Kanada päevik - Milline naiivsus

Details

Friday, 03 July 2020 19:00

Eesti Elu Nr. 26 2020 - Tõnu Naelapea

Meng Wanzhou - foto: www.wikipedia.org
Vahtralehemaal arutatakse nüüd pingelise elu keerises hetkeseisu kolmandat olulist ja valusat teemat. Mis tõepoolest on inimõigustega seotud, mitte nagu pandeemia kõrval vääralt ülespuhutud teine selline. Mille käigus on valdavalt orienteeritud jahmatamapanevalt halvasti. Isegi eluvõõralt.

Diplomaatia Hiinaga on jooksnud karidele. Punarežiimiga on oldud, piltlikult öeldes, nugadel mõnda aega. Seda kõike, kuna võimas, varsti näitajate järgi maailma majandusriik number üks põhiliselt dikteerib omavoli, eksisteerivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid eirates. Pekingile ei lähe korda, mida Ottawa teeb. Pigem väljapressimise kaudu loodetakse majanduslikus kuriteos süüdistatud jõukat Hiina ärinaist Meng Wanzhou (Huawei kommunikatsioonihiiu majandusjuht, suurim eraettevõte seal,) kodusest arestist päästa ja vältida ta väljaandmist, ekstradiktsiooni USAsse, sealse kohtu ette astumist.

Wanzhou kinnipidamise järgselt Vancouveri lennuväljal, mis sündis USA survel, süüdistati kanadalastest ärimehi Michael Kovrigi ja Michael Spavori salaluuretegevuses Hiinas. Ning neid võeti kinni. Kui Wangzhou elab oma luksuslikus eramus Kanadas nii nagu soovib, on kanadalased 2018. a. detsembrist saadik olnud rootsi kardina taga. Vangistatud. Esimesel aga on liikumisvabadus toast tuppa, ka kohtusse, söök oma valida, mitte midagi ette kirjutatud valvurite poolt. Üks naudib demokraatia hüvesid, teised kannatavad kaua teadaolevate kommunismi pahede tõttu.

Mais otsustas apellatsioonikohus, et ekstraditsiooni protseduur on legaalne. Järgnevalt kasvas jubagi Ottawale survet avaldanud liikumine niinimetatud kahe Michaeli vabaduse nõudmise suunas. Peaminister Justin Trudeau lausus möödunud nädalal, et Wanzhou vabastamine ohustaks kõiki kanadalasi, kes reisivad väljapoole riigi piire. Kuidas palun? Ehk vaid neid, kes rumalasti valivad Hiina lõppsihiks. Ei kujuta ette, et ükski teine riik nii teeks.

Päevikupidaja pole kunagi aru saanud, miks vabaduses sündinud, ka punase terrori eest põgenenud inimesed, kas reisides või muu äritegevusega toetavad inimõigusi eiravaid režiime. Kommunismi. Odav tuusik Kuubale on vaid Havanna võimumeestele lukususte võimaldamine. Seal toimus riigipööre, Eesti aga annekteeriti iga rahvusvahelise seaduse vastaselt. Okupeeritud kodumaa külastamine tähendas küll punastele tähtsa valuuta (ise ei osanud end majandada) andmist, kuid patriootiliselt, südamest ei olnud ju teist valikut.

Varem on päevikus kirjutatud olulisest nädalalehest, nüüd internetiväljaandest <I>The Epoch Times</I> (ET). Lehe eesmärgiks on avada mugavusriikide kodanike silmad. ET toimetus otsustas kahe kuu eest trükkida paberile erinumbri, mai/juuni kuupäevaga, et taas korrata oma sõnumit. Seda pandeemia taustal, mille kolle oli Wuhanis, Hiinas ning on levinud selliseks Hiina Kommunistliku Partei (CCP) otsuste tõttu. ET nimetabki COVID-19 CCP viiruseks. Erinumbri esileheküljel ilutseb suurelt pealkiri, kuidas CCP ohustab Kanadat.

