Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 41 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 11 Oktoober 2019

Foto: instagram.com/adamgreenvert (2019)

Mõistus on paljudel aktivistidel puudulik. Sel nädalal oli üleskutse globaalselt keskenduda kliimamuutusele. Ja nagu vabas maailmas juhtub, siis hambutud protestid toimusid kõikjal. Ent mõnes kohas, Kanadas eriti, viidi tegevus jaburuseni.

Teadlased on kahes leeris. Vaadake YouTube’ist videosid, kus on vastu- ja pooltargumente. Kui juba teadlased ei suuda nõustuda, siis see rõhutab, et järsku pole asjad nii nagu meedias käo moodi korrates, et inimtegevus on kliimamuutuses süüdi. Isegi kui ajalooliselt on maailma temperatuur kõikunud, ei saa konkreetselt kinnitada, et kõik on hukas. Kui aga isiklikul tasandil ei astuta samme, siis ei muutu midagi. Poliitikud pole ka üksmeelel, nagu teadlasedki.

Loe edasi: Juhtkiri - Mõttetud protestid

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 39 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 27 September 2019

Rahvusvahelise uurimistöö andmeil on eestlased suurimad raamatukoid ülemaailmselt. Eesti kodudes on kõige rohkem raamatuid!

Uurimuste tulemused, mis avaldati 2018.a., näitasid, et Eesti on maailma tipus raamatute omamisega. Austraalia Riikliku Ülikooli ja Nevada Ülikooli teadlased avastasid, et keskmises Eesti kodus on 218 raamatut. 35% Eesti peredes on 350 raamatut või rohkem.

Norra keskmine on 212, siis Rootsi (210), Tshehhi Vabariik (204), Ühendkuningriik (143) ja USA (114). Viletsam raamatute omandamises on Türgi, kus 60% kodudest on ainult viis ramatut.

Uurimused viidi läbi 31 riigis inimestega vanuses 25–65 eluaastat.

Aga mis kasu on raamatute küllusest kodudes? Uurimused näitavad, et see avaldab soodsat mõju laste ja noorte lugemusele ning hilisemale õppeedukusele.

Loe edasi: Juhtkiri - Hurraa, eestlase...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 38 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 20 September 2019

Kui kolme aastakümne eest raudeesriided langesid, tahtsid eestlased kohe jõuda tagasi Euroopasse ja lääneriikide ühiskonda. Võõrriigi ikkest välja rabelemine tähendas uut Eestit. Võrreldes teiste maadega, kellega ühine saatus, suutis Eesti imeruttu lahti rebida totalitarismi pärandist.

Mõõdupuud mitmetes eluvaldkondades asetasid Eestit järjestikku etteotsa, kui hinnata edu riigi valitsemises, demokraatias, korruptsiooni eemaldamises, majanduses jt. sektoreis. Tegutseti mitte iseenda või piiratud poliitilise ühenduse, vaid rahva ja riigi huvides.

Loe edasi: Juhtkiri - Eesti, meie muremaa

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 37 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 13 September 2019

Foto: www.twitter.com  

Teisipäeval vallandas USA president Donald Trump oma kontroversiaalse riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni. Siutsu kaudu. Inimene, kes isiklikult, näost näkku ei teata kellelegi, et teda enam ametikohal ei soovita on kas arg või väldib iga hinna eest otsest konflikti. Paraku on Trump tuntud kui siutsude pooldaja, pea igal teemal. Miks mitte siis ka oma õukonda muutes.

Põhjuseks andis Trump, et ta ei ole nõustunud mitme Boltoni seisukohaga. Bolton oli ametis kõigest 16 kuud, olles juba kolmas mees sel kohal. Esimene, Michael Flynn, suutis vaid kaks nädalat vastutusrikkal kohal püsida, enne kui president leidis, et ta ei ole tasemel. Neljanda USA julgeoleku nõuniku lubas Trump teatavaks teha tuleval nädalal. Uskumatu fakt, kui kaaluda, et ta on olnud riigijuht kõigest kaks aastat ja üheksa kuud, 2017. aasta jaanuarist saadik.

