Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 51/52 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 23 Detsember 2021

Kargu Karla
Siin ilmas käib kogu aeg üks igavene vahetus. Ikke sedasi, et üks läheb ja teine tuleb. Ju see on kuskilt kõrgemalt poolt nii sätitud, et ükski koht ei tohi tühjaks jääda. Viskad kivi vette, käib mulks ja jusku tekiks sinna kohta auk, aga ei teki kah. Muist veepiiskasi ehmatavad korraks küll ja pagevad irmunult eemale, aga enne kui sina saad tollipulga taskust välja, et tekkind augu sügavust ja ümbermõetu kindlaks määrata, on teised krapsti asemel ja vot mulku netu. Veepind väriseb natuke aega ja kohendab ennast, kuni varsti on jälle sile nigu tite taguots.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 50 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 17 Detsember 2021

Kargu Karla
Minuga juhtus just enne jõulupühasid üks sootumaks iseäralik lugu. Esiotsa tuntsin sellest rõemu, siis läks asi kurvaks kätte, aga lõpptulemus oli nii ea, et pean teilegi kirja teel teada andma. Arvasin, et olen kõva ja karastatud juurikas, et mind ei üllata ükski asi ega võta jalust nõrgaks, aga no eksisin.

Juhtus see, mida enne pole juhtund. Minu Kata läks mõneks ajaks kodust ära ja jättis mu puhta omapead. Üks ta sõbranne oli äkiste aigemajasse viidud. Miskid sisemised ädad oli kallale tuld, ambulantsiga viidi ära ja ospidalis leiti, et see kaks aastat kestnud koovitaja oli kah ambad irevile ajand ja eesti soost naisterahvast järama akand. No siis ta isuleeriti ära ehk panti kartsa nigu pidalitõbine ja tohtrid akkasid üksteise võidu käsi laiutama, ega nad nisukese ära puhul suurt muud ei mõista. Pidasid teda seal nädalapäevad ja väntsutasid ning susisid, kuni lõpuks saatsid koju, et oodaku, kuni viirus väsib ja läheb mujalt uut ohvert otsima. Oiatasid küll, et ärgu kedagi enda ligi lasku, olgu kenaste omapead.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 49 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 10 Detsember 2021

Kargu Karla
Panin oma tänasele lorijutule kavala pääliskirja. Mõtlesin, et kaen, kas lugejate hintelikõnts on ikke küllalt kõrge, et aru saada, millest ma jutustan. Vata neid mistisi on ju kahte sorti. Ühed on optiga ja teised pessiga. Einoh, ei maksa solvuda. Küll te juba aru saite, egas kõik pole nii turakad nigu mina. Mul endal võttis küll vahetegemine ulka aega ja ega ma praegagi alati peris kindel ei ole. Ei tea sedagi, kump ma ise õieti olen.

Ühte noorepõlve sõpra ma mäletan küll ästi. Tema oli parandamatu pessimist. Sellepärast, et oli kunagi ühele optimistile raha laenand. No sellest mehest ma saan ästi aru. Aga tema sellest mehest küll aru ei saand, kellele ta laenas.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 47 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 26 November 2021

Kargu Karla
Vahel mõtlen omaette, et küll on ea, et mind pole seitungi toimendajaks pantud. See ju muidu täitvärki ja epstein amet, aga neid kurjavaimu vigasi tuleb kirjutamise aegu alati sisse ja siis otsi neid nigu rosinaid saia sehest. Selle veikse vahega muidugist, et rosin on magus, aga viga on mõru. Alla neelama pead ta aga sellegipoolest, eriti kui leidjaks pole sina, vaid lugeja.

Vigasi olla kahte sorti: näpu- ja nupuvead. Aga mina ei oska seal kah ästi vahet teha. Nüüd, kus kirjamees peab oma tööd tegema nigu klaverimängija, tuleb vigasi rohkem sisse kui anesule aegu. Kui su näpp satub lööma vale nuppu, kas see on siis näpu- vai nupuviga? Näpp jusku oleks suurem süidlane, aga eks näppu kontrolli jälle üks teine nupp. See, mis su kaela otsas on. Eestimaal üteldasse nüitsel ajal näpuvea kohta näpukas, aga nupuvea puhul oled siis nupukas, kui vea tegemata jätad. Segane värk. Minu meelest ikke vigane kah.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 43 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 29 Oktoober 2021

Kargu Karla
Ega inime kunagi meelega ei komista, ikke kogemata. Aga kassa tead, vahel on komistamisest kasu kah. Minuga juhtus sedasi, et komistasin kogemata ühe raamatu peale ja leitsin sealt palju väärt lugemist. Kirjutand on selle peris uiema aja inime, aga ta on otsast otsani vana tarkust täis.

