Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 33 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 16 August 2019

Kargu Karla
Nende kahe sõnaga on inimestel alati äda old. Ei tea, kumba kasutada, noh. Tihtipeale juhtub, et valid vale mooduse. Kui inime on miskit sorti lollusega akkama saand, siis kohe akkab ennast õigustama: mina mõtlesin, et… Kas pole naljakas, et inime just siis on mõteld, kui ta midagi mõtlematut on korda saat. Ta ikke vist ainult arvas, aga ise kinnitab, et mõtles.

Mõtlemisel on mõtet, kui su selleks otstarbeks määratud organ midagi organiseerida suudab. Oma arvamus peab sul kah iga asja kohta olema, see on väga tähtis. Veel tähtsam on, et sa ta hammaste taha jätad. Nii kui välja ütled, akkab mõni mõtlematu mõtleja seda otsast järama ja keerab su arvamuse pahupidi.
Nojah, eks siin ilmas ole igasugu mõtlemisi ja arvamusi. Imelik küll – kui mõtled, on misi; kui arvad, on musi. No mina arvan, et musi on ikke etem kui misi. Vähemalt noorest peast oli, nüid on juba see kah pahupidi pööratud – musi saab arva.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 28 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 26 Juuli 2019

Kargu Karla Kui ma poisike olin, siis juhtus ühel meie küla mehel nisuke äpardus, et ta panti alevi vahel purjus peaga lärmamise pärast soolaputkasse. Kui oli end välja magand ja trahvi ära makst, siis lasti jälle välja. Rääkis sõpradele, et ,,ega sääl midagi äda es ole, aga igav oli“.

Minuga on kah sedaviisi. Olen puhta kaine peaga omaenda üksinduse vangis. Sõbrad on ära surd, vaenlased kah, ainult ükskõiksed on järele jäänd ja mida sa nendega peale akkad? Midagi äda ei ole, aga vat selles see äda ongi. Oleks äda, siis ädaldaks, aga et ei ole, siis oletad. No mida sa ing oletad?
Ma oletan, et need noored ja ükskõiksed ikke peris ükskõiksed ei olegi, sest nad vahivad mind kudagi kaastundliku pilguga. No mina neid kah, nii et mõnes mõttes oleme peris ühesugused. Aga ainult sinnamaani. Rohkem neil minuga tegu ei ole, nemad muutkui kasseerivad maailmalt miskit võlga sisse. Nad ei tea, et maailm ei anna, sest tema oli kohal enne neid ja pole neilt laenand. Nemad teavad kõike, kuigi millestki aru ei saa. Mina ei tea midagi, aga aru saan küll kõigest.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 28 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 12 Juuli 2019

Kargu Karla

Nüid kus mind enam kellelegi vaja ei ole, olen akand ajaviiteks mõtlema. Midagi peab inime ju tegema, kui tal enam obest ega atra pole. Vata mina ei ole aritlane, mina olen arija. Vähemalt noorest peast olin, arisin põldu, noh.

Eakene küll, põlluarijat minust enam ei ole, eks ma siis püia arida ennast. Seda saab teha ainult sedasi, et kuulad vai loed, mis sinust targemad on kunagi üteld. Neid tarkusi võid sa oma kasina aruga mõeta vai kaaluda ja siis omaks võtta vai veel paremaks mõtelda.

Üks tark oli kunagi kuskil kuulutand, et siin ilmas pead sa olema kas aamer vai alasi, kolmandat võimalust ei ole. Akkasin mõtlema, et kumb ma siis olen vai tahaks olla. No tegelikult ei taha kumpki olla, ei viitsi kellelegi lajatada ega ihka ennast taguda lasta. Mina valiks küll kolmanda võimaluse – elada nii, et nende kahe vahele ei jääks.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 27 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 05 Juuli 2019

Kargu Karla
No nigu ma selle pääliskirja olin ära pand, nii mul pähe tolksatas, et vist saite minust valeste aru. Arvasite, et nüid siis on Karlakesel kah minek ja ega tast tühjast enam tagasilonkajat ei ole. Eks nii ta võib ju minna ja ühel päeval kindlaste lähebki, aga ise ma seda küll ei plaanitse. Ma lihtsalt soovin, et see aeg, mis teile kõigile on veel järele jäänd, oleks ea ja ilus. Äv ä kuud taim, noh, nigu kroonukeeli üteldasse.

