Subscribe Menu

Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupidu viis publiku reisile läbi ajaloo


Euroopa eestlaste 5. laulu- ja tantsupidu Leicesteris Kesk- Inglismaal tõi ülemöödunud nädalavahetusel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kokku eestlaste koorid ja tantsurühmad neljateistkümnest Euroopa riigist.

Peo korraldajate eesmärk oli tutvustada eesti muusikat ja ajalugu välismaal ning tähistada Eesti riigi juubelit eestlastega, kes elavad kodumaalt eemal.

Laulu- ja tantsupeo üks peakorraldajatest Reet Järvik nentis, et teda liigutas sügavalt, kui palju esinejaid ning pealtvaatajaid tuli kokku lähedalt ja kaugelt. Publiku hulgas oli inimesi nii Austraaliast kui ka Ameerikast ja Kanadast. Järviku sõnul oli eriti uhke tutvustada Eesti kultuuri inimestele, kes eesti laulu ja tantsuga varem kokku puutunud polnud.

Laulupeo kontserdi teema oli ,,100 aastat eesti laulu ja tantsu nii Eestis kui ka võõrsil“. Kontserdi kava viis kuulajad laulu ja tantsuga läbi viimase saja aasta Eesti ajaloos: alates iseseisvusmanifestist 1918. aastal läbi sõjaaja ja nõukogude okupatsiooni, mil paljud eestlased põgenesid Eestist Lääne-Euroopasse. Sealt edasi viis peokava publiku aga läbi laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumise tänapäeva koorimuusikani välja.
Foto: David Dowdenko (2018)


Kuna Eestisse naasmine ei olnud sõjapõgenikele pärast Teist maailmasõda enam võimalik, siis korraldasid eestlased võõrsil laulu ja tantsupidusid ise. Esimesed kaks Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupidu korraldati 1974. ja 1978. aastal Münsteris Saksamaal, kolmas De Monfort Hall’is Inglismaal; neljas Heidelbergis Saksamaal 1986. aastal.

Pärast riigi taasiseseisvumist oli võõrsil elavatel eestlastel taas lihtsam koju laulu- ja tantsupidudele tulla ning Euroopa eestlaste laulupeod jäid soiku.

Tänavu, Eesti 100. sünnipäeva aastal tehti otsus Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupidu taaselustada, kodumaale kingituseks koorid ning tantsugrupid taas kord üle Euroopa kokku kutsuda ning juubelit koos tähistada.

Festival algas reedel, 7. septembril Leicesteri kesklinnas, kus kuus laulu- ning tantsugruppi pealtvaatajatele ja möödujatele esinesid. Festival jätkus õhtul ansambel Curly Strings'i ning Londonis tegutseva ansambel ÖÖ esinemisega Y Theatre'is. Laupäeva pärastlõunal aga leidis The Venue@DMU’s aset De Montfort University's laulu- ja tantsupeo kontsert. Üles astusid eesti koorid ja rahvatantsurühmad üle Euroopa.

Pidu algas, nagu laulupidudele kombeks, Mihkel Lüdigi ,,Koiduga“. Seejärel kõlasid teisedki tuntud laulud ja tantsud nagu ,,Tuljak“, ,,Imeline laas“, ,,Ärkamise aeg“, ,,Kaerajaan“, ,,Oige ja vasemba“ ning ,,Laulge poisid, laulge peiud“, mis ka publikut kaasa laulma ning jalgu tatsuma panid.

Repertuaaris oli ka kaunis viis ,,Rukkilill“, mille sõnad kirjutas Kersti Merilaas, viisi aga lõi Leicesterist pärit eestlane Peter Sheldon.

Publiku ette astus ka 8-aastane Greta Gnannt Prantsusmaalt, kes mullu päris ise kirjutas Eestile kingituseks laulu ,,Armas Eestimaa“. Kuulajaskond sai nautida seda toredat lugu, milles Greta laulis neist asjadest, mis talle Eesti juures kallid on, nagu rukkililled ning suitsupääsukesed.

Kontsert lõppes Aapo Ilvese ,,Leelo“ ning Juhan Liivi – Peep Sarapiku ,,Ta lendab mesipuu poole“ võimsa esitlusega, kus käsikäes laulsid nii publik kui ka esinejad.

Kontserdil astusid üles 14 Euroopa riigi lauljaid ühendav Euroopa Eestlaste Koor, Londoni naiskammerkoor Inglismaalt; Rahvusvaheline Eestlaste Eksperimentaalkoor, Göteborgi Eesti Segakoor Rootsist; Silleri koor Soomest; Haaslava meeskoor Eestist; IES Tuleviku ja Londoni rahvatantsijaid (Estonian Folks) Inglismaalt; Laiali Luksemburgist, Tuuletütred Hollandist, Trondheimi Trollid Norrast, Iirised Iirimaalt; Virveli tantsutrupp Rootsist ning Turba Tantsupisik ja Lepalind Eestist. Kaasa lõid ka Curly Strings ning mitmed eesti muusikud ja dirigendid nii Inglismaalt kui ka Mandri-Euroopast.

Saali fuajees sai uudistada fotonäitust, mis andis ülevaate eesti kogukondade kultuurielust Ühendkuningriigis viimase 70 aasta jooksul – alates 1947. aastast, mil paljud eestlased saabusid UKsse sõjapõgenikena, tänapäevani, mil siin tegutsevad nende samade eestlaste järeltulijad ning pärast Eesti taasiseseisvumist Inglismaale elama, õppima ja töötama asunud eestlased.

Esinemiste vahel oli publikul hea võimalus külastada Leicesteri Eesti Maja, kus asus festivali infopunkt. Seal sai nautida eestipärast toitu ja jooke ning kohtuda sõprade-tuttavatega.

1960. aastal asutatud Leicesteri Eesti Maja on olnud pea 60 aastat eestlaste kultuurikeskus Kesk-Inglismaal. Eesti Maja on koht, kus eestlased ja nende sõbrad kokku saavad ning kus on igal aastal tähistatud vabariigi aastapäeva, jaanipäeva ja muid eesti tähtpäevi.

Festival lõppes afterparty‘iga laupäeva, 8. septembri õhtul Ukraina Maja saalis, kus nii esinejad kui ka peopublik koos meelt lahutasid.

Festivali korraldas Inglismaa Eestlaste Ühing (IEÜ). 1947. aastal asutatud ühingu peamine siht on algusest peale olnud eesti keele, meele ja kultuuri säilitamine ning tutvustamine väljaspool Eestit. IEÜ on eesti seltside ja ühingute katusorganisatsioon UKs. Ühingu liikmesorganisatsioonid on Londoni Eesti Selts, Leicesteri Eesti Maja, Bradfordi Eesti Kodu, Nottinghami Eestlased ja IES Tulevik. Ühing hoiab tugevaid sidemeid teistegi organisatsioonidega üle kogu UK, näiteks Eesti koolidega Inglismaal ja Eesti kirikuga.


Katrin Puutsa

Kodulehekülg: www.ev100songanddance.estonians.co.uk
Facebook: facebook.com/EV100songanddanceUK


Käesolev veebileht on Eesti Elu paberlehe tellijate toetatud, toeta sinagi ja telli leht juba täna🙂


FOTOD: David Dowdenko (2018)