Subscribe Menu

Meelelahutus: Karla kalendrisaba – Idiotentsuse kriis


Ma pole kindel, kas te kõik seda pikka sõna seal pääliskirjas tunnete, äkki pean seletama. Ega ma ise kah ei tund, aga Kata oli ühe noore hakateemilise tuttava käest kuuld ja kohe minu aridust kah täiendama. Naisterahva asi, noh. Äbeneb maavillase mühaka kõrval elada.

Vata see idiotentsus pidada tähendama seda, et sa tead täpselt, kes sa oled. Kui ei tea vai on kahtlusi ja kõhklusi, siis ongi kriis. Kui kahtlusi küllalt kähku ei kõrvalda, võib kriis nii kõvaks minna, et paneb naisterahva kombel kriiskama. No minul omateada pole kunagi nisukest probleemi old. Olen sihantseid inimesi elus kohand küll, kes ei tea, kas ta on Juuli vai Juulius, aga mina olen Karla ja selge sott. Aga Kata alles mineva nädali kinnitas mulle, et mõnel maal olevat Karla oopis naisterahva nimi. No kriis missugune. On ikke ilmas idiotente!

Kargu Karla

Tegelikult on perismure oopis mujal. Seesama taame, kes mind Kata kaudu koolitas, oli mu kallilt kaasalt küsind, kas tema mees on kirjanik vai ajakirjanik. No Katal oli tolku vasta küsida, mis seal vahet on. Ja siis see noor ja nipsakas neiu oli poetand oma aritud uulte vahelt nisukese tehvinitsijooni: ajakirjandus on see, mis lugeda ei kõlba; kirjandus on see, mida keski ei loe. No ole sa lahke, misukest tarkust nüütsel ajal ülikoolis kompluuteri abil õpetatasse.

Mina arvan, et olen ikke olnd nii üks kui teine, aga nüid pole enam kumpki. Olen ülendust saand, vat mis. Mina olen tähele pand, et mida pikem ja keerulisem nimetus, seda tähtsam amet. Iga ülendusega läheb tiitel pikemaks. Kõigepealt olin lihtsalt kirjanik. Kui seitung mulle oma isikliku kalendrisaba lubas, siis sai minust ajakirjanik. Ja nüid siis olen polevajakirjanik. Keski on mulle salaja veel ülendust and.

Aga üks asi ei anna mulle ikke rahu. Kuda see noor inime teab, et ajaleht lugeda ei kõlba, kui ta seda lugend ei ole? Ja kui ta ise kirjandust ei loe, miks ta siis kohe arvab, et keski teine kah ei loe? Mulle paistab, et ta ise on oopis isevärki kirjanik. Silmakirjanik, noh.

Ühe asja tegi mu õnnis isa mulle küll juba noorest peast selgeks. Oiatas üht sorti kirjanduse eest. See on allkirjandus. Niipea kui vekslile allkirja antsid, pold su idiotentsuses enam mingit kahtlust. Kui veksel protesti läks, kaotasid oma talu kogu tavaariga. Ei jäetud sulle keppi ega kottigi, et saaksid kerjama minna.

 

Kargu Karla


Read more