Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 45 2015

Avaldatud: 13 November 2015

6. novembril pani USA president Barack Obama punkti seitse aastat kestnud poliitilisele saagale pealkirjaga Keystone XL pipeline ehk Kanada Alberta provintsist USA-sse kulgeva õli torujuhtme projektile. Obama hülgas selle, viidates riigisekretär John Kerry seisukohale, et projekt ei vasta ameeriklaste huvidele ja et torujuhe võib tekitada keskkonnaprobleeme. Ometi näib loogika põhjal nafta tarnimine torujuhtme kaudu olevat kõige keskkonnasõbralikum ja ohutum transpordi moodus. Jäi üsnagi ebamääraseks, mida president Obama ise sellest projektist arvab. USA demokraadid pole muidugi kunagi teinud saladust oma vastuseisust Keystone'ile.

Loe edasi: Juhtkiri - Keystone XL −...

Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 44 2015

Avaldatud: 06 November 2015

Foto: Kai Kiilaspea (2014) Novembrikuus on kaks olulist ja kaudselt seotud kuupäeva – 11. novembril tähistatav I maailmasõja lõpu päev Remembrance Day) ja Eesti Vabadussõja algus 28. novembril. Mõlemad sündmused toimusid aastal 1918, olles nüüd juba vajunud või vajumas ajaloo hämarusse.

Et ajalooline teadvus on enamasti seotud riikliku identiteediga, tõlgendatakse nii oma kui ka võõrast ajalugu, eriti aga võite ja kaotusi, sageli just läbi rahvusliku prisma. See puudutab ka ülalmainitud tähtpäevi.

I ja II maailmasõjas hukkus ca 100.000 Kanada sõjaväelast. Just sellepärast on kangelaste mälestuspäev, Remembrance Day Vahtralehemaal nii oluline. Plastikust mooniõied pintsaku- või mantlirevääridel väljendavad respekti ja tänu langenud kangelastele ja veteranidele. Toronto Sunnybrook'i tervisekeskuse ette, kus paljud veteranid veedavad oma vanaduspäevi, on korraga tekkinud väikeste Kanada lippude meri.

Loe edasi: Juhtkiri - Esimese...

Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 43 2015

Avaldatud: 30 Oktoober 2015

Spratly Islands
Hiinal on pikka aega olnud vaidlusi Lõuna-Hiina meres asuvate Spratly saarte üle. Selle arhipelaagiga on lugu üsnagi segane, sest mingit osa neist peavad enda omaks ka Taiwan, Vietnam, Filipiinid ja Malaisia ning saari ümbritsevale merealale pretendeerib Brunei. Spratly saarte piirkonda jäävad strateegiliselt tähtsad mereteed, mida mööda tarnitakse ca 30% maailma kaubaveostest.

Olukord on pingestunud viimastel kuudel, kui meediasse hakkasid ilmuma teated ja satelliidifotod Hiina ehitustöödest Spratly saarte korallidel. Sinna rajatud tehissaartele on püstitatud sõjalisi ehitisi. Hiina on loonud enam kui nelja ruutkilomeetri ulatuses kunstlikku maamassi, kattes liiva ja betooniga korallrahnusid.

Loe edasi: Juhtkiri - Konflikt...

Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 42 2015

Avaldatud: 23 Oktoober 2015

Justin Trudeau - twitter.com/JustinTrudeau Nii nagu maavärinad tabavad riike ootamatult, põhjustasid ka 19. oktoobril toimunud 42. föderaalvalimised Kanada poliitilisel maastikul maavärina. Kolumnist John Ivisoni hinnangul oli tegemist ajaloolise sündmusega, mida ta võrdleb inimeste esimese maandumisega Kuul ja Kanada hokimeeste olümpiakulla võitmisega (NP, 22.10.) Teleajakirjanik Steve Paikin pealkirjastas oma saate Agenda (TVO, 20.10) Election 2015: Painting Canada Red, viidates liberaalide tunnusvärvile.

