Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 33 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 16 August 2019

Foto: Peeter Põldre (2019)

Kas see on õige eestlane, kes arvab, et sinine, must ja valge on kõige lahedamad värvid, ükskõik, kus nad esinevad; väidab välismaalastele, et soome saun leiutati Eestis; ei mõista välismaalaste ninakirtsutamist, kui laual on suitsuangerjas, verivorst või soolasiig; teab, et soomlased on põdrad, ameeriklased paksud ja lollid ning lätlastel kuus varvast; vannub, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane; arvab, et liiga palju sarkasmi pole kunagi küllalt; ei saa ennast laulmast peatada, kui kuuleb ,,Ta lendab mesipuu poole“; sööb ,,mädanenud“ kilusid, mille maitset varjab pipar ja vürts; ikka arvab, et väljend ,,the goo song“ pakub teistele suurt nalja; usub, et kui halb asi on, Lätis on veel halvem; alati mainib ,,Skype’i“, kui keegi küsib midagi Eesti kohta; peab lolliks seda, kes vabandust ei leia; ei tule enam kananahk ihule, kui kuuleb juba üle tuhande korra ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään“; teab, et kui teisele augu kaevab, teeb töö teise eest ära; kellel tuli klomp kurku, kui Erki Nool võitis olümpial kulla; kellele on kartul sama mis riis hiinlastele; on viieaastane laps, kes oskab arvuteid kodeerida; on kombeks mitteeestlastele selgitada, mida tähendab ,,terviseks“, et see pole ,,terrible sex“; kellele on Vabariigi aastapäeva aktus põhiseaduslikult kohustus; on see nali, kuid võib-olla mitte, kui eestlasi nimetakse ,,aeglasteks“.

Loe edasi: Juhtkiri - Kes on õige...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 32 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 09 August 2019

Foto: Peeter Põldre (2019)

….ja läheme läbi mere, mis tõuseb me vastu tige,“ ütleb Paul-Eerik Rummo. Sama sõnum kostis meile tänavusuvisel 150.a. juubelilaulupeol. Ühed laulsid, teised kuulasid, lauldi ka koos. Lauluväljakul, üle riigi ja vaimselt üle maailma eestlased kuulusid ühte.

Sada viiskümmend aastat tagasi esimene üldlaulupidu oli priiuse tähistamise pidu, kus vabadus asus veel kättesaamatus kauguses. Ühisest laulmisest kostis vabaduse tahe.

Kooslaulmine oligi üheks rahvusliku ärkamise oluliseks teguriks. Laulu- ja tantsupidu oli selgelt ühtekuuluvustunnet tekitav sündmus. Kuid sama oluliseks kujunesid järjekordsed laulupeod vastupanu sümbolina ikestatud kodumaalastele.

1988.a., ligi 120 aastat peale üldlaulupeo sündi tõmmati kopsud õhku täis, et end vabaks laulda. Juunis toimunud Singing Revolution’iks kutsutud spontaansetele öölaulupidudele järgnes septembris Eestimaa Laul. Ligi veerand miljonit inimest nõudsid avalikult koos Eesti iseseisvuse taastamist.

Loe edasi: Juhtkiri - ,,Me hoiame nõnda...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 30 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 02 August 2019

Foto: Irina Kazanskaya / wikipedia.org (2006)

Soomeugri rahvastel pole mitte ainult keelelisi sidemeid, aga ka kultuurseid. Nagu Paul Goble kirjutas möödunud kolmapäeval oma Window on Eurasia võrgulehes, on nüüd ka poliitiliselt kasu hõimurahva eeskuju jälgides. Nimelt komid, pürgides iseseisvuse poole, võtavad õppetunde eestlastelt, kuidas N. Liidu viimastel aastatel rahvast ühendati ja relvadeta saavutati taasiseseisvus.

Komide põline asuala asub Ida-Euroopa lauskmaa kirdeosas ja Uurali mäestiku läänenõlval. Sellest jääb enamik Venemaa Föderatsiooni Komi Vabariiki ning Permi kraisse. Kuid mis Komi Vabariik, kui tänapäeval vabadust nõutakse. On nagu ENSV oleks olnud samuti vabariik, tühipaljas sõnakõlks. Ning paraku komide arv langeb just venestamise, assimileerumise tõttu. Rahvaloendused kinnitavad seda. 1989.a. oli komisid pool miljonit. Aastal 2010 oli arv langenud 320 000 peale. Venelasi see-eest, või venestunud komisid on enam kui miljon. Seega on Komi Vabariigis umbes sama palju inimesi kui Eestis, suure vahega – komid on markantses vähemuses.

