Üksikasjad

Kirjutas Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 18 2016

Avaldatud: 06 Mai 2016

www.census.gc.ca
Põhimõtteliselt pole vist kellelgi rahvaloenduste vastu midagi. Seda vaid siis, kui keskendutakse olulisele, mitte suvalisele. Teoreetiliselt annavad rahvaloendused valitsustele informatsiooni, andmeid, mille põhjal langetada olulisi tulevikuotsuseid.

Olen varem kirjutanud sellest, kuidas Kanadas on neid andmeid kuritarvitatud – müüdud informatsiooni erafirmadele, kes majanduslikku kasu otsides suunavad oma turunduskampaaniaid jõukamatesse kodudesse. Tervitasin konservatiivide otsust lõpetada rahvaloenduse nö pika vormi või ankeedi sunduslikku täitmist. Ent valimiste eel lubasid liberaalid selle otsuse ümber lükata, taastada sundtäitmise. Nii tegidki.

Teisel mail teatas CBC, et 10. maiks on iga leibkond kohustatud täitma kas 10- leheküljelist küsimustikku või 36(!) leheküljelist (jube lühike ettehoiatusaeg!). See pole sugugi tahtevabaduse pooldaja, filosoofiliselt libertariaanlase lähenemine, kui esitada küsimus – miks on nii pikka ankeeti vaja täita? Mida nad ometi küsivad? Ning riik soovib, et seda elektrooniliselt täidetakse – paljud aga ei kas oma arvutit või ei usalda interneti turvalisust. Mõelgem, mitu skandaali on riigitasandil olnud privaatinformatsiooni kaotamisega ja mis on häkkimiste kaudu laiali levinud. Samuti jagab riik heldelt USAle reisijate kohta informatsiooni, mis on moraalselt vale. Õnneks on võimalik paluda paberile trükitud küsimustikku, kuid selleks peab ise nõudmise esitama, riik ei saada seda laiali. Mis on ka vale.

Loe edasi: Kanada päevik - Intrusiivne...

Üksikasjad

Kirjutas Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 17 2016

Avaldatud: 29 Aprill 2016

www.wikipedia.org

Loe edasi: Kanada päevik - Patsiendid...

Üksikasjad

Kirjutas Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 15 2016

Avaldatud: 15 Aprill 2016

Ärgem, valijad, ennast petkem, et Kanadas on elujõuline demokraatia. Või isegi tõhus ja tegutsev mitmeparteisüsteem. Paraku nagu USAs, on siin vaid kaks parteid mängus – nii föderaalselt kui pea iga provintsi tasandil. Ja kui nad pukki saavad, siis lubadused enam ei loe. Siiski parem kui totalitaarriigis, aga vahel palju ei puudu, kuna nördimust ei saa lihtsurelik esitada.

Mõnikord juhtub üllatusi – nagu Albertas, kui kümne aasta eest loodud Wildrose'i partei suutis opositsiooni jõuda. Nüüd aga on seal NDP valitsus. Seda kõike pärast 40 järjestikust aastat konservatiivide pukis olemist. Ja ka Saskatchewanis, kus loodi provintsi nimega partei ja peaminister Brad Wall on ülipopulaarne, võites ülekaalukalt hiljuti valija usalduse, pole seda traditsiooni hiljuti nähtud, et tuttav, isegi kui eriti ei istu, on parem kui võõras ja teadmatu.

Loe edasi: Kanada päevik -...

Üksikasjad

Kirjutas Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 13 2016

Avaldatud: 01 Aprill 2016

Kanadas on teadagi kaks riigikeelt: prantsuse ja inglise keel. Vähemalt ühes peab tasemel toime tulema, et saavutada kodakondsust. Tolerantses riigis aga on üha enam näitajaid, et keelt ei tule selgeks õppida. Eeldada võib, et peamiselt majanduslikel, mitte humanitaarsetel kaalutlustel.

