Kultuur - Ilmus ajakirja „Välis-Eesti“ 2017 XXll väljaanne

www.valiseesti.orgwww.valiseesti.org
Äsja ilmunud ajakirja „Välis-Eesti" 2017 XXII väljaanne on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Toimetajad ja autorid soovivad pakkuda oma lugejatele teavet tänapäeval oluliseks tõusnud probleemidele Eestis, millel on märkimisväärne ühisosa väliseestlastega.

Eesti Vabariigi juubelipidustuste eel on eestlaste keelel ja meeles vabadussõjalaste saatus. Ühist muret on tekitanud meie riigi sünniloosse panustanud vabadussõjalaste rolli kohta ilnunud erinevad arvamused ajakirjanduses. Avaldame sel teemal endise sõjaministri eksiilis, kolonel Jüri Toomepuu ja ajaloodoktori, poliitikateaduste professori Toomas Varraku artiklid, mis peaks andma vastused paljudele küsimustele ja avama lahknevate arvamuste põhjuseid.


Välis-Eesti kogukonnad suurenevad, kusjuures on lisandunud ka uusi. Taasiseseisvumisele järgnenud 25 aastal on toimunud eestlaste suurenenud väljaränne. Seoses välisrände ja massilise sisserändega Eestisse on toimunud muudatused kõikides rahvastikuprotsessides. Meie rahvastiku struktuuri muudatustest, mis on alati lugejaile huvi pakkunud, on Eesti rahvastikuteadlaste tööde alusel koostatud andmestikud. Iga-aastased Eesti rahvastiku arengu aruanded annavad teavet ühiskonnamudeli muutustest, perevormide mitmekesisusest, kuid ka sündivuse kahanemisest. Eesti uute põlvkondade tulevikuvõimalustest annab ülevaate demograafide Tallinna Ülikooli professor Allan Puuri ja Luule Sakkeuse artikkel „Eesti rahvastikuareng: prognoos aastani 2100 ". Autorid näitavad levinud arusaama, mille kohaselt hoogne sisseränne peaks pidurdama rahvastiku üldist vananemist, ekslikkust. Selle põhjuseks on asjaolu, et riiki sisserännanud hakkavad kohe vananema ja aja jooksul ühtlustub sisserändajate vanus vastuvõtumaa rahvastiku omaga.

Käesoleval aastal tähistab Eesti Evangeelne Luterlik kirik oma 100. aastapäeva. Meenutame, et 2010. a. novembris allkirjastati Torontos ja Tallinnas kokkulepe, mille tulemina muutus Välis-Eesti Kirik EELK Välis-Eesti piiskopkonnaks. Selle kahepoolse leppe põhjal tuli EELK koosseisu juurde 41 kogudust, hinnanguliselt üle 4000 liikme. Selle ajakirja veergudel avaldame teoloogiadoktor Tõnis Nõmmiku ülevaate nende koguduste tegevusest aastail 1944-2010, st ajani, mil Välis-Eesti kogudused kuulusid eraldi piiskopkonda.
Rahvusvahelise sektantluse ja aktiivse sisserände tagajärjel asutatakse Eestis üha enam uusi erinevate usutunnistusega kogudusi. Milliseid eesmärke need kogudused omavad, saame lugeda meditsiinidoktori Jüri Raudsepa artiklist „Islamialdis Euroopa ja õigeusklik Venemaa".

Ajakirja II osas avaldame kolme väliseestlase kirjutisi oma elust Lätis, Soomes ja USAs. Neid erineva elukutsega autorite – muusiku Mari Järvi, filoloog Inna Feldbachi ja ortopeedi Andris Laatsi artikleid lugedes tunnetame tugevat sidet Eestiga ja eestlaseks olemise väärtustamist.

Ajakirja III osa on pühendatud Välis-Eesti päevale 26.11.2016 Tammsaare Muuseumis, kus filoloogiadoktor Maarja Vaino esitas akadeemilise loengu sellest, mis teeb A.H. Tammsaarest aegumatu kirjaniku. Ajakirja veergudel on avaldatud loengu kokkuvõte „Tõe ja õiguse aasta ning Tammsaare irratsionaalne poeetika". Välis-Eesti päevast osavõtjad, sh ka külalised Lätist, õnnitlesid kirjanik Mats Traati 80. sünnipäeval. Välis-Eesti Ühingu auliige Mats Traat on 80 teose autor. Vestlus eesti pagulusluulest Artur Laasti esituses sobis sellesse poeetilisse mõttemaailma.

Eeloleval juubeliaastal võiks alustada laiemat arutelu selle üle, millised on meie ühiskondliku kooselu kujunemise lähtekohad ja hüved, veendumuste ja religioonide roll ja kuidas leida võimalusi tulemuslikuks dialoogiks meie vaimsete väärtuste hoidmisel. Artikleid neil teemadel palume saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Leili Utno,
ajakirja „Välis-Eesti" peatoimetaja