Kommentaar - Eesti keel kui rahvusvaheline rahvuskeel

Vabariigi President Konverentsil rääkimas eesti keele hoidmise tähtsusest. © Mattias Tammet/Vabariigi Presidendi Kantselei (2019)Vabariigi President Konverentsil rääkimas eesti keele hoidmise tähtsusest. © Mattias Tammet/Vabariigi Presidendi Kantselei (2019)

Eesti keele aasta avakonverentsi „Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt“ ettekanne Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu 6) 24. jaanuaril 2019.


Sõnaga rahvusvaheline tähistame midagi, mis ületab oma rahvuse (või oma riigi) piire. Rahvusvaheline on midagi, mis ei puutu ainult oma rahvusesse (või oma riiki), vaid, piltlikult öeldes, ulatub kodutanumast kaugemale. Et eesti keel on ületanud oma rahvuse ja riigi piire, on vaieldamatu fakt. Väidet kinnitab juba see, et eesti keel on üks Euroopa Liidu kahekümne neljast ametlikust keelest. Euroliidu ametliku keele seisund tähendab teatavasti seda, et Euroopa Liidu kodanikul on õigus pöörduda liidu asutuste poole eesti keeles ning et eestikeelsele pöördumisele vastab Euroopa Liidu asutus samas keeles. Eesti esindajatel europarlamendis on õigus esineda emakeeles ja selleks, et Euroopa Liidu määrused ja muud seadusandlikud aktid jõustuksid, peavad need ilmuma ka eesti keeles.

 


Euroopa Liidu püüe seista hea Euroopa keelelise mitmekeelsuse eest eeldab mõistagi väga ulatuslikku tõlketegevust. Nii töötabki Euroopa Liidu asutuste tõlketeenistustes ligikaudu 150 eesti tõlkijat, kelle silme ja käe alt käivad läbi kõik Euroopa Liidu ametlikud dokumendid, kodanike pöördumised ja paljud muud tekstid.


Nii et eesti keelt kasutatakse rahvusvahelises suhtluses ja seda vägagi suures ulatuses ning ka enneolematutes seostes. Eesti keelt võibki täie õigusega nimetada rahvusvaheliseks rahvuskeeleks. Aga millal sai eesti rahvuskeel rahvusvaheliseks? Ja kuidas see toimus? Oma tänase sõnavõtuga ma ammendavat vastust anda ei saa, sest see teema on veel lähemalt uurimata. Küll aga tahan tõsta esile ja lühidalt kirjeldada eesti keele rahvusvahelistamise üht teist külge, nimelt seda, kuidas on viidud eesti keele oskus välismaalasteni, see tähendab Eesti piiridest kaugemale. Just sellega algas eesti keele muutumine rahvusvahelisesks keeleks.
(Pikemalt 5. juuli EE paberlehest)

 

 

Prof. Raimo Raag