Naised, sõeluuringule!

Ülemaailmsel rinnavähinädalal toimus 13. oktoobril Kadrioru pargis Eesti esimene Roosa Lindi jooks, kus osales üle poole tuhande inimese. 5 km pikkuse heategevusjooksu, -kõnni ja -kepikõnni eesmärk on tõsta teadlikkust rinnavähist ja aidata mammograafia uuringutele ravikindlustamata naisi, keda on Eestis umbes 4400. Sõeluuringule pääseb neist tänu Roosa Lindi jooksule kogutud annetustele ligi 300. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal keskmiselt 700 naist. Foto: Roosa Lindi jooks / MTÜ Elu NimelÜlemaailmsel rinnavähinädalal toimus 13. oktoobril Kadrioru pargis Eesti esimene Roosa Lindi jooks, kus osales üle poole tuhande inimese. 5 km pikkuse heategevusjooksu, -kõnni ja -kepikõnni eesmärk on tõsta teadlikkust rinnavähist ja aidata mammograafia uuringutele ravikindlustamata naisi, keda on Eestis umbes 4400. Sõeluuringule pääseb neist tänu Roosa Lindi jooksule kogutud annetustele ligi 300. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal keskmiselt 700 naist. Foto: Roosa Lindi jooks / MTÜ Elu Nimel
Augusti lõpus ilmus nördimust tekitav uudis: „Eesti inimesed on liiga passiivsed vähi sõeluuringus osalejad, et üleriigiline uuring oleks tõeliselt efektiivne.“

Eestis tehakse kolme sõeluuringut (ehk nn skriiningut): rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi avastamiseks. Need on vähivormid, millele on võimalik varakult jälile saada ja siis ka edukalt ravida. Sõeluuring tähendab seda, et vähki otsitakse juba enne, kui inimene mingeid sümptomeid näeb või tunneb.

,,Kõrgem on hõlmatus juba pikemat aega rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringutel, kus osalevad pea POOLED naised. Madalam on hõlmatus jämesoolevähi sõeluuringus, mis alustas alles 2016. aastal,“ ütles Tervise Arengu Instituudi analüütik Margit Marjamäe. Eelmisel aastal oli jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus, ehk uuringule kutsututest tuli proove andma (kõigest!) 36 %. „Teiste riikide ja ka Euroopa juhiste järgi peaks hõlmatus olema vähemalt 70 protsenti, et sõeluuring oleks efektiivne,“ tõdes ta.

2018. a. kutsutakse Eestis tasuta rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastaga: 1949, '50, '56, '58, '60, '62, '64, '66, '68. Emakakaela sõeluuringule: 1963, '68, '73, '78, '83, '88. Jämesoole sõeluuringule (mehed & naised): 1954, '56, '58. Arstide hinnangul aitaks suuremale osalusele kaasa teadlikkuse kasv ja perearsti tähelepanu juhtimine, et just sel aastal sündinud inimesed on oodatud sõeluuringule, vahendas „Aktuaalne Kaamera“.

Nagu aastanumbritest näha, ei kutsuta sõeluuringule Eestis veel eakamaid inimesi. Nemad peavad ise head seisma oma tervise eest ja paluma perearstilt abi, nõu ja suunamist. Saab minna rinnanõustamise kabinetti ka täiesti ilma perearsti saatekirjata, kuhu kõik naised on oodatud ning perearsti saatekirjaga saab otse mammograafiale. Paljudes Eesti maakondades ei ole haiglates mammograafia võimalust, selleks tuleb sõita suurematesse linnadesse, kuid ringi sõidavad ka mammograafiabussid, mis peatuvad graafiku järgselt haiglate juures mööda Eestit. Varajaselt avastatud rinnavähk on ravitav! Aga kui paljudel vanematel naistel Eestis on harjumuseks oma rindade kontrollimine või naistearsti juures käimine? Karta on, et liiga vähestel.

Naised! Mehed! Sõeluuringutele ja oma tervise eest seisma! Kuula oma keha ja kui midagi kahtlustad (või ei kahtlustagi – varajasel rinnavähil ei ole sümptomeid) – küsige, nõudke! Teid armastatakse ja vajatakse. Lapsed ja lapselapsed – kui vaja, viige kallid ise kohale.


Riina Kindlam, Tallinn