Märkmik: Rõuge jõgi siin ja seal

Üks väike kapsarauakene lisaks ja ongi Torontos olemas tuttav Eesti jõgi samanimelises orus ja rahvuspargis. Ürgoru kaldapealsel elab ebatavaliselt tihedalt eestlasi, silt matkarajal hoiatas puukide eest ja võsa vahel välksatas päkapikke (pildil) – kattuvusi kui palju. Foto: Riina Kindlam (2019)Üks väike kapsarauakene lisaks ja ongi Torontos olemas tuttav Eesti jõgi samanimelises orus ja rahvuspargis. Ürgoru kaldapealsel elab ebatavaliselt tihedalt eestlasi, silt matkarajal hoiatas puukide eest ja võsa vahel välksatas päkapikke (pildil) – kattuvusi kui palju. Foto: Riina Kindlam (2019)
Ida-Torontos, Eesti Kodu korterelamute ja nende naabermajast Ehatare vanadekodust kiviviske (ratastel, suuskadel või kelgul toreda laskumise) kaugusel on ainulaadne ürgse loodusega linnasisene rahvuspark, mis kulgeb mööda mõttelist Eesti jõge. Jõgi ise ei ole mõtteline, see on täiesti olemas ja lausa 250 km pikk, kuid unistused õ-pealsest lainest viivad kaugele Võro- ehk Võrumaale, kus on lisaks Rõuge vald, alevik ja suurjärv (Eesti sügavaim, 38 meetrit). Rõuge jõgi Kagu-Eestis on vaid 26 km pikk, kuid suubub suuremasse Võhandu jõkke, kus kõrguvad kuulsad liivakivipaljandid, mida kutsutakse Taevaskojaks. Rouge River'i kaldad on kohati sarnaselt järsud, maastikuarhitektiks jääaeg.


Paneb mõtisklema, kui palju põgenikest põliseid rõugelasi, kes Ontariosse pidama jäid, on selle jõeoru ja maastikukaitseala loodust nautinud, isegi sinna lähedale kodu rajanud, et jätkuvalt viibida Rõuges.

On Louisiana pealinn Baton Rouge (patune Rõuge?), on odavlennufirma Air Canada Rouge ja minu ema on alati pannud ,,ruuži“ põskedele – see on põsepuna kreem või puuder (tänapäevasema nimega ,,blush“ – algsest tähendusest punastama). Rouge ongi prantsuse keeles punane ja prantsuse-kanada maadeavastaja Louis Jolliet selle jõe esmalt kaardile jäädvustas, nimetades seda punajõeks. Jõeorg oli tol ajal põlisrahvaste kanuu ja nende kukile võtmise (portage) rännurada Ontario ja Simcoe järvede vahel.

„Rõuge jõge“ ülesvoolu pidi Simcoe järve lähedal asuva Jõekääru Taevaskojani – on see tõesti vaid juhuslik kokkusattuvuste jada? Sarnasused jätkuvad ka taime- ja loomariigis. Neid võiks lausa loetleda-kaardistada. Tol päeval jäi jõerajalt vaatevälja nt ameerika hallhaigur (great blue heron), mis on ülimalt sarnane Eestis pesitseva hallhaigruga (grey heron). Pea kohal askeldas Eesti metsadest ja lindude söögimajadest tuttavaid tihaseid (chickadees) ja puukoristajaid (nuthatches). Mõlemad on julged uudishimulikud sellid ja tihti tegutsevad koos. Pisitillukeste pöialpoiste (kinglets) ülipeenike häälitsus on kõrgeid helisid tabavale kõrvale tuttav nii siin kui seal. Keda Eestis ei ole, on vintide (finches) perre kuuluvat uhket punapoiss rouge kardinali ja tema pruunikamas sulestikus kaasat. Linnule andsid nime uue maailma randa jõudnud asunikud, kuna isaslinnu punane peahari olevat meenutanud katoliku kardinalide üht peakatet biretti (biretta). Seda linnuliiki Euroopas ei lenda, kuid must birett – katoliku ja ka mõnede anglikaani ja luteri vaimulike nelinurkne tutiga peakate – oli kirikuõpetajal peas tänavu jaanipäeval Karja kalmistu surnuaiapühal. Olin kohal ja küsisin kandjalt, mitme Saaremaa koguduse hingekarjaselt Veiko Vihurilt selle kohta.

Saaremaalt tagasi Eesti vastasnurka Võromaale rännates, ütleb sealne põlisrahvas oma kandi kohta täpsemini oma keeles ehk uma võro kiili Rõugõ. Veidike nagu värv ruuge, mis on „punaka varjundiga tumekollane“ või „rebasekarva“ ja nagu viirushaiguse tuulerõugete täpid (chicken pox). „See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, algskandinaavia rauđka, mille vaste on norra rokka „rooste; vee või maapinna rauasisaldus“, annab teada Eesti etümoloogiasõnaraamat internetis, otsingusõnale „rõuged“.“

Karjala lüüdi keeles on roug puukoore alumine punakaspruun kiht, vepsa keeles on sama sõna lepa- või kasekoor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks, Aunuse karjala keeles on sama tähendusega sõna rougu ja soome murdes rouka (hääldatud „rouga“).

Rouge Urban National Park on leppadest (alder) ja kaskedest umbes ning ega esmarahvad ja hilisemadki olnud teadmatud puude salajasest värviallikast, milleks on parkainerikkas koorealune MÄHK (cambium). See on õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude, millel ka mitmesuguseid raviomadusi. „Kui uss sind sosind, pane lepakoore mähine külg selle koha vastu, valu annab tagasi” – Pühalepa, 1938 (NB: koore ja mähi/mäha vahel on veel NIIN, niinekiud, phloem, bast fibre, millest tehti köisi, matte, viiske jm). Värskelt lõigatud lepa puit tõmbub tumeoranžiks, ruugeks, jättes mulje, et veritseb. Emakeele seltsi murdekartoteegi järgi on sõna lepp vasteks ka veri (lepane – verine; leppama, lepitama; värvima; lepp, lepu – ruuget karva hobune). Sulestiku värvuse järgi on lepalinnuks nimetatud palju linde. Northern cardinal oleks rahvasuus ilmselt kõige erelepasem suleline üldse. Punane värv Rõuge oma võro keeles ei ole lepane, küll aga verrev.

Sugulus on nii selge, et paneb punastama. Eestlased panid kapsaraua aupaistena kohanime O-le pähe; võrolased lausa kaks (Rõugõ). Ja kauged eestlased võivad end ühes looduse hoiualas veelgi enam koduselt tunda, loopides kettagolfile (disc golf) sarnaselt esivanemate kapsaraudu. Ja unistades.


Riina Kindlam, Rõuge ürgorg, Toronto