Loe edasi: Juhtkiri - Komid jälgivad...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 30 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 26 Juuli 2019

Sotsiaalmeedia üks suurematest pahedest on see, et nii paljuski puudub võimalus valitseda enese kohta informatsiooni. Ning kuna igas põlvkonnas on olemas n-ö sõltlasi, selliseid, kes ei kujuta ette päeva ilma elektronposti kontrollimiseta või Facebooki sukeldumiseta, ei saa näpuga näidata ainult noortele.

Facebook või palgeraamat, sõna, mis miskipärast pole üldisele käsitlusele, sõnapruuki jõudnud, kuigi peaksime ikka meie armsat emakeelt hoidma ja kaitsma, oli alul potentsiaaliga. Kuid kaks tegurit on imelikud – esiteks, kui palju inimesel võib sõpru olla, mõni isegi ei tunne niipalju inimesi hästi. Teiseks on paljudele kiusatuseks internetti asetada foto oma õhtusest roast, või midagi muud pealiskaudset. See on kahtlemata isiklik pentsikus, aga miks? Ei saa ainult edevusega seletada, inimloomus on ilmselt miskit, mis vajab sellist avalikku eksponeerimist.

Loe edasi: Juhtkiri - Privaatsusest

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 29 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 19 Juuli 2019

Esmaspäeva õhtul oli Niagara juga sinise valgustusega esile toodud. NATO sinisega. Seoses allianssi 70. aastapäeva märkimisega kogu 2019 aastal oli peasekretär Jens Stoltenberg Kanadas.

Kõnes Petawawa sõjaväeüksuste baasis 15. juulil, kus oli ka kohal peaminister Justin Trudeau, rõhutas Stoltenberg Kanada kaitsevägede panust, toonitades eriti, et Vahtralehemaa mundrikandjad on olulised rahvusvahelise rahu ja turvalisuse säilitamisel. Eriti tõi peasekretär esile juhivat rolli mitme riigi sõdurite võitlusgrupi juhtimisel Lätis ning ka kuidas Kanada seisis ja seisab Iraagis treeningmissiooni ees.

Loe edasi: Juhtkiri - Kanada panus,...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 28 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 12 Juuli 2019

Tavaliselt russofoobia on viha või hirm venelaste, Venemaa, vene kultuuri või Venemaa poliitika suhtes.

Väljendina on russofoobia tihti kasutusel Venemaa meedias alandama kriitikat Kremli vastu, pidades sellist kriitikat irratsionaalseks ja tõsist vastust mitteväärivaks.

Tarvitades russofoobiat süüdistusena, Venemaa propagandistid äratavad vene ultrarahvuslaste madalamaid instinkte, et lääs ei suuda võidelda poliitiliselt ega ideoloogiliselt.

Nad väidavad, et läänemaailm on ellu kutsunud natsi-Saksamaa slaavlaste vihkamise, kuigi lääne negativism on põhiliselt suunatud Venemaa režiimi ja poliitika, mitte rahva vastu.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei on siiski väitnud, et Eestis võimutseb totaalne russofoobia, mis on süsteemne, mõjutanud riiki ja rahvast ning sarnaneb apartheidile.

Loe edasi: Juhtkiri - Russofoobia —...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 27 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 05 Juuli 2019

Foto: www.wikipedia.org / Adrian Grycuk

Kas õigus Krimmi annekteerida ka? Viis lühikest aastat kestis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) liikmete meelekindlus, kui Venemaa jämedalt rikkus rahvusvahelisi seadusi ning Ukrainale kuuluvasse Krimmi sisse tungis ja külmavereliselt omale võttis. Teiste riikide tõelise pahameele lükkas ta külmalt tagasi. (Euroopa Nõukogu ei ole mitte Euroopa Parlament, vaid Euroopa parlamentide assamblee. Esimene istung peeti 1949 ja ta peamine roll on kaitsta liikmesriikide põhiväärtusi, õigusriigi printsiipe ja demokraatiat. Euroopa Nõukokku 47 riigiga kuuluvad ka sellised riigid, kes 27 riigiga Euroopa Liitu ei kuulu – Türgi, Venemaa, Ukraina.)

