Juhtkiri - Hurraa, eestlase raamat; hurraa, lugeja!

Rahvusvahelise uurimistöö andmeil on eestlased suurimad raamatukoid ülemaailmselt. Eesti kodudes on kõige rohkem raamatuid!

 

Uurimuste tulemused, mis avaldati 2018.a., näitasid, et Eesti on maailma tipus raamatute omamisega. Austraalia Riikliku Ülikooli ja Nevada Ülikooli teadlased avastasid, et keskmises Eesti kodus on 218 raamatut. 35% Eesti peredes on 350 raamatut või rohkem.

 

Norra keskmine on 212, siis Rootsi (210), Tshehhi Vabariik (204), Ühendkuningriik (143) ja USA (114). Viletsam raamatute omandamises on Türgi, kus 60% kodudest on ainult viis ramatut.

 

Uurimused viidi läbi 31 riigis inimestega vanuses 25–65 eluaastat.

 

Aga mis kasu on raamatute küllusest kodudes? Uurimused näitavad, et see avaldab soodsat mõju laste ja noorte lugemusele ning hilisemale õppeedukusele.

 

On avastatud, et mida rohkem raamatuid kodus on, seda paremaid õppetulemusi laps saavutab isegi siis, kui ta tingimata ei loegi. Need 16 a. vanused, kelle koduses keskkonnas on rohkesti raamatuid, saavutasid hilisemas elus paremaid tulemusi kirja- ja rehkendamisoskuses ning arvutialal.

 

Huvitav on ka fakt, et tulemused ei sõltunud sellest, kui palju oli isik õppinud või kui tihti täiskasvanuna raamatuid luges. Raske uskuda, kuid teadlased kinnitavad seda. Nendel, kellel ülikooli diplomid, aga nooruses oli kodudes vähe raamatuid, oli kirjaoskus samal tasemel teistega, kellel palju raamatuid, kuid koolitee lõppes peale üheksandat aastat.

 

Teadlased nõustuvad järeldusega, et raamatute lihtne kättesaamine teismelisena annab aluse edaspidisele isiklikule 'õpetlase kultuurile', mis annab inimesele eluaegselt paremaid tulemusi haridusteel sõltumata sotsiaalsest olukorrast, soost, vanusest või vanemate haridustasemest. Samuti suhteline jõukus, arukus ega kooli tulemused ei mõjutanud uurimistulemusi.

 

Kõige tugevamat mõju avaldas raamatute omamine vaesemates kodudes, kus raamatute rohkus aitas tunduvalt kaasa laste edukusele koolis.

 

Kuidas aga raamatute lugemisega lood? Mõni üksik näide: Rooma Tre ülikool avastas, et inimesed, kes lugesid raamatuid, deklareerisid võrreldes mitte-lugejatega suuremat õnnetunnet, olid rohkem rahul oma vaba aja kasutamisega, muusika kuulamisega ja paremini kursis ümbritsevaga läbi uudiste. Kõige viimasel kohal vaba aja tegevustest oli lugejatel videomängude mängimine.

 

Toronto Ülikooli teadlased on otsustanud, et ilukirjanduse lugemine võib muuta lugeja personaalsust. Nimelt, ilukirjanduse tarbijate empaatia võib lugemise mõjul suureneda. Need, kes loevad rohkem ilukirjandust, on paremad ka teiste inimeste emotsioonide lugemisel.

 

Yale Ülikooli teadlaste uurimus kinnitas, et lugemine toob kaasa parema tervise ja hoiab vaimu erksana. Analüüsiti aastaid varem korjatud andmeid pensionieas inimese lugemisharjumuste kohta. Selgus, et need, kes lugesid paljude aastate jooksul vähemalt 30 minutit päevas ramatuid, elasid keskmiselt kaks aastat kauem kui need, kel see harjumus puudus.

 

Ülaltoodud on ainult mõned üksikud uurimised, mis avastavad seost lugemise ja inimese heaolu vahel. Kokkuvõtvalt tõdeme, et lugedes saab targemaks, sõnaosavamaks, empaatilisemaks, õnnelikumaks, edukamaks ja võimalik, et ehk ka rikkamaks. Tõeline uurimine on seda viimast kinnitanud.

 

Mis sellest järeleda? Ostke Eesti raamatuid. Lugege raamatuid. SEE HALBA EI TEE. Punkt.

 

Laas Leivat, Toronto