Kolm kümnendit Pärnu-Jaagupi Vabadussamba taastamisest

Taastatud kolmekümneaastane vabadussammas Pärnu-Jaagupis, auvalves Kaitseliidu ja Kodutütarde esindajad. Foto: Terje Papp (2019)Taastatud kolmekümneaastane vabadussammas Pärnu-Jaagupis, auvalves Kaitseliidu ja Kodutütarde esindajad. Foto: Terje Papp (2019)

Laupäeval, 15. juunil tähistas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu, kohaliku koolimuuseumi jt. koostööpartneritega kalmistul suure pidulikkusega Vabadussamba taasavamise 30. aastapäeva. Jaaguplasi ja sõpru oli kohale tulnud poolesaja ringis mitmelt poolt üle Eesti. Kohal oli Erna Rüütel Helmest, keda teame Parasmaa küla Männiku talutütrena Hirmus Antsu, Viktor Rumjantsevi jt. metsavendade toetaja ja varjajana. Kohal oli Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitselahingut 1949. a pealt näinud praegune pärnakas Vello Leppmets ja sama aasta küüditatu Anti Markson Ertsma külast.

 

Ürituse tehnilist poolt aitasid ette valmistada Arne Alemaa ja Karl Köster, valla helitehnik ja kohalik surnuaiavaht. Sündmusele lisas pidulikkust kohal olnud major Margo Sai ja tema kaitseliitlaste ning ühe kodutütre auvalve ja heisatud ning paigaldatud rahvuslipp, kohaliku muinsuskaitse seltsi jt. lipud. Vabadussamba astmestikku kaunistasid lilled, põlev küünal, Põhja-Pärnumaa mälestuskimp ja Petseri maakonna seitsmest laualipust koosnenud rivi. Need kuulusid kinkimisele koostööpartneritele.

 

Kogu üritust juhatas kohaliku muinsuskaitse seltsi esimees Mati Rosenstein, muusikalist külakosti pakkus Priit Aimla eestvedamisel Halinga puhkpilliorkester. Koolimuuseumi juhataja Tiiu Muhu õpilased esinesid tugeva sõnalise osaga. Jäi kõlama lootus, et Eesti on Eestisse tagasi tulemas! Jumalasõnaga õnnistas Vabadussammast ja aastapäevaüritust Vigala koguduse õpetaja ja Pärnu-Jaagupi kiriku hooldajaõpetaja Kristiina Jõgi. Põhja-Pärnumaa valla nimel tervitasid ja andsid Vabadussamba taastamistööde juhtidele Mati Rosensteinile ja Aldo Kalsile üle tänukirja Ülle Vapper ning Tarvi Tasane. Kohal oli ja esines Riigikogu liige, Pärnu-Jaagupi kihelkonna juurtega Andres Metsoja. Juubeliüritusel osales meie vanim muinsuskaitsja Elmu Rukki.


Mul oli õnn abikaasa ja õega kohal olla 30 aastat tagasi ja seekord ka koos kunagise noorkotka poja Jaagu perega. Ilmselt olid tema aastane poeg Art ja kuuene tütar Marie ürituse noorimad osavõtjad.


Juhtisin pidustusest osavõtjate tähelepanu sellele, et elame juubeliterohkel aastal. Möödub sajand Eesti Vabadussõja ohvriterohketest lahingutest, Eesti Asutava Kogu kokkukutsumisest ja eestikeelse Tartu Ülikooli rajamisest! Selliste sündmuste taustal oli meil au tähistada kolmekümne aasta möödumist Pärnu-Jaagupi Vabadussamba taasavamisest. See leidis aset pühapäeval, 18. juunil 1989. Võib-olla oli see eelmise sajandi kõige pidulikum kohalik ajaloosündmus üldse. Suur tänu selle eest kihelkonna rahvale, kes selle heaks panustas oma raha ja tööga ning Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsile, kelle osa oli selles töös määrav. Rõõm tõdeda, et tänase Vabadussamba iga on 30 aastat, eelmisele oli antud 23.