Loe edasi: Juhtkiri - Erimeelsus või...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 36 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 06 September 2019

Oleme ammu teadlikud, et poliitikas aumehelikult ei käituta. Et reegleid päriselt pole, isegi demokraatiates käitutakse vahel nagu elatakse autoritaarses riigis. Värskeim näide on Inglismaal, kus vastvalitud peaminister Boris Johnson, kontroversiaalne kuju, ähvardab neid kirjutamata reegleid painutada Brexiti huvides. Suvepuhkus poliitikutel on lõppenud, taas ollakse House of Commonsis, mis on eksisteerinud 13. sajandist saadik, olles vanimaid rahva eest otsustajaid Euroopas.

31. oktoobril, kas kokkusattumusena või mitte Hallowe’enil, astub Brexiti kaudu Inglismaa Euroopa Liidust välja. Nii oli rahva soov. Kuigi Brexiti otsus ei olnud ülekaalukalt langetatud, siiski oli enamus selle poolt. Inglismaa, kunagine impeerium, pole kunagi talunud eurodirektiive ning leitakse, et tullakse paremini toime majandusliku ja poliitilise liidu käske vältides, enese huvides otsustades.

Loe edasi: Juhtkiri - Kognitiivne...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 35 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 30 August 2019

Selle nädala oluliseks uudiseks on, et laialdaselt tähelepanu leidnud opiodikriisi lahendamiseks on esmakordselt ravimifirmat trahvitud oma rolli eest. Arstirohud, mida retseptiga saadud, mitte oma käega riiulilt võetud on olulised, aga mõni tekitab tõsist sõltuvust. Eriküsimuseks kas vajadusel või tahtmisel, nagu näiteks ka tubaka, kofeiini või alkoholiga juhtub. See lühiajaline maailmast põgenemine aga lühendab elu ja tekitab tõsiseid, kulukaid ühiskondlikke probleeme.

Kes on siis kriisis süüdi? Kas üliagarad arstid, kes retsepte kirjutavad patsiendi huvides või hoopis ravimifirmad?

Esmaspäeval trahvis Oklahoma kohus hiidrohtudefirmat Johnson & Johnson 572 miljoni dollariga, just ekslike reklaamide, kuulutuste tõttu lisavat sellised ettevõtted murele. Kuigi USAs on president Donald Trumpi poolt algatatud opiodidevastane kampaania, väljakirjutamine ja tarvitamine on langenud tublisti, leidis kohtunik, et kriis on siiski epideemiline. 2017. aastal suri ravimiüledoosi tõttu umbes 70 000 ameeriklast. Paraja suurusega linna rahvastik. Kanadas on arv tuhandetes.

Loe edasi: Juhtkiri - Opioidikriis ja...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 34 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 23 August 2019

Üks olulisem innustaja Baltimaade pagulasi korraldama oma okupeeritud kodumaa olukorda selgitavaid poliitilisi aktsioone oli Balti apell, mis avalikustati 23. augustil 1979.a. Rohkem kui midagi muud tol ajal tõmbas apell dramaatiliselt asukohamaade tähelepanu vabaduspüüetele Eestis, Lätis ja Leedus. Teiste inimeste julgus, sihikindlus ja kannatused vangilaagreis andsid taas uue relva välisvõitlusele.

Balti apell oli 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri ÜRO peasekretärile ning N. Liidu, Saksamaa L.V., Saksa D.V. ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele. Apell nõudis Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist koos selle salaprotokollidega. Nõuti ka allakirjutamise hetkest MRP õigustühiseks mõistmist ja Balti riikide iseseisvuse taastamist.

Mart Nikluse kodus Tartus, koostöös Enn Tarto, Antanas Terleckase ja Julius Sausnauskasega sai märgukiri koostatud 1979.a. augustis. Professor Ljubov Kisseljova, akadeemik Juri Lotmani õpilane tõlkis apelli vene keelde.

