Subscribe Menu

Meelelahutus – Volli veste: Santi joostes


Mulle paljud need võõramaa kombed ei meeldi, isegi need, mis naljaga pooleks seotud. Võtame näiteks tolle viinakuu viimase õhtu kollitamise. Nii majandusega seotud, et lase aga olla. Poest ostetakse kostüüme, mis pole isegi ilusad, pigem hirmutavad. Nõiad, sarvikud, tondid, luukered - kõik kurjusega seotud kujud. Lapsed lunivad ponkleid, ilma et midagi teeks. Ja tänavu eriti oli märgata noid täispuhutud suuri kujusid, mida ette aeda asetatakse, lapsi hirmutamaks. No mis mõtet selliselt lapsi kasvatada. Õpetagu vanu kombeid, pigem.

Märksa toredam on eesti komme marti joosta, santi teha. Too sant pole mitte vigane, aga pühaku, Martinuse, järgi nime saanud. Vanalell teadis rääkida, et mardipäev on seotud ka Martin Lutheri isikuga. Ja et sant tuleneb ladinakeelsest sanctuse sõnast. Uskuma jäin, usun tänaseni. Ja tänavu märgitigi ju 500 aastast reformatsiooni juubelit, sellest kui kirikumees luuaga „kateloki“ pühakodadest asus läbi käima.
Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Veelgi, mida mäletan lapsepõlvest, et mardipäev oli alati toredate kommete, pidudega seotud. Ei olnud mingit kurjuse ähvardamist nagu siin maal, ei kõrvitsate lõhkumist ulakate noorukite poolt, ämblikuvõrkude ja tondilinade riputamist puudele. Kui lapsed lootsid mardiande saada, pidid nad laulma, tantsima või muidu hea välja teenima. Mitte tondi moodi ulguma.

Meenuvad lapsepõlvest ühe mardilaulu esimesed read. Umbes nii: anna mardil kommi, mart siis tõstab pommi. Anna mardil saia, mart siis kargab üle aia. Anna mardil raha, mart siis ei tee paha. Ja lapsed alati saia ega kommi ei saanud – hoopis pähklaid või erneid. Palju parem hamblatooriumile. Seljas ka tagurpidi kasukas või muidu end loomaks, linnuks tehes. Näo muutmine toimus tahmaga, mitte Hiinas tehtud kollimaskiga. Ei mingeid koledusi. Kui ähvardatigi pahaga, siis moe pärast, ei tehtud seda kunagi. Mitte nagu siinmaal, kus huligaanitsemine on iga-aastane nähtus.

Mardid palusid tuppa laskmist, mardil küüned külmetasid, varbad valutasid. Selleks, et laulda, tralli, tantsu lüüa. Mardiisa, isasant, oli alati olemas, kes noori korrale kutsus – kui seda vaja oli. Mitte nii, nagu siin, et isa ootab autos maja ees, kui kerjatakse magusat, kottide kaupa.

Eile oli hingedepäev, tuleva reede on õige mardipäev. Küll oleks tore vanu kombeid siin maal taastada noorte hulgas, mitte halloviinitseda, vaid õigeid mardipidusid pidada. Ju mõni vanaema, -isa suudab meenutada kombeid, millel on mineviku õpetused juures. Mitte vaid šokolaadi mekk. Magus oleks seda näha, laulaks ise kaasa, kui oleks seks häält.

VABARNA VOLLI

Read more