Eesti riigi ja rahva reeturite üks ninamees saatis 2. augustil 1945 maakondade parteisekretäridele korralduse Vabadussammaste hävitamiseks. Selle täideviimine olenes kohalike punaste vandaalide võimekusest. Kahjuks olid Jaagupi käsutäitjad esimesed, kes koos Antsla, Kullamaa, Maarja-Magdaleena, Rõngu, Tori jt. punastega tulid selle kuriteoga toime juba augustikuus. Aastate jooksul hävitati enam kui sada suure kunstiväärtusega Vabadussammast. Paarkümmend ja rohkem mälestusmärki elasid siiski kas täielikult või osaliselt säilinuna üle nõukogude okupatsiooni.


Vabadussammas oli ja on meie ajaloomälu pärl. Teiste rahvaste ja riikide endale allutamisega tegelevad vägivaldsed suurrahvad saavutavad oma eesmärgi just ajaloomälu, rahvuse vaimueliidi ja ühiskonda siduva organisatsioonilise ülesehituse hävitamisega.


Küsime, mis oli see, mille eest võitlesid need, kelle kuldselt säravad nimed on Pärnu-Jaagupi Vabadussambal? Kas oleme täna nende väärilised? Eesti Vabadussõda peeti õiguse eest luua ja ehitada oma riiki. Sellega tuldi toime, aga hiljem oma riigi hoidmise ja kaitsmisega mitte. Tulemuseks oli 1940. a iseseisvuse kaotamine. Sellega kaasnes 1941. ja 1949. a küüditamine, Teise maailmasõja rinnetel sadade ja sadade meie sõdurite hukkumine, 1944. a suurpõgenemine ja kõike seda saatnud pidev vägivald. Tolleaegsete ohvrite nimesid võime lugeda Maarjamäe mälestusmärgilt. Sellesse kurbade sündmuste ahelasse kuulub 1944. a detsembris ja hiljemgi Eesti küljest Ingerimaa kolme valla ja enamuse Petserimaa ebaseaduslik liitmine Venemaa Föderatsiooniga.


Ajaloo suur ime juhtus 1991. aastal. Elasime uuel ärkamisajal priiuse ootel aastaid, aga seda vabadust ei paistnud kusagilt. Vastupidi, 19. augustil 1991 hakati ajaratast hoopis tagasi keerama. Õnneks see nurjus. Me eraldusime impeeriumist ja taastasime järgmisel päeval oma iseseisvuse õigusliku järjepidevuse alusel. See tähendas kõigi riiklike tunnuste ennistamist, välja arvatud riigipiir. Kuigi EV Ülemnõukogu tühistas juba 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV Ülemnõukogu õigusaktid piiriküsimuses, ei järgnenud oodatud tulemusi. Meil puudus läbirääkimistel Venemaaga võimekus ja tahe Eesti huve kaitsta. Eesmärk oli nn. uus piirileping iga hinna eest sõlmida. Arvati, et seda nõuab liikmelisuse saavutamine NATO ja Euroopa Liiduga. Hiljem selgus, et selleks pole vaja Eesti riigile uut piirilepingut. Meid võeti ilma selleta 1. mail 2004 mõlemasse ühendusse.

 

Eesti idaalade vabastamisel ja kaitsmisel langes Narva ja Petseri rindel üle kümne pärnu-jaaguplase. Tänusõnad kunagisele koolipoisile Marten Varesele, kodu-uurijatele Elmu Rukkile ja Sergei Seelandile, kes on põhjalikult uurinud Vabadussõjas langenud jaaguplaste saatusi. Teemat ilmestasid Vabadussamba künkal Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud ning maakaardid. Kõnealused kaks maa-ala, mille eest meie sõdurid verd valasid, on tänaseni Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud ja annekteeritud.

 

Jaaguplased austavad oma Vabadussammast. See asub kalmistu esindusliku haljasala valgustatud kõrgendikul. Jüripäeval pani Põhja-Pärnumaa vald samba astmestikule väärika pärja, mille lindil ilutses jaaguplasest Asutava Kogu liikme Hugo Bernhard Kiksoni nimi. Rahvuslikel ja kiriklikel pühadel on sammas küünlasäras ja lilledega kaunistatud. Põlvkondade järjepidevust hoiavad neil üritustel Jaagupi koolinoored. Suur tänu kõigile Jaagupi ajaloomälu hoidjatele!

 


Aldo Kals