Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 24 2020 - Laas Leivat

Avaldatud: 19 Juuni 2020

Foto: Major Ülo Isberg (2017)

Loe edasi: Võidupühaks 2020

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 23 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 12 Juuni 2020

Eesti Vabariigil on sel sajandil olnud mitmeid olulisi tähtpäevi. Võlunumber on sada. Vabariikluse, rippumatuse välja kuulutamisest peale, on rahvaste pere tunnistanud fakti. Et meil on õigus kuuluda iseseisvate, ennastvalitsevate maade hulka.

See on nii olnud 1918. aastast saadik. Tähtsaks on eriti olnud 1991. aastal iseseisvuse taastamiseni naabrite tugi. Pühapäeval märkisime järjekordset ümmargust. Diplomaatia juubeliaastat. Seitsmendal juunil 1920 tunnustas Soome Eesti Vabariiki de jure. Soome oli esimene riik, mis tunnustas Tartu rahu ning tähtsalt, ei kunagi tunnustanud meie riigi ebaseaduslikku annekteerimist Nõukogude Liitu. Nii oli diplomaatiliselt suhteid pärast taasiseisvumist lihtne taastada.

Loe edasi: Juhtkiri - Sisu

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 22 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 05 Juuni 2020

Evald Okas, "Mahtra sõda", 1958. Eesti Kunstimuuseum - allikas: www.wikipedia.org
Vabaduse ja puutumatuse, õiguse soov on igivana tahe. Kuidas seda nõutakse, on aga aastasadu olnud erinev, tihti valitseb vägivald, teiste inimeste omandit ei respekeerita. Olgu nad kui kurjad. Või ilmsüütud. Vastasseis võib olla ka rahulik, isegi kui inimelusid on kaotatud

Sellel nädalal mäletame Mahtra sõja – pisut ülepakutud, õigem oleks ülestõus – algust. Vana kalendri järgi 2. juunil aastal 1858, oli nii mitmel eesti talumehel olnud küllalt. Jüripäeval oli jõustunud 1856. aasta talurahvaseadus, mida paljud olid kergendusi lootes oodanud. Talumees, isegi rendilepinguga, oli mõnes kohas nagu maa, mida ta haris, teistele müüdav.

Loe edasi: Juhtkiri - Mahtrast...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 19 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 22 Mai 2020

Apokalüpsise ratsanik - Carlo Carra (1908)
Kevad on ehk ainus aastaaeg, mil inimkond nii leiab lootust, asetab tegevuse tulevikule. Külvates seemneid sügisviljade saaki oodates, mugulaid mulda pannes asendamatule kartulipõllule, et elaks taas talve üle. Kuid Anno Domini 2020, jah, Jumala aastal, need kõik on kingitud, ei ole positiivsust palju leida. Sellist, mis isegi kõige kiuste asetab põllumehe hambad risti. Küll Taara avitab. Ning künnab külmal, vihmasel aovalgel videvikuni välja. Ülehomse nimel.

Meie moodne maailm on unustanud tõiga, et pole inimkonna otsustada, mis ümber toimub. Oleme harjunud, et uudised on nupule vajutades, olgu see nutitelefoni või raadio, kohe kõik vajalik saadaval. Ent mis on saanud headest uudistest, ilma milleta ehk ei trotsi praegust realiteeti? Aina halbu uudiseid, loe kas Inglismaa, Saksamaa, Eesti, Kanada ajalehti võrgus, muud pole. Kuula, kuidas üleaaedne kurdab, õnneks on aga tara vahel, vajalik kaks meetrit on olemas. Ei saa isegi pühamus istuda, suunata kasvõi ühel hommikul nädalas mõtteid sõnumile, mis on ju lootusele ehitatud, kõige kurja vastu.

Loe edasi: Juhtkiri - Heade uudiste põud

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 19 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 15 Mai 2020

Ei keegi, isegi haritud majandusteadlased, oska prognoosida koroonaviiruse majanduslikku lõpphinda. Muidugi on tähtsam mõtelda esmalt eludele, tervisele, kõikide riskide maandamisele. See nõuab, nagu on juba enam kui kaks kuud teada, tõsiseid piiranguid, eriolukordi. Ühes riigis mõeldakse nii, teises naa. Pole kellelgi kristallkuulikest, kuid kahtlemata peab arvestama majanduspoliitiliste sammudega pandeemia leviku pidurdamise käigus.

