Kanada päevik - Pakiline probleem

Details

Friday, 11 December 2020 19:00

Eesti Elu Nr. 49 2020 - Tõnu Naelapea

Praeguses eriolukorras, mida on tinginud reaalne vajadus lähenda igale äritehingule nii enese kui teiste tervist kaitstes distantsi hoides, on viinud buumini neile ettevõtetele, kes tegelevad kauba koju toomisega. Interneti kaudu tellitakse, pakk tuuakse koju. Kuid, eriti arvestades jõulude tulekuga, on süsteem tõsiselt ülekoormatud. Ning halvemad inimkonna elemendid kasutavad olukorda vääralt vargusega ära.

Möödunud nädalal sai päevikupidaja kuulda kolmest juhtumist. Virtuaalne elu (nagu see meil paraku on) - tuleb palju aega veeta arvuti ees, ka selle Zoomiga. Enese nägu pikemalt näha, palju kauem kui vaid peegli ees vajalikku enese korrastamist läbi viies, pole sugugi meeldiv. Nii oligi, et Hamiltonis elav tuttav, kes just selliselt pooldab kontakti, teatas, et kahel korral oli ta varguse ohvriks. Elab päris tiheda liiklusega tänaval, majas on neli korterit, eesuks on lukus, selle kõrval on nimedega kinnitatud uksekellanupud. Oli tellinud oma täiskasvanud lastele jõuludeks tehnikat. Lubatud päeval aga kaup ei saabunud. Järele uurides sai teada, et oli kohale toodud küll, aga vaid välisukse taha jäetud. Muidugi kiusatuseks madala moraalitundega möödaminejale. Järgmisel päeval kordus ülalkirjeldatu. Miks kuller kella ei andnud, on mõistatuseks.

Teisest analoogsest intsidendist kuulsin oma eelistatud tehnoloogia, vanamoelise kõnetraadi, kaudu. See sündis Torontos. Sõber oli linna peal kohustusi täitmas, sai teksti, et tellitud esemed on kohale viidud. Koju jõudes haigutas tühi rõdu. Ka tagaukse juures polnud midagi, kuhu loogiline inimene pärast koputamisele mitte vastamist oleks ehk paki toimetanud. Kauba eest makstud, firma, mis selle müüs, ei tahtnud vastutada, kuna kuidas kindlaks teha, öeldi, et kahekordselt ei pressita välja? Allkirja peale ju ei jäetud midagi. Sõber solvus ja lubas mitte kunagi enam selle ettevõttega tegeleda. Ise kaotas rahasumma, firma aga kauaaegse kliendi.

Kolmas oli kõige kummalisem, aga õnneliku lõpuga. Väga lähedane inimene tellib tööle selliselt vajalikke asju – ka isiklikke, mitte teistele mõeldud. Enne pandeemiat oli ju normaalne. Argipäeval, tavaliste töötundide jooksul oli alati keegi, kes allkirja sai anda, isegi kui ise kohal ei oldud. Pühapäeva õhtul, juba pime, saabus tekst, et kolmapäevaks lubatud (st neli päeva varem) pakk on toimetatud tellitud aadressile. Mis on kõrgärihoone, ja muidugi nädalalõpul suletud. Jumalajuhuslikult oldi sel hetkel, kui tekst saabus, teel koju sugulase juurest. Muidu oleks sel päeval, sel kellaajal, nii nagu eriolukorras juba oleme harjunud olema, rahulikult oma pesas, koduses riietuses, ei mingit soovigi autosse istuda. Pärast pikemat otsingut leitigi pakk, mille sisu väärtus oli $150, korralik summa kaotada, hoone fuajeest. Mis kõigile avatud, siseuksed vaid lukus. Kokkusattumus, et oldi läheduses.