Igal asjal on oma aeg ja igal ajal on oma lugu. Mitte ajalugu, seda kirjutavad võitjad ja loevad kaotajad. Mina kirjutan aja lugu. Nisukest lugu, mis seletab, kuda asjad selle ajaga täpselt on. Kui ma täpselt seletada ei oska, siis panen umbes, aga ära seletan.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 25 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 21 Juuni 2019

Kargu Karla
Näe, ongi käes see päev, kus sada aastat tagasi kinnitati Eesti Vabariigi võitu Lätimaa pinnal landesveerile antud litakaga. Kõik need vaprad poisid, kes parunivõsudele selle koslepi antsid, on ammu teise riigi teenistuses, seisavad ilma sõjariistata paradiisi värati juures auvalves, mu enda vanamees kah nende ulgas. Meie siin maa peal austame neid ikke veel, kuigi ainult mõttes, ühtegi risti ega linti me neile rinda panna ei saa.

Aga teine samalaadi vabadusvõitlus oli meil veel. Sellest saab nüid varsti veerandsada aastat ja seda peeti sellesama võidupüha vaimus. Ma tean seda täpselt, sest olin ise kah selle võitluse sehes. Ega meid kah enam palju järel ole ja just sellepärast ma täna ennast nende eestkõnelejaks pakun.

Selles võitluses oli mitu asja teistmoodu kui eelmises. Neid lahinguid ei löödud enam Lätimaal. Narva, Auvere, Krivasoo, Sinimäed – kõik on Eestimaa pinnal. Landesveeri järeltulijad litsusid jälle vaaterlandi poole nigu nende esiisadki, aga meil pold aega neid taga ajada. Seekord olid nad meie silmakirjalikud liitlased, kes alguses aitasid polssevikke peksta, aga siis lõid põnnama ja lasid jalga, jätsid meid omapead. Neile pold pisikesed Paltimaad enam tähtsad, aga meile olid ja sellepärast me lõime kah nii et särk leemendas.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 24 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 14 Juuni 2019

Kargu Karla
Üksmeel on äraütlemata tähtis asi. Ilma selleta ei saa üheski kogukonnas miskit asjalikku ära tehtud. Seda teavad kõik ja sellest kõnelevad kõik. Aga seda need kõnelejad ei tea, et sel lihtsal tõel on üks keeruline konks küljes. Ma kohe seletan.

Vata üksmeel tähendab seda, et mitu inimest mõtlevad ja kõik saavad asjast sedasama moodu aru. Et on mitu mõistust, aga üks meel. Aga kohe tekib küsimus, et kelle meel see on. Kas me oleme sellepärast ühel meelel, et sina mõtled minu moodu vai mõtlen mina sinu moodu? See teeb suure vahe ja vahele jääda ei meeldi kellelegi. Oleme sama kogukonna liikmed küll, aga igaüks arvab, et tema on kogu, mitte keski ei taha olla konn.

Näete nüid, kui raske on mõnes küsimuses seisukohta võtta. Teed omateada targa otsuse, aga siis avastad, et teised on samal arvamusel. Esiotsa on muidugi ea meel, et ju nad kuulasid kuskilt järele, kuda sina mõtled. Aga siis segab see kahtluse kurat vahele ja torkab, et äkki nad kõik jõutsid selle arvamuse manu enne sind ja sina ainult sörgid nende sabas. No kelle süda seda välja kannatab!

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 23 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 07 Juuni 2019

Kargu Karla
Meil on jah Eesti Majas nisuke kool, kus oolitsetasse eestlaste laste eest. Ei oskaks teda tähelegi panna, arilik arimata inime nigu ma olen, aga juhus juhib ja juhatab. Vata mu noorel sõbral Ärmanil on üks lapselaps, kes selles koolis õpib. Sa jeerum küll, kuda aeg astub minna, seitsme penikoorma saapad varvaste otsas. Alles see Ärman isi veeris tähti.

