Kanada päevik - Positiivsemat pärismaalastelt

Üksikasjad

Reede, 29 September 2017 19:00

Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 39 2017

www.wikipedia.org

Ja kummaline, et peaminister Justin Trudeau, kelle valitsus loodab väga Ühendatud Rahvaste julgeolekunõukogu liikmeks saada, pidas New Yorgis möödunud nädalal seal kõne just indigeenide teemal. Rahvusvahelisel areenil pole Kanada sisemised patud olulised. Ju Trudeau proovib oma tundliku, kõiki armastava inimese oreooli ehitada. Kuid miks? Ajagu enne kodus asjad jutti.

Ent aitab minevikust, keskenduksime hoopis tulevikule ja positiivsele, sellele, mis tänapäeval toimub. Ühe ilusa näitena tooks esile ürituse, mis toimus Canada Day'l, riigi 150. aastapäeva varahommikul. Anishinaabe (grupeering, kuhu kuuluvad muude hulgas Cree, Ojibwe, Mississauga ning Algonquini suguharud) kogukonna vanem viis Wells Hill pargis läbi päikese teretamise tseremoonia, kus ka allakirjutanu osales. Huvitavalt oli paarisaja osalise hulgas vaid paari põlisrahva esindajat märgata ning vist enam kui 95% kohaletulnuist olid valge nahaga, euroopa juurtega. Iidsete kommete jälgimine hõlmas ka sedasama suitsuga enesepuhastust ning ka vee austamist. Vesi tagab elu, toiduta on võimalik märksa kauem elada kui veeta.

Kanada elanikkonnal on palju pärisrahvaste päranditest õppida, eriti kuna selline looduse ja ta andide austamine on paljudele kas tundmatu või mitu põlve linnas elanuna ununenud. Möödunud pühapäeval korraldati Torontos Suurjärvistu huvides, mure tõttu, et mida nii paljude joogiveega tehakse, Great Lakes Water Walk, taas Anishinaabe vanemate juhtimisel, vanade traditsioonide järgi. Loodetavasti juhtis see suurlinna rahva tähelepanu ökoloogilistele realiteetidele.

Suurjärvistu võtab oma alla 244 106 ruutkilomeetrit, tervenisti 21% maailma värske vee kogusest. Joogivett saavad sealt kümned miljonid. Aastal 2008 president George W. Bushi eestvedamisel kirjutasid mõlema riigi ning kõikide provintside, osariikide, mis asuvad Suurjärvistu kallastel, juhid alla lepingule Great Lakes Compact. Leping nägi ette keskkonnakaitset ja valvet, reostamise vähendamist ning joogivee puhastamise melioratsiooni ehk parendamist. Aastas kulutati sel eesmärgil sadu miljoneid. Kuni Donald Trumpi presidendiks valimiseni. Trump on ähvardanud lepingu tühistada, vaatamata selle tähtsusele. Mitte ainult joogiveena, vaid loodusimena. Kes kunagi on tormiseid laineid kas Erie'l või Superioril näinud, teab hästi veekogude võimu. Lisaks, turism on suur osa Suurjärvistu külgetõmbejõust. Nii et majanduslik väärtus on samuti olemas.

Indigeenidele on ta aastatuhandeid olnud nii austus- kui tänuobjektiks. Nende arusaamine vee tähtsusest rõhutab tänapäeval kõikide kultuuride ühist arusaamist, vajadust tervistumiseks.

Tuletame meelde, et Toronto asub põlisrahva maadel. Mississauga suguharu ei tunnista tänaseni Kanada õigust nende ajaloolise asukohamaa üle. Pühapäevane matk oli Ontario järvekaldaid pidi, üks haru idast, teine läänest. Scarboroughs algas matk päikesetõusul kohaliku Rooma katoliku misjoni juures, irooniliselt tegid just vaieldavalt jesuiidid eurooplaste algaastatel Kanada maadel kõige rohkem kurja pärismaalastele. Sealt liikus vanemate taga rongkäik Doni jõeni, kus peeti vee õnnistamise tseremoonia.

Läänest asuti Mississaugas, J.C. Saddington pargist teele, peatudes samuti Humberi jõe juures vee õnnistamiseks. Kohtuti Ontario järve 1954. a. ületanud ujuja Marilyn Belli nimelises pargis, kus, huvitavalt, vanaemad lõpetasid tseremoonia traditsionaalse Nibi lauluga. Järgnes ühine tants, Esimeste Rahvaste poolt õpetatud, juhitud.

Üritusel osalesid nii ristiusu, hindu, sikhi ja juudi vaimulikud kui ka oikumeeniliste grupeeringute juhid. Teisisõnu kõiki hõlmav tseremoonia, olulist ja asendamatut loodusvara hinnates ja austades. Nii andsid indigeenid positiivset eeskuju euroopa, muu tagapõhjaga inimestele. See on aga ju terve inimkonna suur väljakutse – tegutseda kõikide huvides ajastul, kui kurjus, terror ja vägivald valitsevad nii mitmes maakera nurgas. Ähvardades ka heaoluriike nagu Kanada.

Kui suudaksime ometi inimkonnana pääseda nämmutavast, lapsehoidjalikust ehk nanny state mentaliteedist, ning õpiksime kõikidelt selleks, et päästa emakese maa looduse, keskkonna hävingust hooletu ja lühinägeliku suhtumise tõttu. Siin maal kõige kauem elanud rahvad on astumas omapoolseid samme, kaasates kõiki, kes siin elavad, mis on ju ainuõige.

Tõnu Naelapea, Toronto

• Eelmine
• Järgmine