Kanada päevik - Hanso Halifaxis

Üksikasjad

Reede, 25 November 2016 19:01

Eesti Elu Nr. 47 2016

www.halifaxtheforum.org
Möödunud nädalavahetusel (18.-20. novembril) leidis Halifaxis aset mõjukas julgeolekufoorum Halifax International Security Forum. Oluliseks tuleb pidada seda, et üheks peateemaks tuleviku poliitikat arutades oli, mis võib globaalselt toimuda lähistulevikus, arvestades USA hiljutiste valimistega.

Foorumi häälestust peegeldas mitmeti see, et demokraatide asepresidendikandidaat Tim Kaine pälvis 2016. a ehitaja (Builder Award) nimetuse. Määrang rõhutab inimeste panust, kes demokraatlikes riikides on oluliselt edasi viinud koostööd ning rahvusvahelist turvapoliitikat. Kaine, oma määrangut vastuvõtvas kõnes, arutas USA turvastrateegiat ning alliansside ajaloolist olulisust.

Kuid tuleb küsida, kuidas alles hiljuti vähetuntud Kaine vääris Halifaxis aunimetust. Või oli see kinnituseks, et maailma liberaalid tahtsid selliselt näidata toetust demokraatidele selmet vabariiklastele?

Eesti valitsuse esindajaks Nova Scotia pealinnas oli kaitseminister Hannes Hanso. (Kahe aasta eest oli foorumil president Toomas Hendrik Ilves.) Kaitseministeeriumi pressiteated olid paraku ainsad detailirohked allikad Hanso tegevusest foorumil. Minister kõneles siin Ameerika Ühendriikide Senati delegatsiooniga julgeolekuolukorrast Euroopas ning arutas USA ja Eesti julgeolekualast koostööd. Esimese delegatsioonis olid esindajad senaatorite ning kongresmenide hulgast.

Kaitseminister sõnas, et „Ameerika Ühendriikide Senati relvajõudude komitee esimehel senaator John McCainil oli palju küsimusi meie uue valitsusliidu välis- ja julgeolekupoliitilise kursi kohta." Ta lisas, et „kinnitasin veel kord senaatoritele, et uue valitsusliidu jaoks on transatlantiline side võtmetähtsusega ja muutusi julgeolekupoliitikas ei tule. Vastupidi, uus valitsusliit kutsub ellu kaitseinvesteeringute programmi, eesmärgiga relvastada ja varustada meie kaitsevägi veel kaasaegsemalt ja kiiremini." (vt. ka Eesti Elu # 46, 18.11.2016 H. Hanso "Uus valitsus peab esmatähtsaks Eesti julgeolekut")

Hanso kõneles foorumi viimasel päeval hilisõhtuses paneelis Putini režiimist ja Venemaast – etteastumine, millest ministeeriumi võrgulehel detaile ei olnud. Võib oletada, et minister jälgis NATO nö parteiliini. Eestil on ju see eelis, et NATO liikmesriikidest on Maarjamaa vähestest, kes majanduslikku vastutust allianssile täidab. Vastvalitud Donald Trump ütles valimiskampaania kestel, et kui teda valitakse, siis USA enam ei toeta neid NATO liikmeid sõjaliselt, kes pole liikmekohustusi austanud.

Muidugi näeb USA Eestit kui väikeriiki, kelle roll julgeolekualases koostöös on pisike. Ent see ei vähenda Hanso väidet, et „kohtumised mõne päeva jooksul 11 USA senati liikmega räägivad iseenda eest." Eesti huvides on tihe kontakt, rapoor ja side NATO võimsama armee poliitiliste esindajatega nagu senaator John McCainiga, kes juhtis Halifaxis senati delegatsiooni.

Hanso kohtus eraldi Halifaxis Ühendkuningriigi kaitseministri Michael Falloniga, kellega ta arutas mitte ainult julgeolekuolukorda maailmas, aga ka NATO lahingugruppide eelpaigutamist alliansi piiririikidesse. Tänavu teatas Kanada kaitseministeerium, et tuleval aastal saadetakse kontingent sõdureid NATO huvides Lätti, seoses sealsete muredega Putini hiljutiste piigitäristamistega. Hanso sõnul: „meil seisab ees veel palju tööd NATO kohaloleku suurendamiseks NATO piiririikides."

Siinjuures on huvitav märkida, et nii Eesti kui ka Ühendkuningriik täidavad NATOs kokku lepitud kaitsekulutuste taset. Rahuldades nii Trumpi nõudmisi. Lähistulevikus on ette nähtud NATO Ühendkuningriigi juhitava liitlaste raske pataljoni lahingugrupi Eestisse toomine, kuigi ministri sõnul on tööd selle eesmärgi saavutamiseks veel palju.

Kanada kaitseminister Harjit Sajjan oli võõrustajaks Halifaxis ja tema graafikusse kuulus kohtumine kolleegidega, peateemaks sinikiivrite ehk rahukaitsjate operatsioonid. Ka sellest kohtumisest ei olnud ajakirjandus ilmselt eriti huvitatud. Seda kontrastiks hiljutisele teatele, et Kanada saadab kokku 750 isikut (neist 650 sõdurit, ülejäänud tsivilistid) Aafrikasse pikemaajalisele tööretkele, et seal sõdades kannatanuid majutada ning kaitsta. See otsus on leidnud Vahtralehemaal parajat kriitikat, juhtides tähelepanu põlisrahvaste muredele. Kommentaatorite hulgas on neid, kes leiavad, et Kanada peaks pigem oma kodanike eest ennem hoolitsema, neid tasemel majutama, kui välisabi kaudu rahvusvahelisi loorbereid lõigata. Sõdurite tööpanus ning raha, mis Aafrikasse suunatakse, kuluks siin marjaks ära. Ent see on paraku aborigeenide kurb ning juba ajalooline saatus.

Halifaxi julgeolekufoorum on väärt ettevõtmine, võimaldades ühe katuse all maailma murede arutamist; mine tea, ka lahenduste leidmist. Kahju vaid, et tänavu ei leitud selleks aega ega leheruumi laialdasema tähelepanu juhtimiseks meedia poolt.

Tõnu Naelapea

• Eelmine
• Järgmine