Tartus kohtusid Euroopa eesti keele õpetajad

Foto: Lea Kreinin (2018)Foto: Lea Kreinin (2018)
Emakeelepäeva tähistamisega alustati Eestis juba 8. märtsil, kui algasid Euroopa eesti õpetajate emakeelepäevad. See tore tava sai alguse üheksa aastat tagasi, kokku on siiani saadud Saksamaal, Luksemburgis, Belgias, Suurbritannias, Rootsis ja Hollandis. Eesti Vabariigi juubeliaastal otsustasid õpetajad tulla Eestisse. Ürituse korraldas Eesti Instituut koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Neljapäeval toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis pidulik vastuvõtt, mille avas minister Mailis Reps. Vaatasime Kanutiaia näiteringi etendust „Krips-kraps, eesti laps“, pärast said õpetajad söögi ja joogi kõrval omavahel suhelda, infot ja kogemusi vahetada. Paljud kokkutulnutest olid kogenud pedagoogid, kuid oli ka agaraid lapsevanemaid, kes on loonud välismaal lasteringe ja mängukoole, et aidata võõrsil elades oma lastel emakeelt säilitada. Eesti riigi poolt lähetatud õpetajad töötavad Luksemburgis, Brüsselis, Riias, Petseris ja Ülem-Suetukis. Eesti keele õpetamist välismaal toetab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi raames, tegevusi aitab ellu viia Eesti Instituut. Sel aastal õpib välismaal eesti keelt ligi neli tuhat last. Eesti keelt õpetatakse üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides ja lasteringides. Mitmes riigis on loodud ka eestikeelsed lasteaiad.



Reede hommikul külastasid õpetajad erinevaid Tartu lasteasutusi – kõige rohkem sooviti minna vaatama Tartu Erakooli, kus on head kogemused tagasipöördujate lastega. Tore oli külaskäik ka Tartu Rahvusvahelisse Kooli, kus õpitakse küll inglise keeles, kuid toimuvad ka eesti keele tunnid. Luterlik Peetri Kool on huvitav kogukonnapõhine kool, mille eelkäija rajati juba 1906 ning oli esimene eesti õppekeelega algkool vanal Liivimaal. Lasteaed Midrimaa osaleb arendusprogrammis „Hea algus“, mille eesmärgiks on lapsekeskse metoodika levitamine.Külastusel vaadeldi tunde ning arutati tunnis nähtu üle, lasteasutuste juhid tutvustasid oma asutust.

Pärast lõunat olid luubi all logopeedilised teemad – keeleprobleemidest kakskeelsetel lastel rääkis Merit Hallap, koos teeneka eripedagoogi Ana Kontoriga arutleti õppevahendite üle ning päeva lõpus õpiti koos Liina Särkineniga tegema videotervitust. Õhtul vaatasime Liina dokumentaalfilmi „Miks ma siis ei lähe?“, mis räägib Eestisse tagasi pöördumise keerukatest probleemidest. Vaatajates tekitas see palju erinevaid tundeid ning pärast filmi jätkus juttu veel hiliste öötundideni.

Nähtud film oli heaks ettevalmistuseks laupäevasele arutelule tagasipöördumise teemadel, mida juhtisid Liina Särkinen, Irene Käosaar Integratsiooni Sihtasutusest ja Anne-Ly Reimaa kultuuriministeeriumist. Viimastel aastatel on kunagi siit lahkunud eestlased hakanud jälle Eestisse tagasi tulema. Eesti riik küll aitab tagasipöördujaid, kuid abi võiks olla paremini korraldatud. Tagasipöördujal tuleb Eestis ületada mitmeid raskusi ja ta vajaks toetust erinevates valdkondades – korteri ja töö, lastele kooli ja lasteaia leidmisel ning sisseelamisel. Abistada on kindlasti vaja lapsi, kes satuvad ühest haridussüsteemist teise. Paljud tulevad tagasi koos välismaalasest abikaasaga – peaks mõtlema ka sellele, kuidas aidata neid välismaalasi võõral maal sisse elada.

Kuna laupäevane koolitus toimus Eesti Rahva Muuseumis, siis saime erinevate ettekannete ajal tutvuda üsna põhjalikult ka uue uhke muuseumimajaga ning selles pakutavaga – külastasime veel viimaseid päeva lahti olevat rahvusliku moe näitust, püsinäitust „Uurali kaja“ tutvustas meie sugulasrahva komi päritolu teadlane Nikolai Kuznetsov, Kaari Siemer ja Virve Tuubel ERM-i koolituskeskusest näitasid ERMi püsiekspositsiooni ja lastekataloogi „Kohtumised“ ning toimus tore töötuba rahvakultuuri kasutamisest õppetöös, kus tegime kõik koos rätijänest. Paljud õpetajad plaanivad tulla ERM-i koos oma õpilastega ning nüüd on neil parem ülevaade sellest, mida ERM-is koos lastega teha.

Pühapäeval tutvusime Tallinnas väga põneva Ukraina kultuurikeskusega, mida tutvustas selle rajaja Anatoli Ljutjuk. Maitsesime Ukraina küpsetisi ja vestlesime rahvusvähemuste pühapäevakoolide teemal. Vestlust juhtis Kristina Pirgop, kes tegeleb Eestis Integratsiooni Sihtasutuses vähemusrahvuste kultuuriseltside ja pühapäevakoolidega. Aserbaidžaani pühapäevakooli juhataja Sarvinaz Karimova rääkis oma pühapäevakooli tegevusest ning kiitis Eesti riiki abi eest. Eesti riik toetab nii Eestis tegutsevaid rahvusvähemuste pühapäevakoole kui ka välismaal tegutsevaid Eesti pühapäevakoole.

Emakeelepäevad on hea võimalus välismaal töötavatel õpetajatel kokku saada, koos uusi asju õppida, teadmisi täiendada ning omavahel kogemusi vahetada. Kokkusaamiste vaheajal hoiavad õpetajad sidet Facebooki grupis VÄLEK.

Seekord otsustati, et järgmisel aastal tulevad emakeelepäevad saja-aastases naaberriigis Soomes. Soomes töötab hetkel kõige rohkem eesti keele õpetajaid, seal tegutsevad ka Eesti lasteaiad. Soovime korraldajatele palju edu!


Lea Kreinin, Tartu

 

 

Foto: Lea Kreinin (2018)Foto: Lea Kreinin (2018)

Foto: Lea Kreinin (2018)Foto: Lea Kreinin (2018)