Loe edasi: Juhtkiri - Pretsedenditu...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 18 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 08 Mai 2020

Alton Evening Telegraph, May 7, 1945 Paraku on valikuline suhtumine minevikku alati olnud üks inimkonna suuremaid intellektuaalseid pahesid. Öeldakse, et võitja kirjutab ajalugu. Sellega arvestades tuleb siiski olla tänulik, et tänane päev on oluline. Täpselt 75 aastat sellest, kui sõjategevus Euroopas lõppes Saksamaa alistusega. Kuid siiski ei lõppenud tapmine. Aasias möllas ikka sõda. Selle lõpetamine tuumapommi rakendamisega, kahekordselt, viis aga külma sõjani, aastakümnete pikkusele hirmulolekule. Mis ikkagi olemas, tänu psühhopaatidele, kes võimule on saanud. Just nagu totalitaarriikide juhid, kes lasid valla Teise ilmasõja.

Loe edasi: Juhtkiri - Mida tuleb mäletada

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 17 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 01 Mai 2020

Foto: Taavi Tamtik (2020)

Loe edasi: Juhtkiri - Meil lehekuu on...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 16 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 24 Aprill 2020

Tänu Eduard Bornhöhele on juba 140 aastat noortele eestlastele, sõltumata elukohamaast, olemas patriootilise võitlusvaimu eeskuju: Tasuja. Sobiva nimega ajalooline jutustus jõudis lugejani esmalt 1880. aastal ja sellest ajast saadik on korduvalt ilmunud paljudes trükkides. Märkimisväärselt ka okupatsiooniajal. Teos on letti jõudnud vene keeles ning ka teistes keeltes, nende hulgas soome ja leedu. Jüriöö ülestõus aastal 1343 oli kirjanikule eeskujuks; jüripäev omakorda skautidele, gaididele oluliseks päevaks. Torontos lõpetatakse sisetegevus jüripäeva paraadiga. Mis tänavu ei saanud toimuda.

Loe edasi: Juhtkiri - Tasujast...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 15 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 17 Aprill 2020

YouTube.com / The Rankin Family - We Rise Again
Meeldivaks positiivseks näitajaks pandeemia küüsis olles, on interneti-tehnoloogia suunamine nii tuju tõstmiseks kui ka jaatavalt, afirmatiivselt kinnitamaks, et halastamatult jõudu koguv koroonaviirus ei hävita inimkonda, olgu katsumused, kaotused kui suured.

Loe edasi: Juhtkiri - Me tõuseme...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 14 2020 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 09 Aprill 2020

Lõpuks ometi foobia definitsiooni järgi õige sõna rakendus. Foobia on ju ebaratsionaalne hirm, kuid seda väljendust tarvitavad peamiselt vasakpoolsed, enesehuvigrupid vastaseid kirjeldamaks. Parim näide on homofoobia, mis ehk on olemas vaid väheste hulgas, mitte valdavalt, nagu vikerkaarerahvas väidab.

Hiina rahvas pole pandeemias süüdi. Hiina autoritaarne kommunistlik valitsus, juhtkond on. Õnneks on sinofoobia vallutanud vaid käputäie inimesi, neoparempoolseid. Jah, vaesed, mõtleme siin majanduslikult hiina maaviljelejatele, ei jälgi hügeenireegleid, elavad lähestikku mustades, määrdunud, reostatud külades ja linnajagudes. Vaid mõni minut Hiina suurlinnade uhketest klaas-terastornidest on selline vaesus olemas, et Lääs seda ei usuks. Pandeemiat oleks võinud teoreetiliselt vältida, kui puna-Hiina juhid oleks võtnud karme ennetavaid samme. Mida ei tehtud. Viirus poleks nii kiiresti liikunud.

Loe edasi: Juhtkiri - Sinofoobiast