Võin julgusega ütelda: Je suis complètement bilingues. Nii nagu saavad paljud teisedki siin riigis. Québecis saaks isegi mõnda aega asja ajada, poes käia, pakendeid lugeda ja sisust aru saada, teejuhiseid küsida jpm. Aga kui inimene, kellele andsin mõista, et olen kakskeelne, piisavalt minuga aega viidab, saab ta aru, et vähemalt prantsuse keeles "bilingue" ma ei ole. Palju on koolipäevadel õpitust ununenud, noore mehena sain selles provintsis inglise keeleta päris viisakalt tegutseda.

Ning kui selline väljakutse oleks esitatud, siis kehitaksin õlgu ja täpsustaksin, et "anglais" ja eesti keel on need kaks keelt, milles suudan nii ennast suuliselt väljendada, kirjutada kui ka lugeda. Mis olevat kakskeelsuse definitsioon. Prantsuse keel on oskuskeeleks; saksa keeles tönkan veel kuidagi arusaadavalt ja siis on see peale mõnesaja sõna, lause erinevates maailma keeltes, mu lingvistiline piir. Polüglott ei ole, aga teades, et igale hingele meeldib, kui teda kas või ainult teretatakse-tänatakse emakeeles, on see inimlik respekti näitamine.

Loe edasi: Kanada päevik -...

Üksikasjad

Kirjutas Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 11 2016

Avaldatud: 18 Märts 2016

www.bombardier.com
Põhja-Ameerika majanduskultuuris on mõiste, et kui firma on jõudnud domineerivaks ettevõtteks, siis vaevalt, et ta pankrotistub. Kohalikus keeles, too big to fail. Meie keeles: ettevõte on piisavalt oluline osa riigi majandusest, et riik astub ise enne toetavalt vahele, kui kõik muud võimalikud lahendusvariandid on kas kaalutud või katsetatud. Sest firma kas otseselt või kaudselt määrab ka riigi käekäiku. Otseselt oma toodangu müügi kaudu, kaudselt tööliste palkade, sealt järgneva ostuvõime, maksude maksmisevõime, ning muude rahaliste süstidega arvestades.

Nägime seda, kui viimane masu hirmutas rikkureid. Nende ahnus viis neid upakile, pangad ei suutnud nende võlakoormusi kanda. USA suured autofirmad, välja arvatud Ford, pidid valitsustele lootma, et neid pinnal hoida. Keegi ei küsinud, kas ametiühingute kõrged palgad, hüvised olid selle taga ega miks asepresidente Chrysleris ja General Motorsis oli üle mõistuse palju. Maksumaksja nö plekkis ahnuse kinni, kuna hiidfirmad olid nii suured, et neid ei tohtinud lasta hävingule. Mis ometi on vabaturu põhimõte. Kui konkureerida enam ei suuda, siis astugem või täpsemalt, langegem eest.

Loe edasi: Kanada päevik - Taaruvad...

Üksikasjad

Kirjutas Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 9 2016

Avaldatud: 11 Märts 2016

Monopolid eksisteerivad. Ja ikka kasutavad ära fakti, et turu domineerimine ainuvarustajana (elekter) või tänu vähestele konkurentidele, olemasolevale infrastruktuurile (telefoniteenused, televisioon kas kaabli või muu viisiga, näiteks satelliidi kaudu varustamine) võivad nad nõuda mistahes suurt sissetulekut kundedelt, kel pole mujale pöördumise võimalust.

Teoreetiliselt eksisteerivad riigis kontrollid, asutused, kes valvavad, et sellise lähenemisega tarbijat ei kuritarvita. Kanadas on ehedaks näiteks CRTC (iseseisev ühiskondlik/riiklik komisjon, mis reguleerib ja valvab raadio- ja telelevi ning telekommunikatsiooni, telefonisüsteeme, nii mobiilseid kui lauatelefoni varustavaid liine). Minevikus on CRTC-l olnud määrav mõjuvõim. Kes ei mäletaks, kui odav oli kodune telefon, kui vähe pidi maksma kaabeltele ühenduse eest. Kuid küberrevolutsioon on muutnud maailma plahvatuslikult – valik on suurem kui see, mida inimene saaks otsustada. Ja hinnad košmaarsed.

