Meelelahutus: Karla kalendrisaba - Täienduse kooli täienduseks

Kargu KarlaKargu Karla
Meil on jah Eesti Majas nisuke kool, kus oolitsetasse eestlaste laste eest. Ei oskaks teda tähelegi panna, arilik arimata inime nigu ma olen, aga juhus juhib ja juhatab. Vata mu noorel sõbral Ärmanil on üks lapselaps, kes selles koolis õpib. Sa jeerum küll, kuda aeg astub minna, seitsme penikoorma saapad varvaste otsas. Alles see Ärman isi veeris tähti.


Aga see pole praega tähtis, kuna keski tähti veeris. Nüid jah on see poisinähvits selles koolis ja muutkui täiendab ennast täie ooga. Õpib ja vahel kipub ninatargalt õpetajaid õpetama. No mis teha, kui poisile on antud nii terav mõistus, et sellega võiks minutaoline vanamees abet ajada. Ärman tõi ta ükspäe minu juurde, et mine tüita onu Karlat kah natuke, ei mina jaksa sinuga jagelda.


No ma võtsin väljakutse vasta. Ma võin ju köbi olla, aga ega igale nagamannile kohe alla kah ei anna, loobumisvõit ei käi minu karakteriga kokku. Küsisin poisilt, et kuda see eesti keele tudeerimine sul siis läheb kah. Poiss vastas, et selle keelega on asjad imelikud: räägid ema keelt, saad isa käest kiita; näitad isale keelt, saad ema käest sugeda. Ma ei vastand selle peale midagi, ainult muigasin, et näitlik õppetund on kõige tõhusam.


Siis poiss näitas mulle ühte lauset oma koolivihikust: laps küsis leiba ja kohe sai. Poiss imestas, et miks lapsele saia anti, kui ta leiba küsis. Ma lohutasin, et kui kõht tühi, kõlbavad mõlemad. Pane noaotsaga võid peale, ei tunnegi vahet. Poiss pistis kohe, et seda ei tohi, noaotsaga võid endale viga teha. Vata kus väänkael! Mühatasin pahaselt, et eks siis nälgi, pole minu süi, et sul süia pole.


Poiss proovis uue vinkli alt. Küsis, et mis siis saab, kui tahad üle vee minna, aga jää on veel veel. Vastasin, et siis pead minema üle jää, ega sul muud üle ei jää. Tema jälle, et aga miks inimesed räägivad, et puud on juba lehes, kui temale paistab, et lehed on puus. Nojah, see on jusku mõlemat pidi õige. Temal juba uus trump pihus, et kui pargis on kümme lehtpuud ja sügisel tulevad lehed maha, kas siis saab kümme puuda lehti. Vastasin, et sügiseks oled juba targem ja saad ise aru. Tema uueste, et miks ütledasse leheroheline, kui lehti on teist värvi kah.


Siinkohal ma jäin veikselt jänni. Ei osand poisile seletada, et ongi teisi värvisi kah. Et mina olen juba ulk aastaid old lehemust. Omal ajal üteldi leheneeger, aga nüid võid selle eest vangi minna. Tegin teist juttu, ütlesin, et targuta vähem ja kuula koolis õpetajate sõna. Nemad oolitsevad selle eest, et teist saaksid kenad viisakad eestlased. Poiss vedas näo naerule ja silmad vidukile, itsitas, et ah kui eest lased, oled viisakas. Kui tagant lased, siis oled küll väga ebaviisakas.


Selle peale ma kostsin, et tead, poiss, kui oleks veel sõjaaeg, siis ma lööksin sul praega tagala segi. Poiss sai aru ja õgvendas rinnet, tähendab, taganes kiirelt uksest välja.

 

Kargu Karla