Liberaalide mäekõrgust võitu ei osanud keegi ette näha. Pigem ennustati tihedat rebimist valimiste finišis. Senise peaministri Stephen Harperi üheksa aasta jooksul saavutatud poliitiline edu varises kokku nagu kaardimajake, kuid häving tabas ka teisi parlamendiparteisid (uusdemokraate (NDP), Bloc Québécois'd ja rohelisi). Liberaalid noppisid ohtralt saadikukohti teiste parteide arvelt isegi viimaste traditsioonilistes kantsides.

Torontost pärit politoloog Andres Kasekamp ütles ajalehele Postimeees (20.10.), et Harperi juhitud Konservatiivse partei pikk võimulolek oli üks kaotamise põhjuseid, sest valijatel tekib tüdimus ja tahetakse midagi uut. Nii hääletasidki nad noorema põlvkonna esindaja poolt, kes on "värske nägu". Kasekamp võrdles Trudeau'd Eesti peaministri Taavi Rõivasega – mõlemad on noored ja särasilmsed.

Vahepealsete arvamusuuringute põhjal favoriidiks peetud NDP kaotas pika kampaania käigus oma energia ning langes kolmandaks. Nende juht Thomas Mulcair ei suutnud Jack Laytoni eelmistel valimistel saavutatud edu korrata.

Kui liberaalide võidueufooria vaibub, tuleb neil hakata oma lubadusi täitma. Trudeau tõotas, et esimese 100 päeva jooksul viiakse ellu maksureform, mille kohaselt tõusevad rikaste tulumaksud ja kärbitakse keskklassi omi. Üheks suuremaks kuluartikliks tõotab kujuneda Canada Child Benefit uus versioon. Trudeau'l on plaan muuta ka tulumaksuvaba säästuarve limiiti; plaanitakse teha massiivseid investeeringuid infrastruktuuri; parandada tööhõive olukorda; pöörata rohkem tähelepanu põlisrahva olukorrale; legaliseerida marihuaana tarbimist jne, jne.

Ent uuel valitsusel tuleb hakata tegelema ka keeruliste välispoliitiliste ja globaalsete probleemidega. Esimeseks rahvusvaheliseks proovikiviks kujuneb Trudeau'le Pariisis aasta lõpul toimuv kliimamuutuste konverents. Ta on lubanud lõpetada ka Kanada ISIS-e vastase missiooni Iraagis ja Süürias ning piirduda vaid Iraagi sõjaväelaste treenimisega. Kuidas suhtuvad sellesse aga Vahtralehemaa partner-riigid?

Mõistagi on valijate ootused-lootused kõrged. Milliseks kujuneb kõigi nende kõrgelennuliste lubaduste hind? Ivison ennustab, et need võivad reaalsusega kokku põrgates kolinal kokku kukkuda, kuna jätavad eelarvesse $6,5-miljardilise augu. Mille arvelt kavatseb uus valitsus seda täita?

Kindlasti vajab noor peaminister lisaks entusiasmile ja energiale ka diplomaatilisi võimeid, tasakaalukust ja elutarkust. Trudeau teatas, et valitsuskabinet moodustatakse 4. novembriks. Esialgu on tal aga võimalik nautida mesinädalaid.


Elle Puusaag

Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 41 2015

Avaldatud: 16 Oktoober 2015

Eesti-Nõukogude Liidu piir Narva lähedal 1937. aastal. Nõukogude Liitu sissesõitjaid võtab vastu loosung "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" - foto: www.entsyklopeedia.ee
Üle 20 aasta kestnud Eesti-Vene riigipiiri lepingute ettevalmistus on jõudnud lõppfaasi. Eesti valitsus saatis 8. oktoobril Riigikogule ratifitseerimiseks kõnealuse lepingu, mille lõplikku versiooni on täiendatud kinnitusega, et sellega reguleeritakse üksnes riigipiiri puudutavaid küsimusi ning pooltel pole teineteise vastu territoriaalseid nõudmisi.