Aga see pole praega tähtis, kuna keski tähti veeris. Nüid jah on see poisinähvits selles koolis ja muutkui täiendab ennast täie ooga. Õpib ja vahel kipub ninatargalt õpetajaid õpetama. No mis teha, kui poisile on antud nii terav mõistus, et sellega võiks minutaoline vanamees abet ajada. Ärman tõi ta ükspäe minu juurde, et mine tüita onu Karlat kah natuke, ei mina jaksa sinuga jagelda.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 20 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 17 Mai 2019

Kargu Karla
Seekord ma tegin kavalasti: panin jutule nisukese pääliskirja, et seda võib kahte pidi välja lugeda. Õige kirjamees teeb alati nii, siis ei jää ta kunagi vahele. Kui mõni loeb, saab aru ühtepidi ja akkab sind süüdistama, siis sina teed kangeste ärasolvatud näo pähe ja selgitad, et mõtlesid oopis teistpidi. Ja kui teine süüdistab sind selle teise vinkli alt, siis oled sina veel rohkem solvatud ja tood enda õigustamiseks välja selle esimese versijooni.

Aususega ei saa nüütsel ajal enam kuskile. Nigu sirget juttu ajad, oled sehes. Ega ei pea lausa valetama kah, tuleb lihtsalt teha natuke kuntskoppi. Igaüks teab, et valega ei jõua kaugele. Aga tõega ei saa paigastki ära. Nii et laseme sealt vahepealt, ehk mõikab.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 19 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 10 Mai 2019

Kargu Karla
Emadepäev on jälle tulemas. Ilus päev ja ilus mõte, ameeriklaste leiutatud ja ellu kutsutud. Ameerika on noor maa ehk uus ilm, nigu nad ise ütlevad, neile on uusi mõtteid vaja. Neile on see kah uus, mis meie vanal mandril oli põline ja püha.

Ega mul midagi selle amide loodud püha vasta ei ole. Ma juba ütlesin, et kena komme ja tasub au sehes pidada. Aga seda ma pole veel üteld ja nüid ütlen, et mina kasvasin ülesse nisukesel ajal ja nisukesel maal, kus ema austamine oli nii loomulik ja igapäevane asi, et seda pold tarvis ültse tähtraamatusse panna. Tähtraamatuks kutsuti sel ajal sedasama kalendert, mille sabasse mina ikke veel ajuti oma tudiseva käega ädiseid pookstaavisi poetan.

Jah, just austama oli meid õpetatud. Armastusest nigu ei sobindki kõnelda. Aga et ema meid armastas, seda teatsime vai aimasime ikke küll. Ema käsi oli kudagi isemoodu soe, alati õrn ja ell. Siis, kui ta su pead suges vai silitas, ja siis kah, kui vitsa andis. Ilma selleta alati läbi ei saand, ja ema teadis täpselt, kuna millekski õige aeg oli, ta ei pidand enne seaduseraamatuid uurima.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 18 2019 - Kargu Karla

Avaldatud: 03 Mai 2019

Kargu Karla
Ei-ei-ei, ead inimesed, ärge akake mind kohe komuks sõimama, lugege ikke edesi, pääliskirjast kaugemale. Sellest laulust mina rohkem ei mäletagi kui „ahned koerad laiali“. Seda mäletan kah, et kui neljakümnendal aastal need ahned koerad laiali aeti, kellest laul kõneles, siis panti kohe uued ja palju ahnemad asemele. Nisukesed, kes alguses ainult aukusid, aga pärast ammustasid.

Mina sain just Ärmani käest teada, et see sõna on eesti keeli rahvusvaheline. Ahnuse ega koertega pole sel miskit tegu. Einoh, rahvuste vahel on ikke vahe küll, kui mõtlema akata. Nad on kõik nii iselaadi, aga vahel jälle mõne koha pealt ühtemoodu kah. No võtame näituseks iinlase ja iidlase. Mõlemal jusku ühesugused nimedki, aga üks elab Iinamaal ja teine Iiumaal. Ühe isamaa on a-ga, teise oma u-ga. Paneks need kaks äälikut kokku, oleks au, aga kokku panna ei saa, sest kummalgi rahval on oma keel. Mõlemad keeled on nii rasked, et ristiinime nendega toime ei tule, aga nemad üksteisest kah aru ei saa ja nii tarka tõlki kuskilt ei leia, kes mõlemat mõistaks.

Loe edasi: Meelelahutus: Karla...