Aga Läänemere lained – ja ta vaikne kena kodukene – leidsid alati koha Leida südames, isegi kui ta armastas ka oma uut kodumaad ja tal tuli alati pisar silma, kui mõtles sellele, kui ta emale lehvitas kodurannast lahkudes 1944. aastal.
Leida oli oma pere pesamuna, ainuke tüdruk, keda hellitasid vanemad ja ka viis suurt venda. Ta oli hea õpilane ja saadeti Tallinna õppima, isegi kui koolimaksuks läks terve suve piimaraha. Edasi õppis ta Lihulas õpetajate seminaris koos Toronto ühiskonnas hästi tuntud Edgar Marteniga. Leida õpetas mõne aasta oma lapsepõlve koolis.
Leida juhtus Tallinnas tagasi olema märtsis 1944. aastal, kui Vene sõjavägi alustas linna pommitamist. Ta jõudis just rongile Läänemaa poole, kui nägi rongi aknast linna põlemas.
Kodurannast septembris 1944 lahkudes ütles Leida emale, et jõuludeks tuleks ta kindlasti koju. Nurga talusse ei jõudnud ta tagasi kuni pool sajandit hiljem.
Rootsis oli algul kurbi päevi, kui Leida oli perest ja sõpradest kaugel – talle meeldis alati inimeste seas olla. Aga algul lapsehoidjana töötades sai ta kiiresti rootsi keele selgeks. Ja siis kohtus ta jälle juba Läänemaalt tuttava Roman Marleyga. Nad abiellusid 1948 ja poeg Jaanus sündis aasta hiljem.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
