Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 7 2019 - Riina Kindlam

Avaldatud: 15 Veebruar 2019

Kui paned suusad alla ja asud liuglema kodumetsa lumistele radadele, ootad näha tihaseid, põnevaid koeratõuge või sõbralikku talisportlast, ent mitte.... suksusid! Foto: Riina Kindlam (2019)
Kui pealinnas on 7. küünlakuu päeval maas 30 cm lund, aga ilmateade lubab sula (vaid mõned soojakraadid, aga vihma peale ka), siis ei ole aega pikalt mõelda, vaid tuleb kähku haarata suusad ja kobida lähima metsa alla, mis meie puhul on Merimetsa oma terviseradadega.

Need liigutused, mis kohe paika langevad, nagu vana armas mantel sulaks selga – see on kehamälu. Nagu jalgrattasõit, sa ei unusta, vaid kõik tuleb meelde. Kellega sa oled suusatanud, kus. Kuidas peatanud soo serval, löönud suusakepid raja kõrval lumme ja kahlanud midagi lähemalt uurima. See heli, sinu liikumise heli, suuskade sahin ja kepilöögid. Vetruv samm. Meenub Andrus Veerpalu! Aga enne teda Jaan Roos, Lembitu Maleva tohter ja suusatreener ühes isikus, kes lumelaagrites pani meid keppideta liuglema, kaalu vahetama ühelt suusalt teisele... Kõik need, kellega oleme hanereas lasknud mööda Kotkajärve kandi metsaradu, jõudes rampväsinuna aurava köögini, mille kõrvalukse juures kümned ja kümned suusad lumme püsti torgatud. Vahel tuli rajal peatuda, et lasta lumesaaniga sõitjaid mööda, täna peatusin, et lasta mööda viirastuslikud hobused!

Loe edasi: EESTI HETKED - Keda kohtad...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 7 2019 - Riina Kindlam

Avaldatud: 15 Veebruar 2019

Foto 1: Riina Kindlam (2019)
FOTO 1 - Tallinna Balti jaama poolt Nunne tänavat mööda vanalinna suundudes on sirge, mis kulgeb mööda Toompea nõlva toetavat müüri nagu kultuuriuudistejada. Seal on juba ammustest aegadest pikk rodu plakatiraame, kus tänapäevalgi vahetuvad pidevalt filmide, kontsertide ja teatrietenduste plakatid. Viimastel nädalatel on tegelaskujud plakatitel piilunud nendele tuisanud lumelaikude vahelt ja tihti on ka nende kooslused ehk suhe üleaedsetega huvitavalt välja kukkunud. Paremal on Andres, Vargamäe Andres 20. veebruaril esilinastuvast sajandi suurfilmist, mis Tammsaare raamatu „Tõde ja õigus“ esimese osa põhjal Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valminud. 2,5 miljoni eurose eelarvega filmi võtted toimusid Võrumaal, Mõniste vallas Vastse-Roosa külas režissöör Tanel Toomi käe all „ülima põhjalikkusega“. Andrest kehastab näitleja Priit Loog. Temast vasakule on teine „kannataja“, Taani prints Hamlet, keda mängib Nero Urke pealinna Vabalava teatris kahel korral veebruaris. Ja taamal on Hamleti lapsepõlvekaaslase, kuningliku narri Yoricku pealuu, mille ta saab hauakaevajalt. Ühtlasi tabab teda mõistmine, et surmas on kõik võrdsed.

