Details

Written by Eesti Elu / Estonian Life Online - Toomas Hendrik Ilves

Published: 19 August 2019

Foto: UN Photo/J Carrier

Saatuse, kurjuse ja ka omaenda vigade tõttu tähistame kahte iseseisvuspäeva. Üks, 24. veebruar on meie reveranss esiisadele ja -emadele nende julguse, ettenägelikuse ja ohverduste eest Eesti riigi loomisel. See päästis meid õudustest, mis tabasid noid rahvaid, kel ei õnnestunud sada aastat tagasi oma riiki luua.

Teine, iseseisvuse taastamine 20. augustil väärib samavõrra imetlust ja tänu. Töö vabaduse nimel algas palju varem. 1987. aasta 23. augustil nõudsid tuhanded Hirvepargis vabadust ja ajaloolist õiglust. 1989. aasta 23. augustil seisid sajad tuhanded inimesed Eestimaal Balti ketis. Sellest sai vabadusetahte manifestatsioon, mis inspireerib tänini rahvaid üle ilma ja mis toob sellel reedel Hong Kongi tänavatele inimketi vabaduse ja demokraatia eest seisjatest.

Read more: Toomas Hendrik Ilves: Me...

Details

Written by Eesti Elu Nr. 33 2019 - Kargu Karla

Published: 16 August 2019

Kargu Karla
Nende kahe sõnaga on inimestel alati äda old. Ei tea, kumba kasutada, noh. Tihtipeale juhtub, et valid vale mooduse. Kui inime on miskit sorti lollusega akkama saand, siis kohe akkab ennast õigustama: mina mõtlesin, et… Kas pole naljakas, et inime just siis on mõteld, kui ta midagi mõtlematut on korda saat. Ta ikke vist ainult arvas, aga ise kinnitab, et mõtles.

Mõtlemisel on mõtet, kui su selleks otstarbeks määratud organ midagi organiseerida suudab. Oma arvamus peab sul kah iga asja kohta olema, see on väga tähtis. Veel tähtsam on, et sa ta hammaste taha jätad. Nii kui välja ütled, akkab mõni mõtlematu mõtleja seda otsast järama ja keerab su arvamuse pahupidi.
Nojah, eks siin ilmas ole igasugu mõtlemisi ja arvamusi. Imelik küll – kui mõtled, on misi; kui arvad, on musi. No mina arvan, et musi on ikke etem kui misi. Vähemalt noorest peast oli, nüid on juba see kah pahupidi pööratud – musi saab arva.

Read more: Meelelahutus: Karla...

Details

Written by Estonian Life No. 33 2019 - Laas Leivat

Published: 16 August 2019

Molotov (at left) and Ribbentrop - Photo: Bundesarchiv/www.wikipedia.org

It’s been 80 years since the Molotov-Ribbentrop Pact of August 23, 1939 was signed between Nazi Germany and the Soviet Union. The MRP was not, as documentary evidence has revealed, an act of geopolitical necessity, a defensive measure, the result of an inevitable historical process. But Moscow still insists, the MRP sanctioned only war events, which in any case, were initiated by Hitler.

Wrong! The Pact was the prelude to war crimes and genocide that the two totalitarian regimes had promised to inflict together. Together, their secret police forces played a mutually beneficial role in this.

In fact documents recently discovered have revealed that the NKVD and the Gestapo had a working relationship even well before the Pact was signed in 1939 and may well have helped to usher in the signatures of August 1939.

Read more: MRP collusion between the...

Details

Written by Eesti Elu Nr. 33 2019 - Laas Leivat

Published: 16 August 2019

Foto: Peeter Põldre (2019)

Kas see on õige eestlane, kes arvab, et sinine, must ja valge on kõige lahedamad värvid, ükskõik, kus nad esinevad; väidab välismaalastele, et soome saun leiutati Eestis; ei mõista välismaalaste ninakirtsutamist, kui laual on suitsuangerjas, verivorst või soolasiig; teab, et soomlased on põdrad, ameeriklased paksud ja lollid ning lätlastel kuus varvast; vannub, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane; arvab, et liiga palju sarkasmi pole kunagi küllalt; ei saa ennast laulmast peatada, kui kuuleb ,,Ta lendab mesipuu poole“; sööb ,,mädanenud“ kilusid, mille maitset varjab pipar ja vürts; ikka arvab, et väljend ,,the goo song“ pakub teistele suurt nalja; usub, et kui halb asi on, Lätis on veel halvem; alati mainib ,,Skype’i“, kui keegi küsib midagi Eesti kohta; peab lolliks seda, kes vabandust ei leia; ei tule enam kananahk ihule, kui kuuleb juba üle tuhande korra ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään“; teab, et kui teisele augu kaevab, teeb töö teise eest ära; kellel tuli klomp kurku, kui Erki Nool võitis olümpial kulla; kellele on kartul sama mis riis hiinlastele; on viieaastane laps, kes oskab arvuteid kodeerida; on kombeks mitteeestlastele selgitada, mida tähendab ,,terviseks“, et see pole ,,terrible sex“; kellele on Vabariigi aastapäeva aktus põhiseaduslikult kohustus; on see nali, kuid võib-olla mitte, kui eestlasi nimetakse ,,aeglasteks“.

Read more: Juhtkiri - Kes on õige...

Details

Written by Estonian Life No. 32 2019 - Laas Leivat

Published: 09 August 2019

The radically different interpretations of mile-stone occurrences in history determines the various levels of antagonism in Estonia-Russia relations at any one time. 

It`s said that Tallinn-Moscow interactions were steadily mellowing up until 2007 when Estonia relocated a Soviet-era statue glorifying the Red Army, from the centre of Tallinn to a military cemetery. For years Estonians were practically unanimous in demanding that the ‘Bronze Soldier’ be removed.

The Estonian applause and the Russian condemnation that followed very aptly delineates the widely different conclusions that the two countries draw from WWII. The monumental losses suffered by Russia and the limitless heroism ascribed to the Soviet soldier make any negative comment or action about Russia’s role in the ‘great patriotic war for the fatherland’ a sacrilege.

Read more: History as selection, not...

Details

Written by Eesti Elu Nr. 32 2019 - Laas Leivat

Published: 09 August 2019

Foto: Peeter Põldre (2019)

….ja läheme läbi mere, mis tõuseb me vastu tige,“ ütleb Paul-Eerik Rummo. Sama sõnum kostis meile tänavusuvisel 150.a. juubelilaulupeol. Ühed laulsid, teised kuulasid, lauldi ka koos. Lauluväljakul, üle riigi ja vaimselt üle maailma eestlased kuulusid ühte.

Sada viiskümmend aastat tagasi esimene üldlaulupidu oli priiuse tähistamise pidu, kus vabadus asus veel kättesaamatus kauguses. Ühisest laulmisest kostis vabaduse tahe.

Kooslaulmine oligi üheks rahvusliku ärkamise oluliseks teguriks. Laulu- ja tantsupidu oli selgelt ühtekuuluvustunnet tekitav sündmus. Kuid sama oluliseks kujunesid järjekordsed laulupeod vastupanu sümbolina ikestatud kodumaalastele.

1988.a., ligi 120 aastat peale üldlaulupeo sündi tõmmati kopsud õhku täis, et end vabaks laulda. Juunis toimunud Singing Revolution’iks kutsutud spontaansetele öölaulupidudele järgnes septembris Eestimaa Laul. Ligi veerand miljonit inimest nõudsid avalikult koos Eesti iseseisvuse taastamist.

Read more: Juhtkiri - ,,Me hoiame nõnda...

Details

Written by Eesti Elu Nr. 32 2019 - Harri Kivilo

Published: 09 August 2019

Valitsuse pressikonverentsil 25.07.19 ütles peaminis-ter Jüri Ratas:
„Kui räägime Eesti välispoliitilisest joonest, siis kordan, et kindlasti tänane valitsus Eesti välispoliitilist joont ei muuda, see on sama, mis on olnud peale taasiseseisvumist.“ Hr. peaministri kinnitus, et meie välispoliitikat ei ole tänaseni mitte ükski riigivõimu instants tegusalt soovinud muuta, ühtib vist paljude hääleõiguslike Eesti kodanike hin-nanguga. Arvatavasti sellepärast, et enamus meist ei teagi, mida sõna ‘välispoliitika’ tähendab. Eesti Keele seletav sõnaraamat määrab, et ’poliitika’ on „põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine, et mõjutada või korraldada riigias-ju“. Välisministeeriumi kodulehel pole välispoliitika korral-damist konkreetselt suveräänsuse tagamisega seostatud. Siiski võib arvata, et välispoliitikaks on kogu iseseisvuse taastamise aja vältel peetud suhteid teiste riikidega, mis peaksid kindlalt määrama, kuidas tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri alles jäämise läbi aegade. Rahvuse igikest-vaks tagamine on niivõrd ülimuslik kohustus, et see peaks väga üheselt mõistetavalt ja üksikasjaliselt olema sätesta-tud Eesti Vabariigi põhiseaduse esimeses peatükis.

Read more: ÄPARDUNUKS POSITUD...

Details

Written by Eesti Elu Nr. 31 2019 - Tõnu Naelapea

Published: 02 August 2019

Bonnie and Clyde 1934 / www.wikipedia.org

Tänapäeva maailmas on peaaegu võimatu olla anonüümne, tee mida tahad. Ning siis on neid, kes eriti soovivad tähelepanu. Vaimuhaigetele, psühho- või sotsiopaatidele meeldib tähelepanu ja otsa – neil pole süütundeid üldsegi. Kanadas on neid ridu kirjutades käimas Manitoba provintsis erakordselt suur jaht kahele kurjategijale. Õigemini, seaduse järgi tuleb ütelda väidetavatele mõrvaritele, kuna kahe noormehe tegusid pole ju seaduslikult kinnitatud, isegi kui üldsusele on asi selge. Kui oled süütu, miks oled redus.

Aga nii on juba inimajaloos alati olnud. Ameerikas, kui hulljulged pangaröövlid ja mõrtsukad Bonnie ja Clyde olid alati kordnikutest samm ees, oli ikka neid, kes arvasid, et ehk oli neil põhjus vastu hakata. Ning populaarsesse ajalukku on nad läinud kui põhimõtteliselt süsteemi vastased. Ei siis pankureid sugugi sallitud. Vist ka tänagi. Või võtame vennad Voitkad, okupatsiooni viimastel aastatel kuulsust kurjategijatena leidnud. Voitkad võimutsesid. Ent kuna nad sooritasid erakordseid põgenemisi, näitasid pikka nina miilitsale, oli neid, kes neelasid nende lugusid alla kui mitte kiituses, siis vähemalt parastades, et säh sovjeedid. Inimelu loeb vahel vähe.

Read more: Kanada päevik - Tähelepanu...

Details

Written by Estonian Life No. 31 2019 - Laas Leivat

Published: 02 August 2019

In February 2013 Vladimir Putin directed historians to develop a history curriculum that would be a politically acceptable version “free from contradictions and ambiguities”. It would treat the events of Russia’s past that were vulnerable to negative commentary, and yet credible to opponents, from a pro-Russian perspective.

Thus, for instance, Russian history books created by 40 historians of Putin’s choosing, have covered Jossif Stalin’s regime downplaying the enormity of the murders, purges, outright genocide that hallmarked the period. (Stalin himself was an unabashed manipulator of the historical record, removing enemies from photos for example.)

It’s not possible to draw any causable relationship between newly customized history books and a change in Stalin’s approval ratings over five years. Still, one must note that in 2012 just six percent of respondents in a survey claimed to be unaware of Stalin’s repressions and terror. By 2017 as many as 13 to 25 percent said that the crimes were “politically justified” and fully 36 percent agreed that the accomplishments and aims of the period outweighed the number of victims, which some estimates place in the tens of millions.

Read more: History as selection, not...

Details

Written by Eesti Elu Nr. 30 2019 - Tõnu Naelapea

Published: 02 August 2019

Foto: Irina Kazanskaya / wikipedia.org (2006)

Soomeugri rahvastel pole mitte ainult keelelisi sidemeid, aga ka kultuurseid. Nagu Paul Goble kirjutas möödunud kolmapäeval oma Window on Eurasia võrgulehes, on nüüd ka poliitiliselt kasu hõimurahva eeskuju jälgides. Nimelt komid, pürgides iseseisvuse poole, võtavad õppetunde eestlastelt, kuidas N. Liidu viimastel aastatel rahvast ühendati ja relvadeta saavutati taasiseseisvus.

Komide põline asuala asub Ida-Euroopa lauskmaa kirdeosas ja Uurali mäestiku läänenõlval. Sellest jääb enamik Venemaa Föderatsiooni Komi Vabariiki ning Permi kraisse. Kuid mis Komi Vabariik, kui tänapäeval vabadust nõutakse. On nagu ENSV oleks olnud samuti vabariik, tühipaljas sõnakõlks. Ning paraku komide arv langeb just venestamise, assimileerumise tõttu. Rahvaloendused kinnitavad seda. 1989.a. oli komisid pool miljonit. Aastal 2010 oli arv langenud 320 000 peale. Venelasi see-eest, või venestunud komisid on enam kui miljon. Seega on Komi Vabariigis umbes sama palju inimesi kui Eestis, suure vahega – komid on markantses vähemuses.

Read more: Juhtkiri - Komid jälgivad...