Suvise pööripäeva hetki

Foto: Riina Kindlam (2015)Foto: Riina Kindlam (2015)
Maamaja õuemuru on rohe-valge-kollasekirju. Kiiremini kui muru kasvavad valged margareetad / margariitad ehk maarjalilled (ametliku nimega harilik kirikakar) ja ka kollane tulikas (perekond buttercup). Nendele, kes perfektsest rohelisest golfimuruvaibast unistavad, on need õied kuuldavasti pinnuks silmas, millest üritatakse lahti saada. Õnneks ei ole kõik seda meelt. See valdavalt valge, aga ka roosakas Euroopa n-ö kääbus karikakar avab ja sulgeb oma õied päikese järgi. Minu ämm ütleb nende kohta maria roos (marienroos). Natuke kahju, et muru nii armsalt ja romantiliselt kõikjal Kanadas ei õitse.

Foto: Riina Kindlam (2015)Foto: Riina Kindlam (2015)
Ätt (nõnda kutsuvad pere lapselapsed oma Saaremaa vanaisa) teeb aida räästa all värsket kasevihta. Vihtasid tehaksegi enne jaanipäeva, kui lehed on värsked ja nii, et jätkuks kogu aastaks. Tol õhtul käisime saunas ja siis ruttasime põllu peale tervitama suve, kui see kell 19.37 saabus. (Päikesetõus 4.03, loojang 22.43.) Kaasiku talu saunas on tihti laval soojas vees leos ka tammeokstest viht ja kadakaviht. Mina ühe korra proovisin viimast ja nahk oli nädalajagu päevi kuppudega kaetud. Ei pea ennast tea mis õrnakeseks, aga paraku ma oma nahka nõndaviisi noolekindlaks enam teha ei julge.


Riina Kindlam