Liberaalid on kaua soosinud Pekingi turgu, Jean Chrétieni valitsus sidus majandussilla olemasolu vajadusele suure kella. Aga kas keskmine kanukk on teadlik, kuivõrd see on ühepoolne? Jah, just need, kes dollaripoest ostavad rämpsu vaid hinna tõttu, ei uuri, kas odav hilp on Hiinas (või Vietnamis, kus ka totalitaarsus valitseb selles uues kuues, peites hübriidnime taha kapkommunism) tehtud. Mõni põhimõtteline ei osta sellist kaupa. Paraku on sellised suures vähemuses. ET toonitab, ei rõhutab, et Kanada aastane väliskauba defitsiit, mis oli 2019. a. $50 miljardit, aina rikastab punarežiimi. Ei mingi sanktsioon Ottawast avaldaks Pekingile mõju.

Võtkem lisaks kanadalase, rikkuri ja antreprenöör Jim Balsillie arvamust kuulda. Balsillie pole (paberil) enam miljardär tänu börsilangusele. Kuid siiski peaaegu Kanada Bill Gates, kui soovite. Pärast Research in Motion’ist (RIM), omaloodud firmast lahkumist, on ta juhtiv kuju innovatsiooni vallas, eriti infotehnoloogias. Möödunud nädala teleesinemises, vahetult enne Trudeau teadet, et ei mingit diplomaatilist kompromissi punahiinaga (kas pole möödaniku hõng sel juures?) tõi Balsillie esile, kuidas Kanada on end Hiinale maha müünud.

Siin oli olemas Nortel, maailma juhtiv telefoni-, kommunikatsioonitehnoloogia firma. Mis läks pankrotti. Miks? Kuna Huaweile, teistele lubati investeerimise meelitamise huvides liberaalide valitsuste aegu juurdepääsu. Informatsioon ei ole nagu maja, vundamendil paigal. Seda saab vaid nupule vajutades tänapäeval saata tuhandeid kilomeetreid füüsilistest piiridest eemale. Kuidas Huawei gigandiks saigi? Vargusega. Peking on konkreetselt õõnestanud Kanada majandussüsteemi.

Waterloo Ülikooli tehniliste kateedrite lõpetanuist tervenisti 90% lahkub Kanadast mujale tööpõllule. Maksumaksja rahakott on ülikoolini sajaprotsendiliselt toetanud nende haridust. Ka kõrghariduse lõviosa, isegi kui see on õppurile maksuline. Eelnev ei olnud, see oli peidetud kinnisvara-, maa- ja ostumaksudesse. Waterloo – kuhu Balsillie asutas just selle mõttefondi külluse tõttu RIMi, on magnetiks andekatele info-, arvutiteaduse-, kommunikatsioonihuvidega noortele. Harime Kanadas, lähevad mujale. Ajude drenaaž missugune.

Meie ülikoolid sõltuvad mitte ainult kohalikest maksudest, vaid võõrõpilaste omadest. Õppemaksud on muidugi palju kõrgemad. Raha paneb rattad käima… …kuid hiinlastel paistab jüaane olevat. Poliitiliselt korrektselt ei tohi aga küsida - kellelt saadud?

ET järgi mõjutab CCP väga tugevalt siinseid ülikoole vastu võtma hiina päritoluga üliõpilasi. Ei kõik neist pärast õpinguid naase sünnimaale. Siia jäänud muidugi tugevdavad kohalikku majandust, tahaks loota, seda Vancouveri ja Toronto linnapildiga arvestades. Ent Balsillie vihjas, et infotehnoloogia – mõtetel pole ju hinda, kuidas isegi avastuste väärtusele sellist saab andagi – voolamine siit sinna on tohutu ja sihilik. Ning Ottawa peab, Norteli näitega, meetmeid rakendama, et selline katastroof ei korduks.

Sotsialismi võikam nähtus kommunism kuritarvitab indiviidi. Siinsed sinisilmsed seda lubavad. Palju neid näiteid, fakte on vaja esitada, enne kui ärgatakse üles, aru saadakse?

Tõnu Naelapea, Toronto

• Prev
• Next