Konverentsil rääkisid oma kogemustest ja mõtetest seoses heategevusega kirjanik Vladislav Koržets, zooloog Aleksei Turovski, Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe, Toetusfondi patroon Evelin Ilves, Confido tegevjuht ja juhatuse esimees Kalev Reiljan, Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts, Selveri juhatuse liige Kristi Lomp, saatejuht ja produtsent Margus Saar, Tallinna Lastehaigla nõukogu esimees ning Toetusfondi asutajaliige Merike Martinson,
lapsevanemad, kelle laps on saanud abi Toetusfondist Piret Papson ja Rainer Lohu, Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, reklaamiagentuuri Imagine\TBWA loovjuht Sven Luka, mõttekoja Praxis tegevjuht Urmo Kübar. Ürituse moderaator oli Erki Peegel ja vestlusringi aitas juhtida Janek Mäggi. Üllatusesinejateks olid Piip ja Tuut ning Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi abituriendid. Fotograaf: Tiit Mõtus.
Konverentsil avasõnad öelnud kirjanik Vladislav Koržetsi sõnul peetakse maailma religioonides kaastunnet ja headust suureks vooruseks.
Toetusfondi nõukogu esimees ja asutajaliige Merike Martinson kõneles, et fondi algusaastatel 1990ndate alguses oli heategevusel negatiivne alatoon, kuid see on aastatega muutunud. Mis aga pole Martinsoni sõnul muutunud, on rahapuuduse küsimus. „Kuid oleme toetusfondis alati lähtunud põhimõttest, et kui tahad midagi ära teha, siis otsi võimalusi selle tegemiseks, mitte põhjusi mitte tegemiseks.“
Kuigi Eesti taasiseseisvumine tõi Martinsoni sõnul suurt rõõmu, katkes siis lastehaigla varustamine ravimite, tarvikute ja aparatuuriga Venemaa poolt. „Samas ei olnud Eesti ühiskonna suhtumine heategevusse just kuigi hea – seda peeti justkui raha kerjamiseks. Õnneks olid Tallinna Lastehaiglal loodud sidemed Helsingi Lastehaiglaga, ravimifirmade ja heategevusorganisatsioonidega, tänu millele saime sellest kriisist üle. Kuid selline oli foon Lastehaigla Toetusfondi loomiseks,“ rääkis Merike Martinson. „Suure muutuse tõi kaasa toetusfondi uus juht Liis Klaar (kes on ka elanud Kanadas Vancouveris – toim.), kes aitas meil ühiskonnas juurutada mõtet, et heategevus on iga arenenud ühiskonna osa ja auasi ning firmadele isegi kasulik. Õnneks on selline suhtumine täna valdav.“
Selveri juhatuse liige Kristi Lomp rääkis oma ettekandes „Koos on kergem – heategevusest ettevõtja pilgu läbi“, et imede toimepanek on keeruline, kuid nendele kaasa aitamine on jõukohane paljudele.
Zooloog Aleksei Turovski kõneles abistamise teemal, tuues võrdlusi ka taime- ja loomariigist – kuidas abistavad, hoiavad ja toidavad vanad puud noorte puude elu; ning loomade puhul, kes osutavad abi siis, kui seda on vaja, nendele, kellel on seda vaja, ja nii palju, kui nad saavad, ilma sellest sõnaliselt kuulutamata.
Eesti tuntud heategevus-saate Jõulutunnel produtsent Margus Saar tutvustas saate ajalugu, mis sai alguse 1999. aastal. Jõulutunnel soovib pakkuda toetust olulise sotsiaal- või terviseprobleemi lahendamisel, mis on seni saanud liiga vähe tähelepanu või vajab lisatuge olemasoleva süsteemi kõrval.
Tallinna Lastehaigla Toetusfond on 23 aasta jooksul Jõulutunneliga koostööd teinud mitmeid kordi ning Jõulutunneli annetuste eest on soetatud Tallinna Lastehaiglale olulise tähtsusega varustust ning reanimobiil.
Reklaamiagentuur Imagine\TBWA (varasemalt TBWA Guvatrak) on Toetusfondi abistanud ning korraldanud pro bono heategevuskampaaniad fondi algusaegadest alates. Imagine\TBWA mõtles välja ka vahvad tegelased urmelid, kelle seiklused koondati 2018. aastal ilmunud heategevuslikku muinasjutu-raamatusse ,,Urmelid ja 12 heategu“. Agentuuri loovjuht Sven Luka meenutas ettekandes muuhulgas viimaste aastate edukaid kampaaniaid.
Mõttekoja Praxis tegevjuht Urmo Kübar, rääkis, et kõik, mida annetuste puhul numbrites mõõta saab, on läinud aina paremaks. 2021. aastal annetati Eesti vabaühendustele 55 miljonit eurot, Lastehaigla Toetusfond oli viiendal kohal. Keskmine annetaja annetab Eestis aastas 60 eurot. „Covid ega sõda Ukrainas pole näidanud, et soov head teha väheneks, annetajaid on aina enam.“
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõi esile, et heategevus kui selline näitab meie ühiskonna küpsust.
Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves lausus: „Minu jaoks Eesti suhteliselt individualistlikus ühiskonnas on heategevus võimalus koostööks: see on selline unikaalne koostöövorm, kus on koos halastus kõige laiemas mõttes. Halastada kannatajale, sellele, kellel on puudus.“
Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts ütles, et annetamisest saab kasu kogu ühiskond.
Confido tegevjuht Kalev Reiljan märkis, et Eestis on aitamise ja annetamise kultuur arenenud jõudsalt.
Toetusfond tänas kõiki häid inimesi, kes on 30 aasta jooksul toetanud Tallinna Lastehaigla patsiente, samuti kõiki konverentsi esinejaid ning suurepäraseid toetajaid ja abilisi, kes panid ürituse korraldamisele oma õla alla. (Lüh. Tallinna Lastehaigla Toetusfondi uudiskirjast)
*
EERO Canada on teinud koostööd Tallinna Lastehaigla Toetusfondiga selle algusaegadest saadik, olles EERO üks projektidest. EERO esimees Mari Ann Tammarki sõnul on EERO aastakümnete jooksul toetanud fondi nii päranduste kui annetuste kaudu 1,5 miljoni Kanada dollari ulatuses.
Kanada annetajad on teretulnud jätkuvalt abistama toetusfondi EERO kaudu, kes annab ka tulumaksukviitungi. Infot leiab veebilehelt.
*
2022. aasta lõpus algatas Tallinna Lastehaigla Toetusfond heategevuskampaania uue kõnniroboti soetamiseks ning palub heade inimeste toetust liikumisraskustega lastele ülivajaliku seadme ostmiseks. Lastehaigla neuroloogia-taastusraviosakond vajab uut kaasaegset kõnnirobotit, mille maksumus on ca 700 000 eurot. Kõnnirobot on kõrgtehnoloogiline seade, mida saab kasutada erinevatest haigustest tingitud liikumispuuete raviks. Lapsed, kes kõnniroboti abil kõndimist õpivad, on peamiselt sünnikahjustusega või saanud ajukahjustuse traumade tagajärjel.