Loe edasi: Juhtkiri - Balti apell,...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 33 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 16 August 2019

Foto: Peeter Põldre (2019)

Kas see on õige eestlane, kes arvab, et sinine, must ja valge on kõige lahedamad värvid, ükskõik, kus nad esinevad; väidab välismaalastele, et soome saun leiutati Eestis; ei mõista välismaalaste ninakirtsutamist, kui laual on suitsuangerjas, verivorst või soolasiig; teab, et soomlased on põdrad, ameeriklased paksud ja lollid ning lätlastel kuus varvast; vannub, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane; arvab, et liiga palju sarkasmi pole kunagi küllalt; ei saa ennast laulmast peatada, kui kuuleb ,,Ta lendab mesipuu poole“; sööb ,,mädanenud“ kilusid, mille maitset varjab pipar ja vürts; ikka arvab, et väljend ,,the goo song“ pakub teistele suurt nalja; usub, et kui halb asi on, Lätis on veel halvem; alati mainib ,,Skype’i“, kui keegi küsib midagi Eesti kohta; peab lolliks seda, kes vabandust ei leia; ei tule enam kananahk ihule, kui kuuleb juba üle tuhande korra ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään“; teab, et kui teisele augu kaevab, teeb töö teise eest ära; kellel tuli klomp kurku, kui Erki Nool võitis olümpial kulla; kellele on kartul sama mis riis hiinlastele; on viieaastane laps, kes oskab arvuteid kodeerida; on kombeks mitteeestlastele selgitada, mida tähendab ,,terviseks“, et see pole ,,terrible sex“; kellele on Vabariigi aastapäeva aktus põhiseaduslikult kohustus; on see nali, kuid võib-olla mitte, kui eestlasi nimetakse ,,aeglasteks“.

Loe edasi: Juhtkiri - Kes on õige...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 32 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 09 August 2019

Foto: Peeter Põldre (2019)

….ja läheme läbi mere, mis tõuseb me vastu tige,“ ütleb Paul-Eerik Rummo. Sama sõnum kostis meile tänavusuvisel 150.a. juubelilaulupeol. Ühed laulsid, teised kuulasid, lauldi ka koos. Lauluväljakul, üle riigi ja vaimselt üle maailma eestlased kuulusid ühte.

Sada viiskümmend aastat tagasi esimene üldlaulupidu oli priiuse tähistamise pidu, kus vabadus asus veel kättesaamatus kauguses. Ühisest laulmisest kostis vabaduse tahe.

Kooslaulmine oligi üheks rahvusliku ärkamise oluliseks teguriks. Laulu- ja tantsupidu oli selgelt ühtekuuluvustunnet tekitav sündmus. Kuid sama oluliseks kujunesid järjekordsed laulupeod vastupanu sümbolina ikestatud kodumaalastele.

1988.a., ligi 120 aastat peale üldlaulupeo sündi tõmmati kopsud õhku täis, et end vabaks laulda. Juunis toimunud Singing Revolution’iks kutsutud spontaansetele öölaulupidudele järgnes septembris Eestimaa Laul. Ligi veerand miljonit inimest nõudsid avalikult koos Eesti iseseisvuse taastamist.

Loe edasi: Juhtkiri - ,,Me hoiame nõnda...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 30 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 02 August 2019

Foto: Irina Kazanskaya / wikipedia.org (2006)

Soomeugri rahvastel pole mitte ainult keelelisi sidemeid, aga ka kultuurseid. Nagu Paul Goble kirjutas möödunud kolmapäeval oma Window on Eurasia võrgulehes, on nüüd ka poliitiliselt kasu hõimurahva eeskuju jälgides. Nimelt komid, pürgides iseseisvuse poole, võtavad õppetunde eestlastelt, kuidas N. Liidu viimastel aastatel rahvast ühendati ja relvadeta saavutati taasiseseisvus.

Komide põline asuala asub Ida-Euroopa lauskmaa kirdeosas ja Uurali mäestiku läänenõlval. Sellest jääb enamik Venemaa Föderatsiooni Komi Vabariiki ning Permi kraisse. Kuid mis Komi Vabariik, kui tänapäeval vabadust nõutakse. On nagu ENSV oleks olnud samuti vabariik, tühipaljas sõnakõlks. Ning paraku komide arv langeb just venestamise, assimileerumise tõttu. Rahvaloendused kinnitavad seda. 1989.a. oli komisid pool miljonit. Aastal 2010 oli arv langenud 320 000 peale. Venelasi see-eest, või venestunud komisid on enam kui miljon. Seega on Komi Vabariigis umbes sama palju inimesi kui Eestis, suure vahega – komid on markantses vähemuses.

Loe edasi: Juhtkiri - Komid jälgivad...