Nende ridade kirjutaja peab lugu käsust ainult vajaliku tõttu kodunt väljuda. Vaid toitu ostma, arsti juures käia ning pööningut tuulutamas. Mis on hädavajalik toiming ning liikmed, terve kere saab jalutuskäigust kasu. Seda on hõlpus teha, kuna ei ela inimrohkes linnaosas, parke palju. Neil igapäevastel jalutustel on märgata ohtralt, kuidas liiguvad väiksed kaubaautod, pakke inimestele viimas. Canada Post tegutseb ka pühapäeviti. On teada, redditi ja teiste inimeste kaudu, et koormus kõigil olevat suur. Amazon ei suutvat täita aegasalt lubadusi. Ega ka riiklik postiamet ekspresspostiga tellitud vajalikku. Keegi ju ei osanud ette näha nõudlust.

Amazon, muide, on pettumuseks. Loodi ju ettevõte lugejate huvides. Alul sai vaid raamatuid-heliplaate tellida, kuid kiiresti kujunes internetihiiglane selliseks, mille kaudu saab peaaegu kõike, mis virtuaalselt saadaval, nende vahendusel koju tellida. Ning nad on rekordiliselt kasumit kogunud koroona-aastal. Lugemismaterjaliga aga on nüüd koormuse tõttu otsustatud ainult neid teoseid pakkuda, mis on bestsellerid. Raamatukoid, kes soovivad muud, peavad mujale pöörduma. Torontos võib soovitada Book City alternatiivi. (Nende kaudu sai 20 aasta eest tellitud dr Andres Kasekamba ingliskeelne teos vapside kohta, mida sai toona vaid Inglismaalt.)

Oleks aga, et ainult Canada Post, Purolator ja FedEx, tuntud ja hinnatud kaubaekspediitorid, tegutseks praegu. Nagu seeni pärast vihma on nö logistikafirmad mitte millestki ilmunud. Kindlasti on paljud neist aatelised ja professionaalsed, täites vajalikku lünka tänapäeva virtuaalses ostuketis. Kuid on ka teistsuguseid. Esmaspäevasel jalutuskäigul märkasin ilma mingi sildita eraautot, pilgeni pappkastidega täidetud. Võis ehk olla väikese poe teenistuses, need vaesed tõesti taaruvad pankroti kuristiku äärel. Ent mine tea.

Isegi, kui selliste teenuste pakkumise järgi on ülisuur nõudmine, peaks ikka olema terake mõistust. Kaubaautojuhid ei peaks niisama ukse taha asju jätma. Ei ela me nii kui pool sajandit tagasi, kui usaldati teisi. Olen varem kirjutanud, et 1970ndate alul oli ikka ajaleheost aumehemäng. Võtsid lehe avatud kastist, lasid 10¢ mündi (jah, see oli tõesti pool sajandit tagasi ajalehe hind!) pilust läbi lukustatud rahakasti ja astusid edasi. Kuid kui Toronto Telegram läks pankrotti, seda asendas Toronto Sun, tõusis huvi viimase vastu nii, et kümnesendiseid oli päeva lõpus kassas märksa vähem, kui ajalehti oli toodud. Algas siis lukustatud luugi ajastu. Kuid siiski ei keela pärast raha langetamist keegi inimesel enam kui ühte leheeksemplari võtmast.

Et ajad on majanduslikult paljudele rasked, on teada. Aus inimene aga varguseni ei lange. Pandeemia ajal on olnud märgata inimeste headust, sõbralikku abivalmidust. Aga kahjuks ka negatiivset. Kiusatus on inimlik. Juba paradiisiaiast saadik. Aga ajaleht on ajaleht. Pappkast, mis kindlasti sisaldab väärtuslikku, sootuks teine. On ju nii lihtne kahmata valvamata pakk, pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et kedagi läheduses ei ole, kes näeks - ja plehku panna. Otsi sa siis varast.

Ajal, kui poliitikud lühinägelikult on suurlinna sulgenud, mis sest, et poole tunni kauguses on poed avatud, näeme sellise kuritegevuse tohutut kasvu. See oli küll enne pandeemiat olemas, aga mitte nii suurel skaalal. Jälle näitaja, kuidas keerulistel aegadel sulid ja vargad teevad valdavale enamusele majanduslikult liiga. Ja just enne jõule. 

Tõnu Naelapea, Toronto

• Prev
• Next