Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 49 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 06 Detsember 2019

Eelmisel nädalal avaldati, et Eesti on Euroopa põhikooliõpilaste oskuste pingereas esimesel kohal. Ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuring PISA 2018 kinnitas seda kolmes valdkonnas. Põhirõhk oli seekord matemaatikas, loodusteaduses ja funktsionaalses lugemises (lisaks finantskirjaoskuses, mille tulemused avaldatakse 2020. aastal). 

Kui liita kolme valdkonna tulemusi, siis OECD riikide (s.t. arenenud riikide) ulatuses esimesed viis tulemuste pingereas olid: Eesti 1576 punktiga, Jaapan 1563, Lõuna-Korea 1559, Kanada 1550, Soome 1549. Saame siin meelde tuletada, et enne 2018. aasta testimist paiknes Eesti oma koondtulemustega OECD riikide seas kolmandal kohal.

Loe edasi: Juhtkiri - Braavo, Eesti...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 48 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 29 November 2019

Üle-eelmisel nädalavahetusel kohtusid Eesti kaitseminister Jüri Luik ja tema Kanada kolleeg Harjit Sajjan järjekordsel NATO julgeolekufoorumil Halifaxis. Käsitleti NATO küberakaitsekeskust Tallinnas ning NATO ühtsust ja solidaarsuse hoidmise vajadust.

Luik rõhutas, et heidutuse seisukohast on väga oluline, et kõigi allianssi liikmesriikide poolt antavad sõnumid toetaksid NATO ühtsust. Vägagi vastuolus selle hoiakuga olid Eesti siseministri Mart Helme väljaütlemised Soome meediale mõne nädala eest.

Helme seletas Tallinnas käinud Soome poliitajakirjanikele, et NATO on kriisis ning Eesti valitsus valmistab ette ,,plaan B“ (variant B) juhuks kui allianss ei suuda oma ülesandeid täita. Kuigi siseminister hiljem eitas Soome ajakirjanike tõlgendusi tema esinemisest, siis soomlased, eriti Iltalehti 'faktikontrolör', siiski ei taganenud sellest, mida oli ajalehtedes ära toodud ja TV-s edastatud.

Loe edasi: Juhtkiri - Quo vadis, NATO...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 47 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 22 November 2019

Kui kolme aastakümne eest raudeesriided langesid, tahtsid eestlased kohe jõuda tagasi Euroopasse lääneriigina. Võõrriigi ikkest välja võideldes tähendas see uut Eestit. Võrreldes teiste, ühise saatusega maadega heitis Eesti ime ruttu kõrvale totalitarismi pärandi. 

Eestit asetati järjestikku riikide etteotsa, kui hinnata edu valitsemises, demokraatias, korruptsiooni eemaldamises, majanduses jt. sektoreis. Tegutseti mitte iseenda või piiratud poliitilise ühenduse, vaid rahva ja riigi huvides. 

Ühinesime kodumaa ellujäämise tingimusega, et Eesti on rahvusriik – printsiip, mis annab põhiseadusele 'eestiliku' värvingu. See põhimõte aitas tugevada rahva ühtsust nii kodumaal kui ka eestlastega võõrsil.

Loe edasi: Juhtkiri - Eestimaa, meie...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 46 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 15 November 2019

Foto: Peeter Põldre (2019)
Kanadas märgiti üleriiklikult esmaspäeval, mitmes kohas lumesajus, sajandat korda esimese maailmasõja lõppemist, ka teise, väärikalt kell üksteist, kaheminutise leinaseisakuga, vaikusega. Nii langenuid mälestades, austades nende tähtsust toonitades vabaduse põhimõtete kaitsmisel. Veterane austati, peeti kõnesid, kogunemistel kas mälestussammaste, kenotaafide juures või koolide aulates. Pea kõigil mooniõis rinnas.

Tänavatel seisti respekti avaldades. Paraku tänavu oli leeki lahmatanud mooniõieskandaal. Kuna laupäevaõhtul oli riigis enimvaadatud programmi HNIC ehk hokiõhtu Kanadas esimesel vaheajal populaarses Coach’s Corner, treeneri vaatenurk, värvikas, kontroversiaalne telekommentaator Don Cherry avaldanud arvamust, mis aastal 2019 on lubamatu. Nimelt juhtis ta tähelepanu sellele, et tema silmad pole neid mooniõisi nii ohtralt suurlinnades rinda kinnitanuna näinud. Siis öeldes, et väikelinnades küll.

Loe edasi: Juhtkiri - Hapud marjad

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 44 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 01 November 2019

Boris Johnson

Brittide parlament hääletas teisipäeval detsembrikuiste valimiste kasuks – 12. jõulukuu päevale hetkel määratud valimised oleks esimene selle kuu poliitilise otsuse langetamine 1923. aastast saadik. Ning kaks ja pool aastat enne kalendrisse kinnitatud 2022. a. valimisi.

Miks? Kuna Brexitiga ei saa poliitikud kokkuleppele. Kuid rahvas soovib referendumi järgi otsustatult Euroopa Liidust lahkumist. Kaugelt vaadeldes on raske uskuda seda kemplemist, mis Londonis toimub, hullem ehk isegi, kui see on võimalik, kuidas Ottawas Vahtralehemaal näägutatakse ebaviisakalt. Täiskasvanud inimesed küll ei tohiks nii. Selliselt teisi atakeerides hämamise eesmärgil, et reageeritakse vaid emotsionaalselt, küll ei kinnita usaldust rahva esindajate võimetesse.

