Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 19 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 10 Mai 2019

Foto: Katrina Tuliao/www.wikipedia.org

Kui sel nädalal teatas president Donald Trump, et Ameerika Ühendriigid seavad Hiina kaupade vastu tariife, vastusammuna Beijingi samasugusele otsusele, oli kohe maailma börssidel märgata kõikumisi, aktsiate väärtuste langust. Mis kinnitab, et majanduslikult vähemalt ei ela ükski riik tühimikus. Globalisatsioonivastased, kel tõesti põhjust võidelda selle nüri-idee vastu pidid paraku tunnistama, et kui liblikas Tierra del Fuegos tiibu lehvitab, siis on seda Berliinis märgata.

Kanadas omakorda opositsioonijuht Andrew Scheer astus sel nädalal analoogse sammu. Valmistades ette tänavuseks valimiskampaaniaks, lootes pukki saada pidas Scheer oma lühikese parteijuhiks oleku ajal esimese tähtsa välispoliitilise kõne. Mõiste, et tuleb välissuhteid taas paika panna (reset) on olnud sõnakõlksuks hiljuti, eriti kui on tegemist totalitaarriikidega suhtlemisega. Venemaa ja Hiina. Pidagem meeles, et esimene pole kellegi demokraatia, kuigi ametlikult kommunism enam ei valitse. Ja teine, majanduslik kolossus peab end ikka kommunistlikuks, kuid viljeleb hübriid kapitalismi samas kui inimõiguseid, vabadusi piirab, nagu kommunism on kaua teinud.

Loe edasi: Juhtkiri - Kaubandussõjad

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 18 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 03 Mai 2019

Eesti ühinemisest Euroopa liiduga möödus 15 aastat 1. mail. Siis, EL-i 15. aastapäeval, oli EL-i lipp eemaldatud riigikogu esimehe poolt parlamendihoone Valgest saalist. Esimees Henn Põlluaas andis teada, et esindussaalist lipu eemaldamine oli seotud parlamendi sajanda aastapäeva tähistamisega eelmisel nädalal ning lubas lipu taas tagasi tuua 9. mail, kui on EL-i päev.

EL-i lipu eemaldamise või paigutamise protseduur ei ole veel küllalt pikki aastaid kindlaks traditsiooniks juurdunud ega vaevalt ka veel sätestatud Eesti diplomaatilise protokolli eeskirjades. Siis riigikogu esimehe otsus ajendus mõnest teisest motiivist.

EKRE, kelle ridadesse riigkogu esimees ise kuulub, on selgesõnaliselt deklareerinud, et EL-i liikmelisus ohustab m.h. eestluse säilimist vaba immigratsiooni tõttu, ohustab riigi ja rahva arengut ning põlisrahva heaolu tagamist. EKRE näeb tõsiseid väljakutseid riiklikule julgeolekule, kui EL võtab üle riigikaitse ülesandeid liikmesriikide käest. Mõned erakonna liikmed on väitnud, et Eesti on EL-i ikkes, et uus EL-i okupatsioon asendas Nõukogude Liidu okupatsiooni.

EL-i liikmelisuse toetajad on muidugi täiesti teisel arvamusel. Nad on veendunud, et EL edendab rahvusvahelist stabiilsust ja rahu, liikmete heaolu, demokraatia ning majanduse positiivset arengut. Ta on tugevdanud riikide julgeolekut ja suurendanud ettevõtete kui ka üksikisiku võimalusi. Euroopa ühtsuse nõrgenemine toetab otseselt Kremli EL-i vastast strateegiat.

EL-i pooldajad on täheldanud, et väljaspool EL-i koosseisu Ida-Euroopa riigid kannatavad sõjalistest konfliktidest, Vene vägedest, vohavast korruptsioonist ja mitte toimivast õigusriigist. Neid riike võib võrrelda Eestiga, kellele liikmesriigina on kasu toonud tugev julgeolek, ühtne majandusruum (500 miljoni elanikuga) ning inimeste vaba liikumine. Eestis on keskmine palk 15 aasta jooksul kasvanud kolm korda, hinnad palju vähem.

Mis hoiak on Eesti rahval Euroopa Liidu liikmelisuse suhtes? Eurobaromeetri küsitluse tulemuste alusel 2013. aastal peavad Eesti elanikud (65% küsitletutest) EL-i kõige positiivsemaks tulemuseks inimeste, kaupade ja teenuste liikumist.

Turu-Uuringute AS-i poolt 2017. aastal läbi viidud küsitluse põhjal toetab Euroopa Liitu kuulumist 79%. Eesti tegevust EL-is hindab edukaks või pigem väga edukaks 56%. Euro kasutamist pooldas 81% Eesti elanikest.

Peale Brexitit, Ühendkuningriikide 2016. aasta referendumit, kasvas toetus EL-i kuulumisele märkimisväärselt. Eurobaromeetri uuring 2018. aastal näitas, et toetus liikmelisuse kohta on kõrgem kui kunagi varem — 75% Eestis, Euroopa Lidus keskmiselt 66%. See on viimase 25 aasta rekord.
Seda, et Eesti on Euroopa Liidu liikmena kasu saanud, arvab 88% eestlastest.

Nüüd, kui oleme Euroopa parlamendi valimiste künnisel, on vaja meeles pidada, et rahvuslike huvide kaitseks on oluline Eesti esindajatel leida õigeid liitlasi — just neid, kes seisavad väikeriikide rahvuskultuuri omapära eest, samas ei ründa EL-i ühtsust, vaid seisavad Moskva ambitsioonidele vastu. Rahvusriigi igakülgne suveräänsuse püsimine ei ole EL-i liikmelisusega vastuolus. Mõlemaid saame arendada.

