Subscribe Menu

Meelelahutust: Volli veste – Essust


Vaat, enne kui keegi arvab, et vanakõbõke on kasimatu suuga, sulega, no selle nimeline küla olemas Virumaal, Haljala kihelkonnas, Rakverest põhja poole. Minu riiulil asuv tarkus kinnitas, lisades ka ajalugu. Essu küla mainiti esmalt juba Jumala aastal 1241. Kohe mõis olla sinna ehitatud, küla ümber. Kesse selle nime valis, ep tia, ju mingi saksmannide sõna eestistatud.

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Kui küla nime esimesele silbile aga rõhku asetada, siis sellest ei saanud Canis lupus familiaris (pueris) mööda minna. (Too ladinakeelne on ka riiulilt.) Poisieast saadik on koerad väga meeldinud, mangusin memmelt tüütuseni, et tahan kutsikat. Eks vanalelle Nero ehk Näru, ku ta ei käitunud, Närukaupmees ku tõeste käest ära, mõjutas – paremat semu suvel ei olnud, eriti siis, ku käsutati mujale, jalus olles.

Täiskasvanuna aga pole isegi kaalunud peni peremeheks saada. Töötaval inemesel põle ju aega sellist patseerima viia, pinsjunäril seda on, aga seda trabelit toitmiste, loomaarstide juurde minekuiga, ka veel lubade eest maksmisega, noh, liigsuur koormus. Teiste koeri silitan aga hea meelega, kuigi nüüd ei lase isegi tuttavad naabrid ligigi. Egas mul kirpe küll krae vahel ole, ju koroonat kardavad.

Nigu maskidega on mõne koera omaniku suhtumine maailmasse väär. On ju seadus olemas, mis nõuab toda puup änd skuupi. Et koerajalutaja koristaks krantsi visiitkarte, viiks kenasti prükki. No kujutage mu üllatust, ku vaatasin, ennäe, aia taga on juba rohelus, tärkab mingi taim. Värati avades avastasin, et oli oopis roheline kilekott, sees, noh, koera see. Suudeti küll kotti panna, aga mitte ära viia. Võeh.

Olen sellist lähenemist ka mujal näinud, seda eriti pärast sula. Ning näen tihti inemesi, kel viis, kuus koera lõaotsas. Elukutselised koerajalutajad. Ei saa aru, miks mõnel on koduloom, ku teda ei viitsita õue viia. Inemese parim sõber ju väärib seda hoolt, kontakti.

Üits tore koht, kuhu sammud tihti sean, on Sunnybrook park. Sääl on suurem, taraga ümbritsetud ala, kus koerad saavad vabalt joosta, möllata ja haukuda. Küll on mõnus seal vaadata, kuda peni elu võib lõbus olla. Ku Pontu on hästi välja õpetatud, kuuleb käsku – siis tõeste toob ta rõõmu.

Ent need lohakad ja hoolimatud, kes ei korista seda, mida iga elusolend peab tegema, ütlevad, et essu kah, noh neil peaks häbi olema. Vähemalt ei ole nii, et kogemata saab saapatald määritud. Kogu see lugu kinnitab mu kauast arvamust. Enamus inimkonnast on kena, viisakas. Vaid too ülbe vähemus. Kuda ometi neist lahti saada? Või paremal juhul harida.
 

 

Vabarna Volli


 

Read more