Loe edasi: Juhtkiri - Jälle segadus

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 43 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 25 Oktoober 2019

Kanada on killustunud riik. Seda kinnitab ilmekalt sellel nädalal läbi viidud valimiste tulemus. Liberaalid saavutasid tänu vaid Ontariost ida poole toetuse tõttu enim parlamendikohti, kuigi mitte piisavalt, et moodustada enamusvalitsust. Prognoosiks on, et sotsialistid, NDP toetavad peaminister Justin Trudeaud, et saavutada Ottawas partei soove.

Mälud on inimestel lühikesed, vist. Kui 2015. aastal liberaalid saavutasid ülekaaluka võidu, siis seda osaliselt, kuna Trudeau lubas valimistereformi, muuta praegusest, kus enim hääli saanud kandidaat võidab, proportsionaalsuse süsteemile, nii nagu pea kõikjal vabas maailmas eksisteerib peale USA. Trudeau murdis lubaduse, teades, et see tähendaks talle kaotust. Ja olekski olnud nii. Konservatiivid saavutasid üldhääletuses enim toetust. 34,4 protsenti. Mitte palju rohkem kui liberaalid, keda toetasid vaid 33,06% valijatest. Et süsteem lonkab, kinnitab fakt, et liberaalid said 157 kohta, konservatiivid vaid 121. Sellest valdavalt Lääne-Kanadas, kus tõesti ei sallita praegust peaministrit.

Loe edasi: Juhtkiri - Poliitiliselt...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 42 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 18 Oktoober 2019

Foto: www.visitestonia.com

Homme on riiklik hõimurahvapäev; hõimupäevad aga on juba 9. oktoobrist saadik käigus. Eesti on selgelt, kuigi rahvastiku poolest kõike väiksem soome-ugri riik, Ungari ja Soome järel astunud eeskujuna Venemaal asuvatele teistele, mitte nii väikestele soome-ugri rahvastele. Seda kinnitas möödunud nädalal Tallinnas ersade vanem Bolajen Syres.

Venemaal on mordvalased laiali paisatud oma ürgasualadest. Paraku ühendab neid vene keel, aga 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast, seega õige markantne arv. On olemas Mordva Vabariik, vabariik Venemaa mõistes seda muidugi pole, aga on ilusam sõna kui oblast. Seal elab 333 112 mordvalast, kahjuks vaid 40% elanikkonnast.

Loe edasi: Juhtkiri - Taas eeskujuks

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 41 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 11 Oktoober 2019

Foto: instagram.com/adamgreenvert (2019)

Mõistus on paljudel aktivistidel puudulik. Sel nädalal oli üleskutse globaalselt keskenduda kliimamuutusele. Ja nagu vabas maailmas juhtub, siis hambutud protestid toimusid kõikjal. Ent mõnes kohas, Kanadas eriti, viidi tegevus jaburuseni.

Teadlased on kahes leeris. Vaadake YouTube’ist videosid, kus on vastu- ja pooltargumente. Kui juba teadlased ei suuda nõustuda, siis see rõhutab, et järsku pole asjad nii nagu meedias käo moodi korrates, et inimtegevus on kliimamuutuses süüdi. Isegi kui ajalooliselt on maailma temperatuur kõikunud, ei saa konkreetselt kinnitada, et kõik on hukas. Kui aga isiklikul tasandil ei astuta samme, siis ei muutu midagi. Poliitikud pole ka üksmeelel, nagu teadlasedki.

Loe edasi: Juhtkiri - Mõttetud protestid

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 39 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 27 September 2019

Rahvusvahelise uurimistöö andmeil on eestlased suurimad raamatukoid ülemaailmselt. Eesti kodudes on kõige rohkem raamatuid!

Uurimuste tulemused, mis avaldati 2018.a., näitasid, et Eesti on maailma tipus raamatute omamisega. Austraalia Riikliku Ülikooli ja Nevada Ülikooli teadlased avastasid, et keskmises Eesti kodus on 218 raamatut. 35% Eesti peredes on 350 raamatut või rohkem.

Norra keskmine on 212, siis Rootsi (210), Tshehhi Vabariik (204), Ühendkuningriik (143) ja USA (114). Viletsam raamatute omandamises on Türgi, kus 60% kodudest on ainult viis ramatut.

Uurimused viidi läbi 31 riigis inimestega vanuses 25–65 eluaastat.

Aga mis kasu on raamatute küllusest kodudes? Uurimused näitavad, et see avaldab soodsat mõju laste ja noorte lugemusele ning hilisemale õppeedukusele.

Loe edasi: Juhtkiri - Hurraa, eestlase...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 38 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 20 September 2019

Kui kolme aastakümne eest raudeesriided langesid, tahtsid eestlased kohe jõuda tagasi Euroopasse ja lääneriikide ühiskonda. Võõrriigi ikkest välja rabelemine tähendas uut Eestit. Võrreldes teiste maadega, kellega ühine saatus, suutis Eesti imeruttu lahti rebida totalitarismi pärandist.

Mõõdupuud mitmetes eluvaldkondades asetasid Eestit järjestikku etteotsa, kui hinnata edu riigi valitsemises, demokraatias, korruptsiooni eemaldamises, majanduses jt. sektoreis. Tegutseti mitte iseenda või piiratud poliitilise ühenduse, vaid rahva ja riigi huvides.

Loe edasi: Juhtkiri - Eesti, meie muremaa