kus mul poleks kassi peal. See pole too tusane sügiskõuts, vaid mu oma musta-valge mummuline Mummu. Kui hommikul voodis leban, tuleb ta mu rinnale, sest tal on kõht tühi. Ühesõnaga lipitseb. Sarnane hommikuäratus on väga paljudele tuttav.

Loe edasi: EESTI HETKED - Sala hiiliv...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 46 2018 - Kaire Tensuda

Avaldatud: 16 November 2018

Elmar Tampõld ja Andres Kasekamp pärast viimase poolt aastal 2012 Tartu College'is peetud loengut "The Baltic States: Moving Together or Apart?" - foto: Taavi Tamtik (2012)

Loe edasi: NÄDALA PORTREE - Toronto...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 46 2018 - Riina Kindlam

Avaldatud: 16 November 2018

Foto 1: Riina Kindlam (2018) FOTO 1: Leia pildilt kits. Joonistatult on neid laual mitu, kuid purkides on kitsede otsene panus – Setomaa kitsepiimast tehtud cajeta (hääldatud ka-hee-ta) ehk kitsepiima karamellkaste. Leia pildilt väliseestlane. See on too pikem ja kiilakam (daam on saarlasest ostja Pilleriin). Õigupoolest endine väliseestlane, sest Inglismaal Eesti perre sündinud ja Torontos sirgunud Iisak Sulev Andreller on juba 10 aastat Eestis (viimased 5 Võrumaal) elanud. Ning 3 aastat on tema pere Paadova talu Säpina külas ühtlasi väike tootmistalu, kus esimestena Eestis valmistatakse kreemjat ja siidist traditsioonilist mehhiko karamellkastet cajetat. Karamelli on kolme eri maitset: vanilje, tume (kergelt soolane) ja jõuluvürts, mis sobivad ideaalselt nii jäätise, küpsetiste ja pannkookidega kui ka hommikupudru või -kohvi sisse. Uudistage ise võrgulehel www.paadova.com. Iisak hüppas järgmisel Mardilaada päeval Tallinnas müügileti tagant lavale, kui mängis basskitarri ja laulis koos oma üsnagi kuulsaks saanud Nedsaja Küla Bändiga. Nii talu kui bändi leiate ka Facebookist.

Loe edasi: EESTI HETKED - Mardilaadal...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 46 2018 - Vabarna Volli

Avaldatud: 16 November 2018

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016) Sügisvihmad, hallid päevad mulle eriti ei meeldi. Tuletab meelde, et pidi nende keskel põrnikana kodumaalt lahkuma. Isa mopis, mundris, vastu tahtmist, ema üksi minu tramburaiga pidi olema karm. Aga saime vabadusse, aitüma memm. Mille üle ma tänaseni kurvastan, et vanalell jäi maha. Keeldus kompse seadmast. Kuid mulle on ta tänaseni selline erk kuju, nigu olete vist lugenud, et kahju sellest, et visa vanamees ütles ei, siin elan, siia jään.

Vanalell oli üllatavalt tark. No mis mina, põnn, siis teadsin, aga tagantjärgi küll. Teadis, kuna lina kitkuda, kartulit võtta, isegi pisipoissi karja saata, muidugi ainult Pontu saatel. Ilma lugeda. Rahvatarkus taskus. Eks ma sealt aga Pontu mõjul koerpoisi omaduseid saingi. Ja äkki ärkasin, et olen Saksamaal, siis kuidagi Kanadas, kõik need võõrkeeled segased. Nüüd oskan selle ,,pärisvee“ küll saata, kuhu ta kuulub, aga selle keele õppimisega läks aega.

Kuidas nii juhtus? Ei teagi. Olin laps. Ja laps on veel arenemata. Keeltega kuidagi tuleb toime. Aga toime sai tuldud, tänu just kahele inimesele. Vanalell oli kantseldanud mind korralikult ja ema süda lubas kõike.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...