Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 19 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 22 Mai 2020

Apokalüpsise ratsanik - Carlo Carra (1908)
Kevad on ehk ainus aastaaeg, mil inimkond nii leiab lootust, asetab tegevuse tulevikule. Külvates seemneid sügisviljade saaki oodates, mugulaid mulda pannes asendamatule kartulipõllule, et elaks taas talve üle. Kuid Anno Domini 2020, jah, Jumala aastal, need kõik on kingitud, ei ole positiivsust palju leida. Sellist, mis isegi kõige kiuste asetab põllumehe hambad risti. Küll Taara avitab. Ning künnab külmal, vihmasel aovalgel videvikuni välja. Ülehomse nimel.

Meie moodne maailm on unustanud tõiga, et pole inimkonna otsustada, mis ümber toimub. Oleme harjunud, et uudised on nupule vajutades, olgu see nutitelefoni või raadio, kohe kõik vajalik saadaval. Ent mis on saanud headest uudistest, ilma milleta ehk ei trotsi praegust realiteeti? Aina halbu uudiseid, loe kas Inglismaa, Saksamaa, Eesti, Kanada ajalehti võrgus, muud pole. Kuula, kuidas üleaaedne kurdab, õnneks on aga tara vahel, vajalik kaks meetrit on olemas. Ei saa isegi pühamus istuda, suunata kasvõi ühel hommikul nädalas mõtteid sõnumile, mis on ju lootusele ehitatud, kõige kurja vastu.

Loe edasi: Juhtkiri - Heade uudiste põud

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 19 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 15 Mai 2020

Ei keegi, isegi haritud majandusteadlased, oska prognoosida koroonaviiruse majanduslikku lõpphinda. Muidugi on tähtsam mõtelda esmalt eludele, tervisele, kõikide riskide maandamisele. See nõuab, nagu on juba enam kui kaks kuud teada, tõsiseid piiranguid, eriolukordi. Ühes riigis mõeldakse nii, teises naa. Pole kellelgi kristallkuulikest, kuid kahtlemata peab arvestama majanduspoliitiliste sammudega pandeemia leviku pidurdamise käigus.

Loe edasi: Juhtkiri - Pretsedenditu...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 18 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 08 Mai 2020

Alton Evening Telegraph, May 7, 1945 Paraku on valikuline suhtumine minevikku alati olnud üks inimkonna suuremaid intellektuaalseid pahesid. Öeldakse, et võitja kirjutab ajalugu. Sellega arvestades tuleb siiski olla tänulik, et tänane päev on oluline. Täpselt 75 aastat sellest, kui sõjategevus Euroopas lõppes Saksamaa alistusega. Kuid siiski ei lõppenud tapmine. Aasias möllas ikka sõda. Selle lõpetamine tuumapommi rakendamisega, kahekordselt, viis aga külma sõjani, aastakümnete pikkusele hirmulolekule. Mis ikkagi olemas, tänu psühhopaatidele, kes võimule on saanud. Just nagu totalitaarriikide juhid, kes lasid valla Teise ilmasõja.

Loe edasi: Juhtkiri - Mida tuleb mäletada

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 17 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 01 Mai 2020

Foto: Taavi Tamtik (2020)

Loe edasi: Juhtkiri - Meil lehekuu on...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 16 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 24 Aprill 2020

Tänu Eduard Bornhöhele on juba 140 aastat noortele eestlastele, sõltumata elukohamaast, olemas patriootilise võitlusvaimu eeskuju: Tasuja. Sobiva nimega ajalooline jutustus jõudis lugejani esmalt 1880. aastal ja sellest ajast saadik on korduvalt ilmunud paljudes trükkides. Märkimisväärselt ka okupatsiooniajal. Teos on letti jõudnud vene keeles ning ka teistes keeltes, nende hulgas soome ja leedu. Jüriöö ülestõus aastal 1343 oli kirjanikule eeskujuks; jüripäev omakorda skautidele, gaididele oluliseks päevaks. Torontos lõpetatakse sisetegevus jüripäeva paraadiga. Mis tänavu ei saanud toimuda.

Loe edasi: Juhtkiri - Tasujast...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 15 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 17 Aprill 2020

YouTube.com / The Rankin Family - We Rise Again
Meeldivaks positiivseks näitajaks pandeemia küüsis olles, on interneti-tehnoloogia suunamine nii tuju tõstmiseks kui ka jaatavalt, afirmatiivselt kinnitamaks, et halastamatult jõudu koguv koroonaviirus ei hävita inimkonda, olgu katsumused, kaotused kui suured.