Ei hakkaks siinkohal meenutama piirileppe ettevalmistuste okkalist rada. Erimeelsused püsivad selles osas siiani. IRL-i esimees Margus Tsahkna leiab, et valitsus oleks pidanud Eesti-Vene piirileppe heakskiitmisel oma otsusesse lisama Tartu rahulepingu 2. artikli ja õigusliku järjepidevuse põhimõtte. Mäletatavasti lisas Eesti Riigikogu 2005. a piirileppe ratifitseerimisel preambuli viitega Tartu rahule, mida Venemaa kasutas ettekäändena lepingust taganemiseks. Ka Vabaerakond ei toeta piirilepingu sõlmimist praeguses versioonis ning hoiatab, et selle sõlmimine Venemaaga Ukraina-vastase agressiooni, Eesti kodaniku röövimise ja Süüria pommitamise valguses nõrgestab Eesti positsioone.

Loe edasi: Juhtkiri - Piirileppest,...

Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 40 2015

Avaldatud: 09 Oktoober 2015

Foto: AFP (2015)
Tänupüha on Põhja-Ameerikas tähistatav rahvuslik püha, esmajoones kui viljasaagi pidu. Selle ajaloolised juured ulatuvad ammustesse kultuurilistesse ja usulistesse traditsioonidesse.

Kanadas tähistati tänupüha esmakordselt 1578. a maadeuurija Martin Fobisheri algatusel. Läbinud jäämägedest pulbitseva ja tormiderohke Vaikse ookeani põhjaosa Inglismaalt Kanadasse, väljendas ta tänu Jumalale nii selle teekonna õnnestumise kui ka rikkaliku viljasaagi eest.

Tänupüha seostatakse ka prantsuse maadeuurija Samuel de Champlainiga, kes oli tänulik 17. saj algaastail suurepärase viljasaagi eest. On tähelepanuväärne, et prantsuse immigrandid pidutsesid tänupühal koos kohalike indiaaanlastega ning jagasid nendega oma toiduvarusid ka talvekuudel. Järgmiste aastakümnete jooksul Inglismaalt, Saksamaalt ja Iirimaalt Kanadasse saabunud immigrandid olid tänulikud ja töökad inimesed, kes püüdsid kohaneda uue asukohamaa elu-olu ja kliimaga.

Loe edasi: VIDEO - Tänulikud ja...

Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 39 2015

Avaldatud: 02 Oktoober 2015

Foto: EVN (2015)
Vaevalt on Pihkva oblastis asuval Piusa jõge ületaval sillal varem midagi nii tähelepanuväärset toimunud kui 26. septembril 2015. Seal leidis nimelt aset vangide vahetus – Eston Kohver ja Aleksei Dressen möödusid teineteisest, vahetades seejuures isegi mõned sõnad.

Tagasihoidlikku Piusa jõe silda võiks ehk võrrelda Ida- ja Lääne-Berliini ühendava Haveli jõel paikneva Glienicke "spioonisillaga", kus vangistatud luurajaid Külma sõja ajal vahetati. Postimehes nimetati Glienicke silda koguni "Piusa silla eelkäijaks".

Riigireeturina Eestis süüdi mõistetud ja 16-aastase vabadusekaotusega karistatud Aleksei Dressen edastas Vene Föderatsiooni Julgeolekuteenistusele 20 aasta vältel arvukalt dokumente, mis käsitlesid USA Luure Keskagentuuri ja Suurbritannia MI-6 Baltimaades tehtud Venemaa-vastast tööd.

Loe edasi: Vangide vahetus sillal

Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 38 2015

Avaldatud: 25 September 2015

Edgar Savisaar - www.wikipedia.org
22. septembril lahvatas Eestis viimase aja suurim skandaal, kui Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar peeti kinni temale kuuluvas Hundisilma talus korduva altkäemaksuvõtmise kahtlusega aastatel 2014-2015. Jutt on mitmesajast tuhandest eurost, mille eest võib teda oodata 1- kuni 10-aastane vanglakaristus.

Kasu sai kahtlustuse kohaselt nii Savisaar ise kui ka tema juhitav Keskerakond. Lisaks Savisaarele on altkäemaksu võtmises ja vahendamises kahtlustatavateks veel terve "plejaad" ärimehi – Kalev Kallo, Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder, Vello Kunman ja Villu Reiljan.