See noor inime, kes vanu aegasi taga igatseb, ütleb kohe välja kah, mispärast ta neid igatseb. Ennevanaste teadsid inimesed väga vähe, aga said kõigest aru. Nüid teavad palju, aga enam millestki aru ei saa. Mina võin seda kinnitada, sest olen ise kah ennemuistne ega oska praegases ajas kudagi elada. Kas mind juba muinsusekaitse alla kah on pantud, seda ma ei tea. Kui pole, küll siis varsti pannasse.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 38 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 24 September 2021

Kargu Karla
Ennevanaste olid näitemängud lühikesed. Vähemalt need, mis meie külateaateris mängiti. Lutsu Oskar, va libekala, tegi kapsapea ühe ainumase vaatusega nii kenasti ümmarguseks, et lase olla. Kõik sai ilma vaheajata jutti aetud: peremees saunanaise peale kuri, väimehekanditaat jõudis peretütre vanatüdrukuks jätta, väljanäitusele jäädi iljaks, kapsapeal laste ambajäljed sehes, publikumil rõemu ja lusti ülejäägiga.
Vata ega näitemängu ei tohtindki väga pikaks ajada, tantsuks ja tapeluseks tuli kah aega jätta. Alevis küll, seal olid antvärgid koos, siis jah oli seltsimaja püüne peal mõni tükk kohe kolmes vaatuses. Ja mõni näitemäng oli nisuke, et nalja ei saandki. Kui ikke oli traama, siis ei sobind lõpus ültse naerda. Kas just nuteti, ei tea öölda, aga pisaraid jusku pühiti küll ja mõni nuuskas nina.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 36 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 10 September 2021

Kargu Karla
Noh, nüid on siis Eestimaal jälle vasta ootusi ja irmusi ikke uus riigivanem paika pantud. Ma tean küll, et teda kutsutasse nüitsel ajal teistmoodu, aga mulle need uued nimetused ei meeldi. Mina olen ise vana ja lähen veel vanemaks, mina tahan, et riikisi juhiksid kah vanemad. Minu noores põlves valitsesid igal pool vanemad: külavanemad, alevivanemad, maavanemad ja kõige otsa käis riigivanem. Koolis olid klassivanemad, kirikus kirikuvanemad. Ainult kõrtsil pold vanemat, seal oli kõrtsmik tiktaatur ja pidas kantsikuga korda. Ja linnal oli pea, ju vist sinna kogunes sihuke rahvas, kellele oli vaja ulga peale vähemalt ühte pead.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 35 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 03 September 2021

Kargu Karla
Inimesed muutkui veeretavad seda juttu, et kaks maailmasõda on meil juba old, ega kaks ilma kolmandata ei jää. See on vana seadus, tehti vist juba enne Mörhvi oma. No aga kui ta tuleb, kuna ta siis tuleb? Vahe ongi jusku pikaks läind. Ega keski seda sõda ju ei taha, aga kui ta on määratud tulema, no tulgu siis juba. Kui ta kord alanud on, siis saab ta ära kah lõpetada ja ongi jälle rahu maa peal ja mõnel inimesel ehk isegi ea meel.
Aga mina arvan, et need jutujaanid ja –juulad ei taipagi, et sõda juba käib. Ega sõjad kõik ühtemoodu välja ei näe nigu kaks ernest samas kaunas. Igas sõjas on teistmoodu relvad, teistmoodu taktika ja praktika. Isegi vaenlane on teistmoodu. Seekord on ta salakavalam kui kunagi varem, ei tunne teda mundri järgi ega tea, kust suunast ta ründab. Mis sa sest kaitsekraavist kaevad, kui vaenlane võib olla kaevab sealsamas ja enne ei saa arugi, kui labidad kokku kolksatavad.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 33 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 20 August 2021

Kargu Karla
Äran’d aka kohe minuga vaidlema, nigu pääliskirja loed. Las ma ütlen kuda tahan, vanadus annab inimesele mõned eriõigused. Ma tean küll, et see vabariik, mis kolmekümne aasta eest püsti panti, on tegelikult seesama vana, mida poolsada aastat prooviti näidata kui suurt ja laia, aga rahvas südames oli ikke veike ja armas. Aga eks me ole nigu koolilapsed selle iseseisvuse arjutamisega jusku teise klassi jõud. Kui esimesse klassi astusime, siis valitses talve karmus, teist klassi alustades valitseb suve räänsus. Nii et veike vahe ikke on.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 31 2021 - Kargu Karla

Avaldatud: 06 August 2021

Kargu Karla
Noh, japaanlased on ikke kanged, said lümpjamängud ära peetud, ei nad kart koroonat ega kedagi. Jäid küll aasta jagu iljemaks ja plaksutamine ning uraa karjumine käis kah rohkem kodus tiivii ees kui koha peal, aga see on veike viga. Mängud said ikke mängitud, kõik rahvad saatsid oma üppajad-kargajad, eitjad-viskajad-tõukajad, maadlejad-väänlejad kohale ja medalisi sadas nigu vihma vai rahet. Igale rahvale neid ei jätkund ja igaüks pole neid äragi teenind, anti ikke etematele nigu alati. Pole enne keski könnile kulda kinkind ega õblukesele õbedat and.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...