Loe edasi: Juhtkiri - Me tõuseme...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 14 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 09 Aprill 2020

Lõpuks ometi foobia definitsiooni järgi õige sõna rakendus. Foobia on ju ebaratsionaalne hirm, kuid seda väljendust tarvitavad peamiselt vasakpoolsed, enesehuvigrupid vastaseid kirjeldamaks. Parim näide on homofoobia, mis ehk on olemas vaid väheste hulgas, mitte valdavalt, nagu vikerkaarerahvas väidab.

Hiina rahvas pole pandeemias süüdi. Hiina autoritaarne kommunistlik valitsus, juhtkond on. Õnneks on sinofoobia vallutanud vaid käputäie inimesi, neoparempoolseid. Jah, vaesed, mõtleme siin majanduslikult hiina maaviljelejatele, ei jälgi hügeenireegleid, elavad lähestikku mustades, määrdunud, reostatud külades ja linnajagudes. Vaid mõni minut Hiina suurlinnade uhketest klaas-terastornidest on selline vaesus olemas, et Lääs seda ei usuks. Pandeemiat oleks võinud teoreetiliselt vältida, kui puna-Hiina juhid oleks võtnud karme ennetavaid samme. Mida ei tehtud. Viirus poleks nii kiiresti liikunud.

Loe edasi: Juhtkiri - Sinofoobiast

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 13 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 03 Aprill 2020

Tahes-tahtmata praeguse pandeemia ja ühiskondliku paanikaga tuleb võrdlus Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Mõlemad kommunismi vigade tõttu, mõlematel majanduslikult määrav roll. Vahe aga selles, et N. Liidu lõpp tähendas vabadust anastatud rahvastele, okupeeritud riikidele ja mõju Läänele oli positiivne kuna Külm Sõda oli ametlikult läbi.

Nüüd aga kogu maailm mitte ainult ei pea lahendama tõsist terviseküsimust, aga globaalne majandus on ohus. Kõike seda, kuna puna-Hiina valetas COVID-19 kohta maailmale, ei võtnud kärmelt samme, nii lubades sellel globaalset levikut. Küünik küsiks, kas see oli strateegiline ja õõnestav otsus. Et kas 2002. aastal alanud SARSist, linnutaudist midagi ei õpitud? Nii tervet kapitalistlikku majandussüsteemi pahupidi keerata, tulevikku küsimärgi alla esitada, see pole kellegi huvides.

Loe edasi: Juhtkiri - Hirm ületab...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 12 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 27 Märts 2020

Kanada oli esimene riik, kes reageeris nii oma sportlaste kui ka maailma kogukonna huvides, teatades pühapäeval, et Tokio olümpiamängudel sel suvel Vahtralehemaa koondis ei osale. Austraalia järgis kohe eeskuju, küll neid riike tuleb juurde. Praeguse COVID-19 leviku tõttu ainuõige samm.

ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee pole näidanud kindlat, julget seisukohta. Mis ei üllata, ajalooliselt korrumpeerunud ning vaid rahast huvitatud organisatsioon on tihti jaanalinnulikult käitunud. Kuid on ilmselge, et kuni pandeemia vaibub, vaktsiine leitud, globaalne olukord stabiliseerunud, siis tuleb mänge edasi lükata. Sõja tõttu on mänge äragi jäetud, ja inimkond praegu sõdibki - tervise, mitte rahu nimel.

Loe edasi: Juhtkiri - Tokiole ei

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 11 2020 - Laas Leivat

Avaldatud: 20 Märts 2020

Fotomeenutus EV100 ürituselt Toronto Raekoja ees - foto: Taavi Tamtik (2018)
Professor Anu Realo ütleb selgelt ja enesekindlalt, et ,,Õige eestlane on see inimene, kes arvab, et ta on eestlane ja ennast eestlaseks peab, Ma ei näe võimalust, et oleks olemas ükski teine tõupuhta eestlaste definitsioon.“

Kui seda arvamust pidada pädevaks nii kodumaal kui võõrsil, siis nii kaua, kui eestlaseks olemine ei võrdu Eesti kodaniku staatusega, on see iga inimese enesemääramise küsimus.

Realo avaldas seda mõned aastad tagasi, kui Euroopa pagulaskriis oli aktuaalne (võib ka taas olla) ning küsiti, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada?

Loe edasi: Juhtkiri - Pole vaja olla...