Juhtkiri - Palun väga, protektoraadiks?

Üksikasjad

Reede, 17 Juuli 2020 19:00

Eesti Elu Nr. 28 2020 - Tõnu Naelapea

Balti Venemaa uurimiskeskuse direktor Vladimir Juškin Autor/allikas: ERR
Vladimir Juškin on olnud 2002. aastast saadik Tallinnas asuva Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor. Eraalgatusliku valitsusvälise organisatsiooni, mille eesmärgiks on informeerida Venemaal toimuvast, nii andes hinnaguid sealsete otsuste mõjust Balti regioonile. Juškin on varem kirjutanud artikleid, mis juhivad tähelepanu Putini ja ta valitsuse KGB kurikuulsate nippide kasutamisele.

Nüüd, et Putin on suutnud enese võimuloleku aja määramatuks ajaks kinnitada, on Venemaa Föderatsiooni president suunanud taas agressiivselt tähelepanu Baltimaade või nende idapiiri alade okupeerimise suunas, kirjutas Juškin hiljuti Postimehe venekeelses väljaandes ohust, mis ei paista kusagile minevat. Pigem muutub Putin julgemaks, arvestab reaalset võimalust, et Donald Trump ei suuda oma kohta pidada. Inglise keeles tõi Paul Goble möödunud reedel oma võrgupäevikus Windows on Eurasia kokkuvõtte Juškini artiklist.

Goble’i järgi kasutab Putin diplomaatias Inglise impeeriumi ajastust tänaseni kehtivat mõistet protektoraat. Nendeks soovib ta Balti riigid teha. (Hilisajaloost on näide, kuidas enne Teist maailmasõda Hitler annekteeris selle terminiga seda õigustades Tšehhoslovakkia. Täna on USAl neid mitu, näiteks Puerto Rico ja Ameerika Samoa.) Seda, kuna Juškini väitel Putin leiab, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine pole täielikult tänaseni toimunud.

Juškini analüüs on vajalik üldteadvusesse tuua. Putin kirjutas ülamainitud ariklis, et olukord on ikka sarnane sellega, mis toimus kahe ilmasõja vahel. Versailles’i punitiivne kokkulepe lubas Hitleril võimule tulla, Balti riike annekteerida kahe diktaatori salapakti alusel. Putin aga tarvitab oma seisukoha õigustamiseks vaid ülessoojendatud stalinistlikku propagandat.

Kuna duuma on talle lubanud 2014. a. saadik olla n.ö. „vene ilma kaitsja.“ See hõlmavat kõiki, kes elavad väljaspool ta riigipiire. Ta eirab isegi USA Balti riikide kaitsvat seisukohta 1975 Helsingi konverentsil. Seda kinnitas ta ilmekalt Krimmi annekteerimisega – see oli ju tema sõnul ajalooline vene ala. Putin toonitab ka vajadust vene rahvusest inimesi kaitsta, ka kõiki vene õigeusulisi, vaatamata elupaigale. Kui neid tagasi Kremli mõju alla ei saa, variseb Venemaa kokku, ainult vägivallaga või selle ähvardusega saavat seda vältida.

Viimaseks Goble tõlgib Juškini artiklist, et Putini järgi punaimpeeriumi lõpp ei toonud rahu, aga amnestiat. Mis ometi on mineviku andeksandmine, vabastatakse juriidilisest vastutusest õigusrikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Putin tahab oma riigile seda. Selline piikide täristamine, sarnased terminid rõhutavad fakti, et Juškineid on Baltikumile hädasti tarvis keerulistel aegadel. Kuna taas kinnitab endine KGB mees Putin, et rahvusvahelised lepped ja konventsioonid ei lähe talle korda.

Tõnu Naelapea, Toronto

• Eelmine
• Järgmine