Subscribe Menu

Balti diasporaad hõlmav konverents Tartus


Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimus 26.–29. juunil konverents „Balti diasporaa uued algused“ MTÜ Baltic Heritage Network (BaltHerNet) eestvedamisel ja Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti-uuringute Tippkeskuse ning Rahvusarhiivi kaaskorraldusel.

Konverentsiga tähistati Eesti, Läti ja Leedu vabariigi 100. sünnipäeva, pakkudes ühtaegu võimaluse vaadelda diasporaa kogukondade ja nende arhiivide kogetud lõppe ja algusi nüüd ning minevikus. Konverentsil käsitleti uute kogude tekkimist ja olemasolevate edendamist, kogude hoiustamise ja kättesaadavuse küsimusi, aga ka suulise ajaloo ja perekonnalugusid, oma loo kirjapanemise ja edasiandmise olulisust. Kõnelejate seas oli nii akadeemilisi uurijaid, mäluasutuste spetsialiste kui ka diasporaa esindajaist kogukondlike mälupaikade hoidjaid, tänuväärset tööd tegevaid vabatahtlikke.
Balti diasporaa kokkusaamisel peeti ühtekokku 24 ettekannet, tervitussõnad laususid Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa, Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis ja BaltHerNeti president Piret Noorhani.
Konverentsil osalejad. Foto: Berta Vosman (Eesti Rahva Muuseum)

Konverentsi avas Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag, kelle avasõnavõtt keskendus mõisteile „uus“ ja „vana“ kogukondlikus tähenduses. Sageli on uute väliskogukondade teke andnud eelnevale kogukonna põlvkonnale põhjust nimetada järgmist uueks, samuti annavad rahvusrühmad põgenike rühmadele oma nimetused. Agraarsel eesmärgil toimunud väljaränne 19. sajandil oli kahtlemata midagi muud kui Teise maailmasõja ajal ja järel kogetud rändelaine. Iga uus väljarännanute laine on toonud kaasa eelnenute ümbernimetamise, samuti on märgatav terminoloogiline teisenemine ajas (esialgu kasutatavad mõisted nagu põgenik või pagulane ajapikku muutuvad või kaovad sootuks). Seega saab diasporaa elurütmi vaadelda tsirkulaarsena ning ka konverentsi pealkirjas esitatud sõnalist mitmust „algused“ on huvipakkuv analüüsida, kas Balti diasporaas esines üks sarnane algus või pigem mitu erinevat, olenevalt rahvusrühmadest, sihtkohtadest, väljarände perioodist, põhjustest ja muust valdkonnaga haakuvast.
Väliskogukondade akadeemiliste esindajatena pidasid ettekande Geert Franzenburg Münsteri Ülikoolist, Marcus Velke Bonni Ülikoolist, Jüri Kivimäe Toronto Ülikooli pikaajalise õppejõuna, Pauli Heikkilä Helsingi Ülikooli ja Kristīne Beķere Läti Teaduste Akadeemia esindajana.

G. Franzenburg käsitles konstruktiivse mäletamise protsessi, mäletamise koode ja kultuurilist identiteeti kui dünaamilist protsessi, millel on tugev kuuluvuse tunne. M. Velke kõneles Balti kogukonnast sõjajärgses Bonnis, keskendudes kahele väljapaistvale Balti eksiilasutusele, Balti Uuringute Instituut ja Balti Kristlike Tudengite Ühing. J. Kivimäe andis ülevaate Saksamaal Hamburgis ja Pinnebergis aastail 1946–1949 tegutsenud Balti Ülikooli pärandist. Balti Ülikooli loomine oli äärmiselt oluline algatus, mis teostati kasinates oludes suurepäraselt ja mis andis akadeemilist tegevust Balti riikidest lahkuma sunnitud teadlastele ning ühtlasi akadeemilise hariduse balti päritolu noortele DP-laagrites. P. Heikkilä pidas ettekande vaba Eesti eest võitleva komitee küsimustest selle tegevuse kõrgajal 1950.–1960ndatel, mil Eesti Rahvuskomitee ja Vaba Eesti Komitee vahekord oli keeruline, toimus võimuvõitlus ja teineteise tegevuse ületrumpamine. K. Beķere tutvustas Balti riikide õigusliku järjepidevuse küsimusi alates Teise maailmasõja lõpust kuni riikliku järjepidevuse taastamiseni 1990ndate alguses. Kuigi Balti riikide esinduses vabas maailmas ei saanud suunata USA poliitikat Balti riikide suhtes, oli diplomaatide tegevus oluline riikliku järjepidevuse hoidmiseks ja teadvustamiseks.