Laas Leivat, Toronto

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 17 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 26 Aprill 2019

Presidendid Kersti Kaljulaid ja Vladimir Putin - foto: Stanislav Moškov (2019)  

Presidendid Kersti Kaljulaid ja Vladimir Putin kohtusid 18. aprillil Moskvas, kui Eesti president oli Venemaal avamas renoveeritud Eesti suursaatkonda.

Tegemist oli töövisiidiga, mitte riigivisiidiga. Andes peale kohtumist aru pressile ütles president Kaljulaid, et seda kohtumist oli meile vaja. Kõige olulisem sõnum ongi see, et see kohtumine toimus. 

Kremli esindaja mainis, et kahe riigi vahel säilivad erimeelsused, kahepoolsetes suhetes jäävad alles mitmed probleemid. Eesti osapoole käitumine on meie jaoks vastuvõetamatu.

Kohtumisel räägiti m.h. majandus- ja kaubandussuhetest, Venemaa ja EL-i vastastikustest sanktsioonidest, Venemaa agressioonist Gruusias ja Ukrainas, Krimmi annekteerimisest, piirileppe ummikseisundist, Nord Stream 2-st, Eesti püüdlusest saada koht ÜRO julgeolekunõukogus, Peipsi järvest, setodest, topeltmaksustamise vältimisest ning teistest ühiseid otsuseid nõudvatest asjadest.

On tähele pandud, et Eesti suhted Venemaaga hetkel ei toimi. TV intervjuus küsiti presidendilt, kas Eesti-Vene suhetes on lõpuks toimunud läbimurre. Ta väitis, et dialoogi taastamine on läbimurre iseenesest. Kas nüüd hakkab vastastikune suhtumine tasapisi muutuma?

Loe edasi: Juhtkiri - On normaalseid...

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 16 2019

Avaldatud: 18 Aprill 2019

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 16 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 18 Aprill 2019

Tallinna Sünagoog - foto: www.wikipedia.org
Peale pikka uurimisretke naastes Londonisse, rahvusvahelise väljaande „The Jewish Chronicle“ ajakirjanik avaldas 1936.a. järgmise tähelepaneku:

„Eesti on ainukene riik Ida-Euroopas, kus kumbki, valitsus kui rahvas ei edenda ega praktiseeri mingit juutide vastast diskrimineerimist ning juudid on jäetud rahule. Kultuurautonoomia, mida anti Eesti juutidele, on veel hästi paigal. Juudid saavad elada kiusamata vabalt ning ise määrata elu oma rahvuse ja kultuuri traditsioonidest lähtudes.“

Ülaltoodud mõtteavaldus käsitleb juudivastaste hoiakute puudumist Eestis. Aga see näitab tabavalt ka, mil määral laiemas kontekstis tajuti, kui tolerantne on Eesti ja kui salliv ta rahvas. Eestlaste hingesuurust tunnustati.

Oleks kohatu võrrelda N. Liidus juutidevastast diskrimineerimist sellega, mis Eestis on hiljuti esinenud piiratud ulatuses üksikute avaliku elu tegelaste poolt. Kommunistlikul Venemaal toimus erinevatel perioodidel antisemitism otse riiklikul tasandil.

Loe edasi: Juhtkiri - Sallivus kui...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 15 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 12 Aprill 2019

Danske Bank

Loe edasi: Juhtkiri - Pangandusemured

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 14 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 05 Aprill 2019

Theresa May

Loe edasi: Juhtkiri - Reegliteta kodusõda

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 13 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 29 Märts 2019

Loe edasi: Juhtkiri - NATO ja muutuv...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 12 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 22 Märts 2019

Foto: Tiina Jenkins (2019)

Loe edasi: Juhtkiri - Jõhkrusest ja...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 11 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 15 Märts 2019

www.valisluureamet.ee
2017.a. 1. juulil jõustus seaduse muudatus, millega on Eesti välisluurega seotud Teabeametile pandud uus nimi Välisluureamet. Selle asutuse peadirektor Mikk Marran seletas, et „uus nimi väljendab selgemalt organisatsiooni põhiülesanet, mis on õigeaegse luureinfo kogumine, et Eestit väliste julgeolekuohtude eest kaitsta.“

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvana on ameti tegevuse eesmärk tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil.

Hiljuti ilmus Välisluureameti 2018.a. tegevuse kohta neljas aastaraamat, mis annab teatud pildi ameti tähelepanekutest. Üks huvitavam osa käsitleb Venemaa eriteenistuste läbikukkumisi lääneriikides. Eelneva nelja aasta jooksul on Venemaa FSB, SVR ja GRU ohvitseride või nende värvatud agentide tegevuse paljastamisi olnud Ukrainas, Poolas, Leedus, Lätis, Eestis, USA-s, Portugalis, Austrias, Kanadas, Belgias jm.

Suurt tähelepanu on haaranud GRU vahelejäämised nagu riigipöördekatse Montenegros, Skripalite mürgitamiskatse Inglismaal ja küberluureoperatsiooni katse Hollandis. Aastatel 2014-2018 on Leedu teatanud kuue, Läti kolme ja Eesti kolmeteistkümne Vene ohvitseri või agendi tabamisest.

Loe edasi: Juhtkiri - Välisluure —...