Loe edasi: Juhtkiri - Venemaa õigusi...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 26 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 28 Juuni 2019

Foto: WINDY.COM

Esimene suvenädal ja juba ägab Euroopa rekordiliste temperatuuride all. Saksamaal ennustati kolmapäeval enam kui 40 pügalat kuuma, Prantsusmaal peaaegu sama. Lisaks veel vihmapuudus, mis toob enesega metsatulekahjude ohtu. Berliini lähistel möllas üks selline, mida suudeti küll summutada.

On palju neid, kes leiavad, et riigid, rahvusvaheline kogukond peaks enamat tegema. Avalikud protestid, eriti Saksamaal, aga ka Kanadas näha, nõuavad, et valitsused reageeriks kiiremini. Kuid ahnes kapitalistlikus maailmas, kus kaubeldakse süsiniku krediitidega ning ei soovita majanduslikel kaalutlustel vähendada ei autosõite, vabrikute tegvust, kõike, mis lisab heitgaasidele, mis olevat protesteerijate silmis kliimamuutuse taga, on see vaid poliitiliseks kapitaliks.

Loe edasi: Juhtkiri - Kuum teema

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 25 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 21 Juuni 2019

Pärast seda, kui Doug Ford valiti Ontario peaministriks, oli vist lootusi kõikjal. Liberaalid olid langetanud kauaaegse pukis olekuga päris mitu vale otsust ja laristanud maksumaksjate raha. Kuigi majandusteaduse järgi riik eriti sellest kinni ei pea – kas on ometi väljaminekute üle kontroll. USA, maailma majandus on elanud võlgades kaua. Lihtinimene aga nii ei suuda.

Reaktsioon on viimasele Fordi libastumisele, väärsammule. Hindame advokaate, kuna nendeta ei tule paljus toime. Kuid rahakott on oluline, lihtsurelik teenib vaid pisikese protsendi sellest, mida jurist kohtus või lihtsalt vajalikku tehes saab.

Kui aga seda raha napib. Siis on või oli siin riigis abi. Et keegi ei peaks olema kohtu ees esindamata. Kas perekonna kohtus või kuriteo süüdistusega. Juriidiline süsteem on müstika paljudele, kes selle kõverkäikudega on pidanud maadlema. Pärandused, testamendid, hüpoteegid, kõik on keerulised. Rääkimata teistest protsessidest. Nagu Eestis mõnel tarvidus.

Loe edasi: Juhtkiri - Miks nii

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 24 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 14 Juuni 2019

Foto: Peeter Põldre (2019)

14. juunil 1941.a. korraldati massrepressioon N. Liidu poolt vallutatud alade elanike vastu eesmärgiga kõrvaldada „vaenulikke“ inimesi, saates neid sunniviisil Venemaale. Operatsioon viidi läbi ühel ajal Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas.

Need inimesed tuli saata vangilaagritesse ning vahistada ja asumisele saata ka nende pereliikmed, naised ja lapsed eraldi meestest. Arreteeritute vara konfiskeeriti. Nende majadesse ja korteritesse paigutati muulasi Venemaalt, kes tulnud okupatsiooniga koos.

Iga perekonna küüditamisel oli asjade kokkupakkimise ajaks määratud kuni kaks tundi. Aga paljud küüditatavad viidi kodust ära kiirustades ja suveriietes, kaasas juhuslikud asjad.

Eestist küüditati umbes 10,000 kodanikku. Pooled neist kunagi tagasi ei tulnud, kuna neid hukati või hukkusid ebainimlike elutingimuste tõttu.

N. Liit on hiljem põhjendanud küüditamisoperatsiooni paratamatuks „tagala kindlustamiseks“, kuna nädal hiljem murdus Molotov-Ribbentrop Pakt ja sõda puhkes Saksamaaga.

Eestlased tähistavad 1941.a. ja 1949.a. küüditamisi, mälestades brutaalse võõrvõimu ohvreid ning meelde tuletades seda, mida maailm ei tohiks tulevikus lubada.

Loe edasi: Juhtkiri - Juuniküüditamine