Vabamu avas Telliskivi Loomelinnaku seni avastamata ajakoridoris näituse *Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu*

Foto: Aron Urb (2019)Foto: Aron Urb (2019)

23. augustil 2019.a, täpselt 30 aastat pärast ajaloolist sündmust avab okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu Telliskivi Loomelinnaku 50 meetri pikkuses ajakoridoris Balti ketile pühendatud näituse. Lihtsate inimeste lugudel põhinev näitus viib külastajad heli- ja mälumaastiku kaudu mõtlemapanevale vabadustahtest rääkivale ajaloolisele rännakule päeva, mil ligi kaks miljonit inimest kolmest riigist oma käed ühendasid.

 

Näitus „Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu“ on liigutav meenutustel ja helisalvestistel põhinev näitus 600-kilomeetrisest katkematust inimketist, mis kulges 23. augustil 1989 läbi Eesti, Läti ja Leedu. See räägib 30 aasta tagusest ajaloolisest päevast ja meenutab 80 aasta eest Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis lepiti kokku Ida-Euroopa jagamine huvisfäärideks. Seejuures on näitus pühendatud kõikidele inimestele, kes sel päeval Balti ketis osalesid või sündmusele eemalt kaasa elasid. Näitusel ongi fookuses just tavaliste inimeste ja nende Balti ketis osalemise lood, andes sündmusele ja viisile, kuidas seda meenutame, tavapärasest teistsuguse tähendusvarjundi.

 

Näitus avatakse Telliskivi Loomelinnakus asuvas 50 meetri pikkuses seni avastamata ajakoridoris. Tavaliste inimeste lugudel põhinev elamusnäitus viib külastajad heli- ja mälumaastiku kaudu mõtlemapanevale vabadustahtest rääkivale ajaloolisele rännakule 30 aasta tagusesse päeva.

 

„Nagu oleks aeg tagurpidi liikuma hakanud,“ kirjeldas näituse loovjuht Mae Kivilo esimest kohtumist näituseruumiga. „30 aastat pea muutumatuna püsinud koridor loob ajastutruu tausta helipiltidele, mis Balti ketis osalenute lugusid kuulates silme ette kerkivad,“ rääkis Kivilo.

 

Balti ketis osalenud inimesed saavad näitusel meenutada toonaseid valikuid ja jagada muuseumiga enda lugu sellest olulisest ajaloosündmusest. Kronoloogiline jalutuskäik minevikku on aga põnev külastus ka nendele inimestele, kes ühel või teisel põhjusel Balti ketis osaleda ei saanud. Heli- ja mälumaastik annab eriti hea võimaluse rääkida Balti ketist noortele, kes polnud sel ajal veel sündinud. Nii saavad ka nemad osa sellest olulisest perioodist Eesti ajaloos.

 

„Balti keti näitus tuletab meelde ühtsustunnet mitte ainult eestlaste, vaid kõigi kolme Balti riigi rahvaste vahel. See on hetk ajaloost, kus meil on väga palju õppida – üheskoos tegutsemist, kokkuhoidmise tahet ning tulevikulootust,“ rääkis okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu juht Keiu Telve. „Näituse ettevalmistamine on näidanud, et ka toona olid inimestel erinevad tulevikunägemused ja maailmavaated, aga nendest olulisem oli ühine väärtussüsteem ning usk iseseisvusesse. Lennart Meri on öelnud, et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. See peaks olema ka praegu samamoodi nagu 30 aastat tagasi,“ lisas Telve.

 

Balti kett oli rahumeelne poliitiline massimeeleavaldus, mis sündis Eesti, Läti ja Leedu rahvuslike liikumiste eestvedamisel ning kus osales ligikaudu kaks miljonit inimest. Balti keti toimumise kuupäev ehk 23. august 1989 ei olnud sugugi juhuslik – sel päeval möödus 50 aastat Saksamaa ja Nõukogude Liidu salajase kokkuleppe ehk Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamisest. Selle pakti lisaprotokolliga jagati rahvusvahelist õigust eirates Balti riigid ja Poola huvipiirkondadeks ning kokkuleppe tulemusena okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid. Katkematu inimketi põhieesmärk oli demonstreerida maailmale rahumeelse massimeeleavaldusega oma vabadustahet ning nõuda 50 aastat varem sõlmitud salajase kokkuleppe avalikku tunnistamist.

 

Ajutise näituse uksed avatakse külastajatele 23. augustil kell 19 – täpselt samal ajal 30 aastat tagasi sai alguse ka Balti kett – ja see jääb huvilistele avatuks kuni novembri lõpuni. Näitus on osa Balti keti 30. aastapäevale pühendatud sündmuste seeriast ja selle valmimise nimel on pannud seljad kokku okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Riigikantselei Eesti Vabariigi 100. aastapäeva korraldustoimkond, Välisministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis. Näituse teostas ning visuaalse ja tehnilise lahendus lõi Motor. Näituse loovjuht on Mae Kivilo ning projektijuht Kata Maria Metsar.

 

Suurema resolutsiooniga fotod leiab siit.

 

Lisainfo:
Liis Meriküll
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu
telefon: 5656 6640
e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
www.vabamu.ee