Loe edasi: Kanada päevik - Vabaturu...

Üksikasjad

Kirjutas Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 10 2016

Avaldatud: 11 Märts 2016

Eelmises päevikus sai kiidetud CRTC esimeest Jean-Pierre Blaisi, kes katsub kärpida ahnete firmade tiibu. Ei saa aru, kuidas Lõuna-Ontarios, kus vaid 5% elanikest on riigiloenduse järgi prantsuse keelt emakeele rääkijaina, on vaja kümmet riigi teises ametlikus keeles telejaama Belli odavaimas teenustepakendis. Tuleb küll Kanada kultuuri ja loovinimesi kaitsta, mida päris edukalt tehakse erinevate seadustega, aga arusaamatus oli selles, et riigi vahelesekkumine ei vähenda miljardäride ülbust.

Nöögiks ja näiteks. Märtsikuine telefoniarve saabus. Jälle hinnatõus. Belli käest lauatelefon maksab nüüd $57, ilma ühegi erividinata peale selle, mis lubab traadita ja nuppudele vajutada, selmet ratast keerata. Selline telefon on meil ka ikka olemas. Tavaline ühendus, võetud aastate eest, kui hinnad olid normaalsed, mobiiltelefone polnud teadagi olemas. Bell saab nii CRTC otsusele näkku naerda, monopol oskab ikka kundet koorida.

Loe edasi: Kanada päevik - CBC raadio...

Üksikasjad

Kirjutas Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 8 2016

Avaldatud: 26 Veebruar 2016

Foto: www.wikipedia.org
Jurisprudents on piisavalt keeruline osa tsiviliseeritud ühiskonnast. Selline, et paljusid asju, näiteks majaostu, ei saa läbi viia advokaadita. Kohtusse minnes, kas kaebajana või süüalusena samuti, lootuses, et kohtunik on erapooletu ja tunneb seaduse nüansse, minevikus langetatud otsuseid, põhikirja. Ning ei lisa otsusele enese värvingut.

Hiljuti on päris mitu kohtunikku luubi alla sattunud. Esimene küll surma tõttu, pärast USA Ülemkohtu staažikama liikme Antonin Scalia lahkumist asuti tema karjääri meedias lahkama. Konservatiivse ja nö originalismi kooli (põhikirjale põhinedes otsuseid langetades) silmapaistvaim jurist USAs sai, ennast mitte kaitsta võides, hurjutada vaskapoolsete kommentaatorite poolt. Scalia olevat olnud rassist ning paljugi muud, kui ta vaid terava tähelepanuga täitis väga nõudlikke kohustusi. Ju aitasid ta poliitilised vaated tippu tõusta, kuid andke andeks, talenti ja mõistust pidi tal vähemalt juura alal kõrgtasemel olema.

Loe edasi: Kanada päevik - Kohtunike...

Üksikasjad

Kirjutas Tõnu Naelapea - Eesti Elu Nr. 6 2016

Avaldatud: 12 Veebruar 2016

Loe edasi: Kanada päevik - Asjad...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 4 2016

Avaldatud: 29 Jaanuar 2016

"Canada 150 Give Back"
Võõrsil elavale eestlasele, vaatamata sünnimaale, on isamaalisus suhteliselt lihtne mõiste. Eesti on südames, sügaval. Asukoha- või sünnimaa tavaliselt ei ole niivõrd tugeva emotsionaalsusega seotud, küll aga intellektuaalselt, seda peamiselt tänus, et elatakse turvalises riigis. Vahel löövad isegi tugevamad tundepuhangud valla, näiteks kui Vahtralehemaa jäähokikoondis Vene meeskonda nende oma territooriumil taliolümpial otsustavalt võidab, neli aastat pärast seda, kui Kanadas samuti kullaga kroonitud. Kuid Kanada aastapäeval on vaevalt rinnus sama tunne kui 24. veebruaril.

Loe edasi: Kanada päevik - Majandus ei...