Meelelahutus: Karla kalendrisaba - Vaimsed väärtused

Kargu KarlaKargu Karla
Ma olen neist vaimsetest väärtustest nii palju kuuld, et parem kõrv ajab juba pilli ja vasak pani selle pilli õigesse timmi. Pidi panema, sest mina ei kannata, kui keski ajab vale joru. Mina olen arilik arimata inime ja sellepärast on mul see vaimsete väärtuste asi natuke segane. Mina indan väärtusi selle vääringu järgi, mis parajasti kehtib. Praega on tollar ja see on minu mõedupuu. Kui mulle üteldasse, et üks asi maksab näituseks kuus tollarit ja nelikümmend kaks senti, siis mina akkan kohe arutama, kas ta on seda väärt. Kui ei ole, proovin alla kaubelda. Kui alla ei saa, siis ostan ära vai jätan ostmata, aga ise otsustan, vaimu vahekohtunikuks ei kutsu.

No aga selle kalendrisabaga, kuhu mind ikke veel vahetevahel sabapidi sisse sikutatasse, on teistmoodu. Eile äkki ülemus õikas, et Karla, sinu kord on kirjutada. Mina vasta, et just nii, poss, aga millest ma kirjutan? Tema jälle, et ise tead, ja lõpetas jutu ära. No ta teab, et ma ei tea, aga vai ta sellest oolib. Tema lõpetas jutu, aga minu oma on alles alustamata.

Närisin tükk aega pleiatsit ja vahtisin lakke, siis Kata õpetas kõrvalt: ära oota, kuni vaim peale tuleb; hakka pihta ja vaim otsib su ise üles. Ea ütelda – akka pihta, millest sa akkad? Sodisin tüki aega pleiatsiotsaga paberit, aga vaim, kurivaim, ei tuld. Ju ta ei tead, kust mind otsida. Akkasin omaette irmuga mõtlema, et äkki vaim tuleb peale alles siis, kui mind enam all ei ole. Siis on vaim vatsapidi põrmandul, pintsak tolmune ja ise tigedusest turris, pole temast siis miskit abi.

Ja see teeb kah suure vahe, kunas ta tuleb. Kui tuleb pühapäeval, siis on püha vaim. Aga kui tuleb äripäeval, on ärivaim. Mõlemast on kasu, mõlemat läheb inimesel vaja, aga teine annab jutule oopis teise jume. Tuleb ikke vaim ära oodata, muidu saab lugu vaimuvaene. Siis saan mina possilt peapesu ja tema lugejatelt veel kõvema, neid on siiski veel natuke rohkem kui kirjutajaid.

Aga nüid ma märkan, et sel ajal, kui mina vaikselt vaimu ootasin, on midagi ikke paberile pudenend. Äkki vaim, pimevaim, iilis salaja ja lükkas pleiatsiotsa, mina ise ei tead tuhkagi. Kui saadaks õige needsamad vaimulagedad read seitungile, ehk läheb läbi. Kes ütleb, et keski ültse loeb, vaatavad, et ah jälle Karla ja panevad kõrvale. Sellele võimalusele tasub mängida.

Teengi nii. Lugu on ju tegelikult olemas. Vaimustust sehes ei ole, aga vaimutust on. Need kaks sõna on ju nii teineteise moodu, ainult üks täht on vahet. Ei mina usu, et selle essu pärast suurt sekeldust tuleb.


Kargu Karla