Meelelahutust: Volli veste - Loomingulised tuhud

Details

Friday, 31 July 2020 19:00

Eesti Elu Nr. 30 2020 - Vabarna Volli

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Ets esitas hiljuti arvamust, kõnõtraadi kaudu muidugi, kuda teisiti, et nigu mõnel naisel kaunis säärejooks, siis mõnel mehel hää mõttejooks. Pidas silmas Karlat, kuna ta naudib kalendrisabasi inämp ku minu vesteid. Asusin end kaitsma, olen ju Karlast nõks noorem, ei ma tia kõike, mida ta tema on näinud ja kogenud. Põle rindel olnud. Lapsena pääsesin vabadusse memme kaitsva tiiva all. Tema aga pidi ei tea mida üle elama. Murdekeeli, talle omast karla keelt ep tunne, ei oska nõnna sõnu ritta seadagi. Karla raputab neid sabasi nigu varrukast, mina aga pean kaua plehveteri imema. Ei ole sünnitust, kas inim- või vaimu, tuhudeta.

No noorsand ei teadnud, mida viimane sõna tähendab. Seletasin. Vaat sünnitusega kaasnevad valud. Mõne järgi on need rõõmujudinad – tood ju uue elu ilma. Lootus nii emal kui isal põues, et võimalikult vähe vaeva oleks uuel kodanikul ees. Kuda lootus saab teisiti ollagi. Isegi kui tead, et lootuse nimel peab tsipa kannatama. Kui tuhud nii hirmsad on, siis miks meil mõni ema just suurt peret soovib? Põle me katelokiliiklased, et muidu ei saa abikaasa man kui ainult ühe põhjuse pärast. Oli ju vaja maa täita lastega, nigu laulusõnad ütlevad. Üks kamandati karja, teine adra taha, kolmas kroonut teenima, neljas kindaid kuduma, viies viiske valmistama. Nii ta oli.

Sellise seletusega jäi ta rahule. Kuid miks ma loomingule vihjasin? Just selle tõttu, et mõni on nigu too odaraputaja, inglise Villem, kes vorpis luuletusi ja näitemänge, nii et seda nägu. Või too Pahh, Johannes, kes pani mitte ainult oreliviled valveseisakusse, kuid ka viiulikeeled vibreerima. Mõni geenius on selline.

Sattusin hoogu Pahhi kiites. Ent siis tuli äkki too teine Johannes meelen ja jäin kuss. Vaat Praamsi Juku on minule eeskujuks, kui põrnitsen tühja paberipoognat ja veeretan pliiatsit käest kätte. Tema esimene sümvoonia on haruldane. Kuid kaua ta seda kirjutas? Terve põlvkonna. Alustas aastal 1855. Olevat mitu korda meelt muutnud, valminud helipoognad kaminasse visanud, ära põletanud. Kuna põlnd lihtsalt rahul. Esietendus oli aastal 1876. Inimlaps selleks ajaks juba täismees.

Vaat selline pervektsionist. Temal aga oli suur eeskuju keda jälgida. Too Peet Hooven oli loonud selliseid sünvooniaid, et Bonnist Viinini noogutati naudingus pead. Aplodeeriti mis hirmus, aga vaene Peet, kes elu lõpus oli juba kurt, seda ei kuulnud.

Ets siis küsis, kas võrdlen end Praamsiga. Ei, kus sa sellega. Mulle aitab arusaamine, et saan toimetaja soovile vastu tulla, vahel isegi tühi pää täidab tühja kohta. Valuvabalt.

Vabarna Volli

• Prev
• Next