Too õnnetu isa pöördub Jeesuse poole sõnadega: „Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita meid!“(Mt 9:22b) Temale Jeesus ütlebki: „Kõik on võimalik sellele, kes usub.“ (Mk 9:23) Seepeale kinnitab isa õhinal oma usku ning kui Jeesus on kurja vaimu sõidelnud, vabaneb noormees valju kisendamise ning kogu kehast vappumise saatel oma vaevajast.
Hiljem küsivad jüngrid Jeesuselt, miks nemad ei suutnud seda vaimu taltsutada ja Jeesus vastas: „See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.“ (Mk 9:29)
Palve ja usk omavad väge vaid koos. Usk ilma palveta on surnud. Palve ilma usuta on halenaljakas. Näitena toon Eesti hümni kolmanda salmi.
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
19. sajandil kirjutas need luuleread vennastekoguduse äratusliikumise traditsioonis kasvanud elava usuga ja siira palvevaimuga papa Jannsen. Esimesel laulupeol lauldi see palve rahva südamesse ning 1918.a. kuulus see palve 23. ja 24. veebruaril üle Eesti linnaväljakutel ette loetud omariikluse väljakuulutamise akti „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Tollastele inimestele oli loomulik, et mis iganes olulise sammu astumine saab olla edukas vaid siis, kui selleks Jumala õnnistust on palutud ja kui palvevaimus nende sammude õigsust on hoolega kaalutud.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
