Subscribe Menu

Eesti keele majade lugu


16. jaanuaril avas Integratsiooni Sihtasutus Tallinnas eesti keele maja. Eesti keele maja tegevused on juba pea pool aastat käimas ka Narvas – oma majani jõuame poole aasta pärast.

Eesti on saanud nõukogudeajast kaasa mitmeid lõimumisega seotud väljakutseid. Peamised neist on seotud inimeste koosolemise ja –toimimisega, hoiakute ja usaldusega riigi suhtes, tööjõuturu ja haridussüsteemi eraldatusega – neist kõik viivad kaudselt või otseselt eesti keele valdamiseni. Eesti keel on Eestis ühise suhtlemise ja infovälja keel, see on vahend, et murda murekohad kõigis eelmainitud valdkondades.

Eesti keele tasuta kursuseid eesti keelest erineva emakeelega inimestele pakutakse juba 90ndatest aastatest. Integratsiooni Sihtasutus alustas eesti keele õppega 1999. aastal ja hinnanguliselt on meie kursustel selle aja jooksul osalenud ligi 100 000 inimest. Viimastel aastatel on Integratsiooni Sihtasutus saanud pakkuda erineva keeleõppe tasemega kursuseid ligi 2500le inimesele aastas. Eesti keele tasuta kursuste pakkujaid on Eestis teisigi – Siseministeeriumi kohanemisprogrammi kaudu uussisserändajatele, Töötukassa tööturul osalemise parandamiseks, sellest aastast on lisandunud ka Sisekaitseakadeemia, kes hakkab läbi viima eesti keele õpet kodakondsuse taotlejatele. Samas on nõudlus jätkuvalt suur.
Foto: www.integratsioon.ee / A. Raudjalg (2019)

2018. aastal esitlesid Tallinna Ülikool ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR rakendusuuringut ,,Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. Uuringust tuleneb, et „riik on suurim eesti keele õppe tellija. Koolituste maht on olnud aastati erinev, jäädes vahemikku 2000 kuni 6000 inimest aastas, kuid inimesi, kes lähema kolme aasta jooksul plaanivad eesti keelt õppida, võib uuringu autorite hinnangul olla 52 000 kuni 68 000.“

Esmapilgul tundub keeleõppega seotu lihtne – tuleb keel selgeks õppida või õpetada ja nii ongi. Tegelikult on nende ligi 60 000 keeleõppe soovija taga 60 000 erinevat lugu. Seal on inimesi, kes keelt veel üldse ei valda – on nad siis äsja Eestisse kolinud või elanud piirkonnas, kus eesti keele valdamine pole olnud eluliselt tähtis. Nende seas on inimesi, kes valdavad keelt juba üsna hästi, aga tahavad veelgi paremaks lihvida. Nende seas on inimesi, kes on keele hästi selgeks õppinud, aga kuna igapäevaselt on eesti keele kasutamise vajadus ja võimalus piiratud, hakkab keel kuhugi kaduma.

Nende 60 000 juhtumi taga on ka väga mitmeid erinevaid motivatsioone, miks keelt õppida. Nende seas on inimesi, kellel on selge veendumus, et selleks, et siin riigis elada, peab valdama eesti keelt. Nende seas on inimesi, kellel on tööalaselt oluline keel omandada või taset tõsta. Nende seas on inimesi, kes on saanud sõbraks või abiellunud eestlasega ning tunnevad, et suhte parandamiseks on oluline eesti keele oskus. Nende seas on inimesi, kes soovivad saada kodakondsust. Nende seas on inimesi, kes soovivad olla aktiivsed Eesti ühiskonnas ning mõista siinset inforuumi. Ja loomulikult ei ole elu must-valge ning kõik või osa eelmainitud motivaatoritest põimuvad sageli üheks tervikuks.

Lisaks sellele õpime me keeli väga erinevalt. Inimesed, kes juba valdavad mitmeid keeli, on uute omandamisel enamasti edukamad, sest neil on olemas juba kogemus erinevate keelte struktuuridest. Inimesed, kelle ümber on igapäevaselt eestikeelne keskkond, saavad keele üsna kiiresti selgeks. Õppijad on erinevad – kellel on vaja näha kirjapilti või õpitu läbi kirjutada, kellel kuulata, kes vajab rohkem, kes vähem aega – täiskasvanud õppijad on väga erinevad ka vastutuse võtmise ning enesejuhtimise poolest.
Lähtudes teadmisest, et meil on palju inimesi, kes soovivad eesti keelt õppida, et nende motivatsioon ja keeleõppija taust on erinev ja et Eesti riigil on jätkuv väljakutse suurema ühiskondliku sidususe loomisel, asuti pea kaks aastat tagasi valitsuses arutama eesti keele majade loomist. Eesti keele majade eesmärk on suurendada täiskasvanud eesti keele õppe kvaliteeti mitmekesistades seda erinevate metoodiliste võimalustega ning suurendades individuaalset lähenemist õppida soovijale.

2017. aasta lõpus otsustati, et kahe eesti keele maja loomine ja avamine antakse Integratsiooni Sihtasutuse vastutusse. Sestap oleme aasta tööd teinud, et jaanuaris uste avamine reaalselt võimalik oleks. Oleme korraldanud konkursi ja otsinud inimesed, kes sooviksid saada eesti keele õpetajateks – headest eesti keele õpetajatest on olnud ja on suur puudus. Oleme koos Tartu Ülikooliga õpetajad koolitanud ja alustanud väga erinevate keeleõpet toetavate tegevuste pakkumisega. Kivinenud arusaam, et keelt saab õppida ainult keelekursustel, on õnneks ühiskonnas murenemas – kellele sobib keelekursus, kellele keelekohvik või –klubi, kellele tandemõpe, kus üks õppija õpib eesti keelt ja teine mõnd muud (tavaliselt Eestis inglise või vene keelt). On ka inimesi, kellele tegelikult sobib kõige paremini individuaalne keeleõpe internetis näiteks Keeletee või Speakly kaudu, aga korra mingi perioodi jooksul oleks hea õpetajaga oma edusammud üle käia. Ja loomulikult pakume tegevusi, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed koos midagi ägedat teevad ja seeläbi tutvusi sõlmivad ja eestikeelse suhtluskeskkonna loovad. On see kokkamine, kinoklubi, arvamusõhtu või ajalehtede lugemine – peamine, et oleks huvitav ja tooks kokku ühe mõttelaadiga inimesed.

Seega, eesti keele majade loomise eesmärk on suurendada eesti keele õppe võimalusi ja pakkuda neid vastavalt inimeste taustale ja võimalustele. Seeläbi suurendame eesti keele ja eesti keele õppe staatust, loome positiivse kuvandi ja võtame maha vähemasti osa pingeid ja muresid, mis lõimumisvaldkonnas Eestis on. Oleme avatud ja positiivsed ning murrame stereotüüpe, et eesti keel oma 14 käändega on maailma raskeim keel ja seda pole võimalik selgeks saada. Murrame müüdi, et täiskasvanuna ei ole võimalik uut keelt ära õppida. Murrame arvamuse, et eestlased on kinnine rahvas, kes ei salli, kui nende keeles kas või mõni viga tehakse, murrame hirmu eksida – me kõik eksime võõrkeelt rääkides, eksimata ei ole võimalik areneda. Meie tunnuslause on „Leiame ühise keele“ ja just sellepärast ongi eesti keele majad uus samm Eesti keeleõppe ajaloos.

Irene Käosaar,
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja