Details

Written by Estonian Life No. 25 2022 - Laas Leivat

Published: 24 June 2022

International news coverage of Russia’s invasion of Ukraine has shown a predictably huge contrast in content and viewpoint. Press freedom or government control have been the determining factors in this wide difference in not only opinion but also facts.

We all know the chokehold with which the Kremlin strangles the media in Russia. “War” in reference to the war in Ukraine can only be used in a context such as: “The West started an economic war against Russia.” Or, “Facebook started an informational war without rules to Russia.”

The Russian online Gazeta.ru newsfeed very rarely mentions war casualties and Russian prisoners of wars. In fact, the Kremlin has stated that war casualty statistics can be mentioned only when the Defence Ministry so decides. On March 25, it admitted to 1,351 dead.

Read more: Ukraine’s plight and the media

Details

Written by Estonian Life No. 24 2022 - Laas Leivat

Published: 17 June 2022

Making one party pay a war indemnity is a common practice with a long history. Referred to as war reparations, they are compensation payments made after a war by one side to the other. They’re intended to cover damages or injury inflicted during a war.

One can immediately ask who’s going to force Russia to pay for the destruction it’s inflicted on Ukraine, both physical and human. If the West has the necessary determination, Russia doesn’t have to coaxed or pressured.

G7 countries have wisely frozen the Russian central bank’s currency reserves within their respective jurisdictions. These funds in total are substantial, estimated to amount to approximately $400 billion dollars. With respective legislation these funds can be confiscated and the delivery of reparations made entirely possible.

Read more: We know who’s to blame but...

Details

Written by Eesti Elu Nr. 24 2022 - Laas Leivat

Published: 17 June 2022

Eestlaste vabadusiha on juurdunud sügaval põhjamaa pinnas. Kuid võib küsida, kas me oleme seda vabadust ikka valmis kaitsma?

Meie esivanemad vastasid kindlameelselt noore riigi kutsele. Nad otsustasid haarata relvi ja mitte metsa pakku minna 104 aastat tagasi.

Nende vabaduseiha on taganud praegustele põlvkondadele iseseisvuse, hea elu ja rahu. Kuid kas see pärand kandub edasi meile, armastades Eestimaad samal kombel, kui meie esivanemad seda tegid?

Ukraina traagilisi sündmusi jälgides küsime endilt, kas see Vabadussõja vaim on kuhugi kadunud. Kas ta on muutunud mineviku nostalgiaks või kas ta ikka püsib?

Read more: Juhtkiri - Võidupühaks 2022

Details

Written by Eesti Elu Nr. 23 2022 - Kargu Karla

Published: 10 June 2022

Kargu Karla
No kas pole ikke inimeselapsel äda, kui miski asi ei lähe tema tahtmist mööda. Tuba tuska täis, muutkui istu ja irise ja ole veel õnnelik pääle, et sedagi tohid. Ega irisemisest kah kasu ei ole. Keski ei kuula ja kui kuulabki, siis parastab, et said nüid.

Ei saand ma kah tegelikult kedagi. Eilsest saadik päeva vanemaks, aga mitte üks põrm targemaks, mis saavutus see ära ei ole. Ing on sehes, no asi seegi. Peenikese niidi otsas, aga alles ja läheb täis, kui torgitasse. Vahel läheb ilma torkimata kah.

Sai seda külma talve kirutud ja kevadist sooja oodatud nigu kuke muna. Nüid on see muna munetud ja poolenisti söödud kah. Noh, et kevadest saab varsti suur suvi, aga sooja ikke netu. Praega konutan akna all ja vahin vihmatilkasi, mis taevast alla vajuvad. Ei ma viitsi neid lugeda ega nende karaktert analüisida, paistavad kõik ühesugused nigu vanainimese päevad.

Read more: Meelelahutus: Karla...

Details

Written by Estonian Life No. 23 2022 - Laas Leivat

Published: 10 June 2022

Targeting Russians at home and abroad since it started planning the invasion of Ukraine, the Kremlin’s propagandists have been in overdrive. They have stuck to a consistent litany of lies.

In justifying the war, Moscow insists that the Ukrainian leadership are irredeemable Nazis; NATO is plotting to take over Ukraine as a staging area for attacking Russia; Ukraine and the US are jointly developing nuclear weapons; the US uses Ukraine to advance bio-chemical capabilities. The Nazi aspect of Russian propaganda has now broadened to include the entire country and Ukrainians therefore qualify for some form of punishment.

Read more: Opinion: Russian...

Details

Written by Eesti Elu Nr. 22 2022 - Kargu Karla

Published: 03 June 2022

Kargu Karla
Vata, kui inime jääb vanaks nigu mina ja mõni tõine kah, siis lähvad tema elus veiksed rõemud tähtsaks. Sellepärast, et suuri temale enam ei jätku. Suuri rõemusi on ilmas nii vähe, et kui jagamiseks läheb, siis nooremad ja krapsakamad kahmavad kohe endale ja minusugustele jääb ainult matitäis musta muret. Ega see pole miski uus nähtus, see on alati sedasi old, muutkui noorest peast, kui ise veel krabaja olid, ei mõist tähele panna. Sai ju kuuldud küll, kuda Artur Rinne laulis nii et mets mühises, ikke et „mis rõemu veel mu elust oota on“, aga ei uskund, et see ütlemine ükskord minu enda kohta käib.

Read more: Meelelahutus: Karla...

Details

Written by Estonian Life No. 22 2022 - Laas Leivat

Published: 03 June 2022

On the February 23, some hours before the Russian invasion of Ukraine, a new website announced its presence. The “War on Fakes” on Telegram was to be the Russian version of integrity, authoritativeness and credibility in debunking or confirming questionable facts in news. It’s said to be attracting some 700,000 followers.

Moscow seems to have taken its cue from the West when fact checking became a topic of public discourse in the West. The practice had always existed as routine procedure at any authoritative and self-respecting news organization in democratic countries. But fact checking became often a part of the news itself, after the inauguration of Mr. Trump. The reason doesn’t have to be spelled out here.

Read more: Opinion: Russia’s new...

Details

Written by Eesti Elu Nr. 22 2022

Published: 03 June 2022

Pikk Hermann - foto: Kati Kiilaspea
Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884.a. kevadel, 4. juunil õnnistati ja pühitseti see Otepää kiriklas, millest tänavu möödub 138 aastat.

Tänavune tseremoonia toimub Tallinnas Kuberneri aias riigilipu heiskamisega Pika Hermanni torni kell 7 hommikul. Kavas on Riigikogu esimehe Jüri Ratase tervituskõne, EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad, Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei tervitus; esinevad Sõjaväeorkester, Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi koorid, Kuberneri aias on üles rivistatud liputoimkonnad. Päeva jooksul saavad soovijad külastada Pika Hermanni torni.

Tänavu tähistame aga meie sinimustvalge 100. aastapäeva riigilipuna. Nimelt võttis 27. juunil 1922 Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. Sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipp (eelnõus ette nähtud sini-valge-musta asemel) võeti vastu Aleksander Hindi ettepanekul.

---

Eesti saab juurde kaks lipupäeva

Valitsus kiitis 2. juunil heaks ja saatis Riigikokku seaduse eelnõu, mille kohaselt saab 30. jaanuarist eesti kirjanduse päev ning ühtlasi ka lipupäev. Lisaks täiendatakse eelnõu kohaselt lipupäevade loetelu, mistõttu tuleb tulevikus lipp heisata üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päeval.

„Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Seda on eriti edukalt suutnud teha Anton Hansen Tammsaare, kelle sünniaastapäeval, 30. jaanuaril heiskame lipud, loeme mõne värsi või kaks ja mõtleme sellele, kuidas eesti keeles kirjutatud kirjandus meid mõjutanud on,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.

„Laulu-ja tantsupidudel on Eesti lippu alati au sees hoitud. See on sündmus, kuhu nii külalised kui ka esinejad ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades nii oma austust ja rõõmu selle sümboli suhtes. Seega oli loomulik, et nii üldpeo kui ka noorte laulu- ja tantsupeo toimumispäevadel heiskame üle Eesti lipud,“ lisas Terik.

Eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmisega väärtustatakse kirjandust ja kultuuri pööramaks tähelepanu kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Uus riiklik tähtpäev on Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev, 30. jaanuar. Ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.

Lisades lipupäevade loetellu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, avaldatakse austust kõigile neile, kes seda traditsiooni 150 aasta jooksul on hoidnud ning tunnustatakse neid, kes antud traditsiooni edasi kannavad. Ettepaneku esitas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

---

Details

Written by Eesti Elu Nr. 22 2022 - Harri Kivilo

Published: 03 June 2022

Uurivad ajakirjanikud on pinninud juba päris kaua Ukraina sõda seiravaid kaitse- ja julgeoleku uuringute asjatundjaid: peamiselt selleks, et saada teada, millal ja kelle võiduga sõda lõpeb. Uurimata on jäetud, kas Putini tahe olla võimul kuni 2036. aasta lõpuni põhineb tema soovil muuta Venemaa edukaks suurriigiks; miks teised suurriigid ning Venemaa poolt vaikselt juhitud ÜRO pole püüdnud takistada Putinil aastal 2014 Ukrainat Venemaa osaks pidamast; miks Ukrania alade osalist hõivamist ei hakatud maailma rahu rikkumisena käsitlema? Ja nii võiski Putinil tekkida kindel tahe Ukraina Venemaa osaks muuta.

Read more: 🇺🇦 Kommentaar - MIDA VENEMAA...

Details

Written by Estonian Life No. 21 2022 - Toomas Lukk

Published: 27 May 2022

Russia’s expansionism, imperialism and chauvinism have degraded the country into a pariah state, exposing its deeply rooted inferiority complex.

In 1990, at the end of the Cold War, the Scorpions released a song titled “Wind of Change” foretelling that “distant memories are buried in the past forever“.

A year later, the Soviet Union ceased to exist in 1991 and the “evil empire” became history, for good. President George H. W. Bush said in his Christmas address that the collapse of the Soviet Union meant victory for freedom, democracy and moral values. He welcomed the emergence of a free, independent and democratic Russia, marking the end of confrontation and the receding nuclear threat. Expectations that European peoples would live happily, and in peace, ever after were high.

Read more: Russia’s long road to nowhere