Sellega Savisaare "paturegister" ei piirdu, käsil on lausa mitu uurimist. Nii küsis Savisaar 2010. a Venemaa raudteejuhilt Vladimir Jakuninilt 1,5 miljonit eurot oma erakonna valimiskampaania jaoks. Alates 2011. aastast on uurimisel ka Savisaare Šveitsi rahapesu kriminaalasi. Samuti tegelevad uurijad 2013. a valimiste rahastamisega, mille reklaami maksis kinni Tallinna linnavalitsus.

Loe edasi: Savisaare skandaalide...

Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 37 2015

Avaldatud: 18 September 2015

Foto: Taavi Tamtik (2014)
Aja vääramatu kulg on meid taas viinud sügisesse, mil paljud lugejad meenutavad kodumaalt lahkumist 71 aastat tagasi, kui üle Läänemere põgenes kümneid tuhandeid eestlasi. Enamus neist koges oma reisil sügistorme.

Lisaks tormidele olid ohuks aga ka Vene laevad ja lennukid. Silmatorkava punase ristiga varustatud laatsaretlaev "Moero", mis lahkus Tallinnast enam kui 3000 inimesega pardal, sai Vene torpeedo ja pommi tabamuse ning uppus ülikiiresti, vaid 10 minutiga. "Moerolt" suudeti päästa kõigest 536 inimest. Saaremaal, Jämaja kalmistul on lihtne rist, mille foto on tänase lehe esiküljel. See on lihtne, ent mõjuv mälestusmärk "Moero" hukkunutele.

EELK peapiiskop em Andres Põderi sõnul rebis küüditamine eesti rahvalt ühe, põgenemine aga teise käe. Kui Siberist õnnestus siiski paljudel koju naasta, jäi võõrsile läinute osaks hingevalu – mure kaotatud kodumaa ning mahajäänud lähedaste pärast. Neil oli aga samas täita kaks väga olulist rahvuslikku missiooni – säilitada eestlust ja eesti keelt välismaal ning aidata kaasa Eesti vabastamisele nõukogude okupatsiooni haardest, millega nad ka imeliselt toime tulid. Eestlastest paadipõgenikud on tänulikud riikidele, kes neid vastu võtsid − Rootsi, Soome ja Saksamaa ning hiljem ka Kanada, USA ja Austraalia.

Loe edasi: Tormide meelevallas

Üksikasjad

Kirjutas Elle Puusaag - Eesti Elu Nr. 36 2015

Avaldatud: 11 September 2015

Lääneranniku Eest Päevad Whistleris - Foto: Peeter Põldre (2015)
Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar nendib, et Eesti ühiskond ja ka eestlased on lõhenenud. "Kooseluseadus, pagulased, suhted Venemaaga, ühendavate väärtuste ja autoriteetide puudumine, kibestumine – kõik see on teinud meid rabedaks ja mõranenuks. Vahel kardan, et meie riik lihtsalt libiseb meil käest, kuna me ei jõua ei üksteist ega oma riiki ei hoida ega armastada," kirjutab prof Lehtsaar ja küsib oma arvamusloo pealkirjas: "Mis meid seob?" Ta vastab sellele ise: "Järele mõeldes ei oska ma peale laulupeo ja vene hirmu öelda midagi, mis meid seob /.../ Parim ühendaja on ühine vaenlane." (ERR, 04.09.) Ja küllap see nii ongi. Tasub meil vaid mõelda Vabadussõjale või ka Eesti taasiseseisvumisele eelnenud rahvuslikule eufooriale.

Dr. Rudra Pandey kirjutab The Economist'is, et Nepaali kuningad ja kuningannad ei suutnud kunagi oma rahvast ühendada. Küll aga tuli sellega toime nende esimene president Terai, kes sisendas oma rahvasse isamaa-armastust. Just selles peitub rahvast ühendav eriline vägi ja võim, mida ei saa eirata ega alahinnata.

Loe edasi: Et ühendus ei kaoks