Läti ja Leedu diasporaad puudutavaid sõnavõtte oli seekordsel konverentsil viis. Tutvustati Krasnojarski piirkonna Siberi-lätlaste uuringut Läti kirjaniku Melanija Vanaga loomingu põhjal (Liene Salmina), lätlaste etnilise asualaga Šventoji piirkonda tänapäeva Leedu koosseisus (Krišs Kapenieks), Balti Ülikooli lätlastest õppejõude (Baiba Vanaga), Leedu kirjanike liidu tegevust Ameerika Ühendriikides 1950.–1970. aastatel (Žydronė Kolevinskienė) ning emigratsiooni uuringuid Leedu Rahvusraamatukogu haridusprogrammide kaudu (Jolanta Budriuniene). Ülejäänud ettekanded käsitlesid Eesti diasporaa tegevust Austraalias (Inno Salasoo, Maie Barrow, Terry Kass/Jüri Voan), Ameerika Ühendriikides (Ave Maria Blithe) ja Kanadas (Piret Noorhani) ning Eesti mäluasutuste tegevusvälja diasporaa suunal: Siberi eestlaste uurimisseisu (Anu Korb), diasporaad hõlmava filmipärandi kättesaadavust (Ivi Tomingas), kirjandusteadlase Ivar Ivaski pärandit (Aija Sakova), kirjaniku ja kunstniku Gunnar Neeme elutööd (Marin Laak) ning diasporaa ja kodumaa kirjanduselu suhteid Teise maailmasõja järgsel perioodil (Anneli Mihkelev). Elulugude jäädvustamisest tegid ülevaate Michaela Snopkova projekti „Kogu Me Lugu“ esindajana ja Tartu Ülikooli õppejõud ja kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss suurepärase koostööna ellu kutsutud projekti „Minu elu ja armastus: Eesti Vabariik 100“ hetkeseisu analüüsiga. Konverentsi avapäeva lõpetas Helga Meritsa dokumentaalfilm Geislingeni põgenikelaagri laste intervjuudega koos põhjaliku sissejuhatusega autorilt. Konverentsi programmi mahtus ka Eesti Rahva Muuseumi külastus giidi saatel ja näituse „Toit – eestluse varaait. Eesti toidupoed ja -ärid Torontos“ avamine samas, Rahvusarhiivi peahoone külastamine ning Gunnar Neemele pühendatud väljapaneku avamine ja vastuvõtt Eesti Kirjandusmuuseumis.

Konverentsi ettekanded jõudsid otsepildina iga huviliseni ja on peagi järelvaatamiseks kättesaadavad YouTube’s (kasutades otsisõnu Baltic Heritage Network). Konverentsi raames toimus ka MTÜ BaltHerNet aastakoosolek, ühenduse presidendina jätkab Väliseesti Muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani. BaltHerNeti eesmärk on arendada koostööd Balti diasporaa kultuuriväärtusi koguvate ja uurivate riiklike ja eraarhiivide, muuseumide ja raamatukogude, teadusasutuste, rahvaühenduste ja organisatsioonide vahel. BaltHerNet haldab Balti diasporaa kultuuripärandi infoportaali https://www.balther.net/ ning korraldab konverentse, seminare ja koolitusi. Äsjane konverents oli järjekorras viies, toimudes iga kolme aasta järel alates 2006. aastast. Järgmine sihtkoht 2021. aastal on Vilnius. Tere tulemast!

Birgit Kibal
BaltHerNeti juhatuse liige, Rahvusarhiiv

 

 

MTÜ BaltHerNet president Piret Noorhani ja Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt Toronto toiduäride näituse avamisel. Foto: Berta Vosman (Eesti Rahva Muuseum)