Loe edasi: EESTI HETKED - Kelle tõde,...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 6 2019

Avaldatud: 08 Veebruar 2019

Loe edasi: In Memoriam - Maret Rasins

Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 6 2019 - Riina Kindlam

Avaldatud: 08 Veebruar 2019

When the temperature is around null (zero, the freezing mark, 32°F), this sign above Sõle tänav in Põhja-Tallinn lights up. Photographed through an icy tuule/klaas (windshield) while waiting punase tule taga (at a red light), it was mounted this past fall above the valgus/foorid (traffic lights) and jala/käijate üle/käigu/rada (pedestrian crosswalk) where crowds of kids cross to and from Pelgu/linna Gümnaasium (High School). Foto: by Riina Kindlam (2019)

Loe edasi: From the street - Slip...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 5 2019 - Riina Kindlam

Avaldatud: 01 Veebruar 2019

Foto: Riina Kindlam (2019)
FOTO 1: Tallinna Raekoja platsil valitseb hetkel omamoodi huvitav rahu. Haihtunud on jõuluturumelu ja selle kaupmehed laiali jooksnud ning tähelepanu keskmes säranud kuusk on taas oma algses igihaljas loomulikkuses. Vanalinna tänavaid valgustanud väikekuused, kokku enam kui 200 tükki, mis rahva rõõmuks ohverdati, on nüüd justkui emapuu ümber kogunenud ja kiirtena rivistunud. On tumm, lumine vaikus; linn on mõneks ajaks taas kohalike ja nagu maa alt kivilinna südamesse tõusnud müstilise kuusesalu päralt.

Loe edasi: EESTI HETKED - Üks kustub,...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 3 2019 - Kaire Tensuda

Avaldatud: 18 Jaanuar 2019

Riho Esko Maimets - foto: Edyth Raamat
Rõõm oli kohtuda sel nädalal Riho Esko Maimetsaga, kes oli saabunud Eestist Torontosse peret külastama juba enne jõule — ja leidis hea meelega aega, et jagada Eesti Elu lugejatega oma viimase aja loomingulisi samme ning mõtteid, mida tähendavad tema jaoks juured ja eestlus.

Noor helilooja Riho Esko Maimets on Torontos sündinud ja kasvanud, ent siirdus 12 aastat tagasi, peale Earl Haig muusikaprogrammiga keskkooli lõpetamist, Eestisse elama. Ta lõpetas seal bakalaureuseprogrammi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Vahepeal õppis ta taas Põhja-Ameerikas, nii USAs kui Kanadas, ent leiab, et see 4-aastane vaheperiood oli nii intensiivne õppeaeg, et vaimselt oli ta ka siis justkui ikkagi Eestis, mida peab oma tõeliseks koduks.

Loe edasi: Riho Esko Maimets: *Eestlus...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 3 2019 - Vabarna Volli

Avaldatud: 18 Jaanuar 2019

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)
Vanalell õpetas mulle palju. Meelen on eriti see, et ta rõhutas just rahvakalendrit, nimedega seotud päevi. Rääkis neist kui olulistest meelespeadest. Nigu meie kella seame, oli esiisadel hea teada, et nüüd oleme jõudnud näituseks taliharjani. Seda tõnisepäev, mis oli eile, märkiski paljudele.

Ei ma seda kõike täpselt mäleta, mul aga selline riiul, kus rahvakalender istub Eesti Elu oma kõrval. Olen ju varemgi kirjutanud, et kalendrit kontrollin mitte kuupäeva kindlaks tegemiseks, vaid et kas päev on millegi huvitavaga seotud. Eesti Elu tähtraamatust saan teada, kes sel päeval sündis või suri. Rahvakalendrist aga palju mineviku kommetest.

Talihari näiteks on selline päev, et mõni jagab talve pooleks hoopis paavlipäeval, mis on täpselt nädali pärast, 25-ndal. Teised küünlapäeval, mis veelgi hiljem. Õigeusklikud leiavad, et timofeipäev (22.I) on talve keskpaigaks. No eks see ole nii, kuna talv on ju alati ääretult pikk. Hea aga teada, et oleme kevadele ligemale jõudmas.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 2 2019 - Riina Kindlam

