Lugude kirja panemiseks on koostatud ka abistavad küsimused:
1. Kuidas olete seotud Tartu Maarja kirikuga?
2. Kas lugu juhtus Teie või mõne Teie lähedasega?
3. Kes veel on selle looga seotud, kas Teil on võimalik lugu ühiselt kirja panna?
4. Millal Teie lugu aset leidis? Teile teada oleva täpsusega, kas päev, kuu, aasta, aastakümme.
5. Millised emotsioonid on teil seoses aset leidnud looga?
6. Kas Teil on loo illustreerimiseks pilte/jooniseid/esemeid/vms või on Teil endast jt teistest asjaosalistest mõni pilt?
Lugusid oodatakse 2018. aasta jooksul.
Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub ka sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks Swedbanki kontole EE132200221021269201.
Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus
19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik Eesti ”esimese” ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste ärkamisaegne vaimuelu. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.
17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.
Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.
Teise maailmasõja ajal ega järel ei antud okupatsioonivõimude poolt kogudusele luba oma kodukirikut taastada. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. a ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.
Kogudus sai kirikuhoone tagasi 2008. a, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba 2003. aastal loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus eesmärgiga taastada Tartu Maarja kirik.
Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda ruume ka konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel ning ajalooväljapaneku ja näitustega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo.
2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.
2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega.
Lisainfo, kontakt ja lugude saatmine:
Silvia Leiaru
Tartu Maarja Kiriku SA juhataja
+372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee
tartumaarja.eelk.ee
Õpetaja 5, Tartu 51003