Meelelahutus: Karla kalendrisaba - Mari-Juhanna

Kargu KarlaKargu Karla
Küll on äda, kui inimesed vanaks jäävad. Võtame näituseks sellesama Ärmani, kes mul ikke külas käis ja uudiseid tõi, aga vot enam ei näita nägu. Ega me pahuksis ei ole ega kedagi, aga mees ei viitsi enam oma kontisi liigutada ega meile tulla. No jumal tänatud, iimeili ikke veel saab saadetud. Just andis selle hinterneeduse kaudu mulle teada, at Mari-Juhanna on nüid seadusega lubatud ja isegi kui postimehed peaksid treikima akkama, pott tuuasse ikke kohale.

No nisukesest uudisest on mul sama palju kasu kui pimedal pildialbumist. Nii kaua kui minul oma Kata on, pole mul Mari ega Juhannat kumbagi vaja, tehku nad seadusi misukesi tahvad. Ja kui on Kata, siis on ka pott ja potis podisevad paksud kapsad vennaihuga kenaste segamini. Postiljonid võivad minu poolest igavesti treikima jääda. Peale arvete ja reklaami nad midagi ei too. Eesti lehe toovad ainult siis, kui püssiga ähvardamas käid. Vahel on nisuke tunne, et oleks suurestükki vaja.

Aga siis akkas aju sügelema, et äkiste Ärman kõneleb tähendamise sõnade kaudu nigu vana aja prohvet. Mõtelsin, et kõlistan talle, aga ei taht jälle poisile nisukest muljet jätta, et vanameheköbi ei taipa. Kõlistasin oopis Vollile – teate küll seda Vabarna vahmiili võsu – ja vat see oli täitsa poiss, tuli. Näitasin talle seda iimeili ja küsisin, kas tema mõistab sealt miskit tarka välja lugeda.

No ma nägin kohe ta näost ära, et noorel mehel on kõik salakirjad selged, poetasin oma nõudliku noh. Aga kus tema – kontsad kokku, käsi kõrva veerde ja põrutas: „Ei ütle!“ Assa sindrinahk, siis mul kihvatas. Vat seda parooli ma tunnen ja mäletan. Käratasin, et sa poiss kõneled eesti talumehega, mitte saksa veltveebliga. Ütled küll, kui ei taha karguga kaelavart pidi saada.

Mõjus, kas tead. Poiss naeratas vabandavalt ja akkas ilusasti kõnelema. Seletas, et see Mari-Juhanna pole ültse naissoost. Et sel polegi sugu, see on lihtsalt mootsa aja pläru, mille eest siiamaani trahvi sai, aga nüid on selle tõmbamine auasi. Ja et selle rahvakeelne nimi on pott. Nimetas veel seda kah, et esiotsa on selle suitsetamine ainult seaduslik, mitte veel sunduslik, aga küll see aeg kah tuleb.

No kui tuleb, siis tuleb, mina nii kaua elada ei kavatse. Praegu on minul veel oma Kata ja kodumaine kapsapuder, Kanada post ja pott võivad mõlemad potilaadale minna.


Kargu Karla