Avaldatud: 11 Jaanuar 2019

Kas on võimalik teha ülimalt ehedat kiluvõileiba piparkoogitaignast, kus ei puudu ka keedumunaviilud ega sibularõngad? Liisi Tani tõestas, et on. Võtmeks on meisterlik värvide pealekandmine. Foto: Riina Kindlam (2019) Milliseid Eesti sümboleid ja maamärke annab teha piparkoogitainast? Ja siis veel, et see ime püsiks koos, annaks vormida, sättida, värvida ja tainas ning glasuur peaks kuu aega vastu soojal näitusepinnal... Selgus, et ilmatuma palju annab teha, kui on kogemusi, annet ja fantaasiast. Tänavu näiteks: tuuleveskid, rehetare, kalmistu, laululava, pääsukesepesa, tuletorn, kukeseened, kiluvõileivad, laest rippuv jõulukroon, rahvuslikud ehted, rahvusloom hunt, jaanituli kargava Jaaniga, Muhu ,,piparsukad“, Kalevipoeg, tema Lennuk, Vanapagan, Sipsik, raamatud eestlase raamaturiiulis, kudum ,,piparsukk“ (iga piste eraldi tükike, niidile kokkulükitud), vapilõvid, idülliline lumise künka otsas istuv kemps, tuhamägi, saun, lestakala, tikand kui mosaiik...

Loe edasi: EESTI HETKED - Piparkoogist...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 2 2019 - Vabarna Volli

Avaldatud: 11 Jaanuar 2019

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)
Mis patriarhaalne süsteem? Jah, poliitikud on peamiselt küll mehed, kuid see vaid kinnitab, et naised on neist targemad. Ei kemple, lange liivakastimängudeni nigu siin Ottawas ja Washingtonis on näha. Keskenduvad olulisemale, mis on hoolitsev (no, tavaliselt) ja palju enam tuleviku huvides tegutsedes.

Mette, et neid kangeid naisi poliitikas põleks. Saksamaal ja Inglismaal ju kõvad valitsusejuhid. Isegi meil on see poisipeaga vanaemast president, kuigi teised jätavad selge mõistuse poolt ta sügavasse varju.

Poisid arutasid seda teemat pärast traditsioonilist uue aasta sauna. Oli meid kunagi märksa rohkem, aga Liiva-Hannus on viimastel aastatel külas käinud tihtimini, kui tahaks. Vanasti sõitsime isegi maale, kellegi suvilasse, kuna puuküttega saun on asendamatu. Lõhna poolest ja küta nii vihaseks, kui tahad, viska leili julgelt. Aga oleme selles vanuses, et enam talvel pikka autosõitu ette ei soovi võtta. Niisiis koguneme Kaaberite kaunisse kottu, Kalju on keldrisse uhke elektrisauna ehitanud. Higistada vähemalt saab.

Kuid kere puhastamine on ainult pool eesmärgist. Vaimu tuleb ka uuel aastal kasida. Seda saab ainult laua ääres istudes, saunalina ümber niuete ja on aeg õllepudelitel higistada. Arutame, uskuge või mette enamat kui poliitikat ja sporti. Naistest aga ei pääse, kunagi. Nigu tänavugi.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...

Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 1 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 04 Jaanuar 2019

Laas Leivat - photo by Tauno Mölder (2016)
After having found his brother Artur and sharing a secret bunker with him and others near his family’s home at Velise, Saaliste traveled throughout Estonia making contact with widely dispersed groups of the anti-Soviet Forest Brothers. Richard became the recognized authority within the unorganized movement.

He was unable to locate hardly any members of the National Committee or Western intelligence agents who had been unsuccessful in escaping in the fall of 1944. He had been tasked in Sweden with helping them and fundamentalist church leaders to flee to the West. Practically all of them had been either arrested, killed or had disappeared without trace.

He had been able to replace the lost radio with equipment left behind by a former Estonian reconnaissance-diversion team. Communications between Estonia and Sweden were renewed with the first transmission in June of 1947. Soviet security, closely monitoring wave-lengths and possible radio contacts were able to intercept it and reacted with formidable vigour. (Full article here: Estonian Life No. 1 2019)

Laas Leivat, Toronto