Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 38 2019 - Eerik Purje

Avaldatud: 20 September 2019

Foto: Taavi Tamtik (2018)

Eestluse elukool on muidugi kestnud palju kauem, kuid käesoleval kuul möödub seitsekümmend viis aastat päevist, mil see kool jagati kahte paralleelklassi, mille vahele tõmmati tugev kõlakindel ja läbipaistmatu raudkardin. Mõlemas klassis õpetati sama ainet erineval viisil ja igasugune kontakt nii õpilaste kui ka õppejõudude vahel oli pikkadeks aastateks kindlalt välistatud. Kummas klassis keegi oma õpinguid jätkas, seda määras paljudel puhkudel juhus. Kellel oli võimalik valida, pidi oma valiku tegema enamasti hetke impulsi mõjul, pikaks kaalutluseks kellelegi aega ei antud.

Nende ridade kirjutaja on üks nooremaist, kes sel saatuslikul ajal teadlikult valis selle poole, mis jäi väljaspoole kodumaa pinda. Mitte suurest tarkusest ega ettenägelikkusest, vaid lihtsalt kuulates südame häält. Valitud pool ei olnud vale ega õige, langetatud otsus polnud tark ega rumal, hea ega halb. See oli üks kahest võrdselt ängistavast võimalusest, mida ajaloosündmuste suunajad eesti inimestele küünilise hoolimatusega pakkusid.

Loe edasi: Kommentaar - Kolmveerand...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 35 2019 - Peeter Järvelaid

Avaldatud: 30 August 2019

Sel aastal on mitmeid olulisi sündmusi, mis langevad suhteliselt üksteise lähedale. Neid sündmusi seob omavahel Teise maailmasõja üha kaugemale jääv kaja.

Eesti meedias on juba leidnud kajastust 1994. a juulilepped, sest tänane Eesti Vabariigi kaitseminister Jüri Luik oli mees, kes noore verisulis ministrina saatis president Lennart Meri sellel vastuolulisel Moskva visiidil.
On vana tõde, mis lubab võitjatele kaitset hilisemate rünnakute eest, kui millegi toimepanemisel võidi ületada riske, mis oleks võinud halbade asjaolude kokkulangemisel tuua hoopis negatiivseid kui mitte katastroofilisi tagajärgi. Nüüd veerandsada aastat hiljem, saab tagantjärgi tarkusega kunagi toimunut interpreteerida praegu poliitikas olijatele kõige soodsamas valguses.

Loe edasi: 31. AUGUST 1994 EESTI AJALOOS

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu / Estonian Life Online - Marcus Kolga

Avaldatud: 26 August 2019

Undated photos of Hitler and Stalin. (ABC News)

In Moscow, on the night of August 23, 1939, Josef Stalin and Adolf Hitler agreed to a non-aggression treaty, that coordinated the start of military aggression against Poland, triggering the start of WWII, the bloodiest period in human history. Secret protocols within the pact carved up Central and Eastern Europe, from Finland in the north to Romania in the south, between the Nazis and Soviets.

The event was once described by the late Christopher Hitchens, referencing the Harry Potter children’s books, as a “time when civilization was menaced by an alliance between two Voldemorts, or ‘You Know-Whos’.”

Days after signing the Nazi-Soviet Pact, Hitler’s armies invaded Poland from the west, followed shortly thereafter by the Soviet invasion in the East. When Soviet and Nazi forces met each other in the middle of Poland, they organized a joint victory parade to celebrate their conquest.

Loe edasi: KOLGA: The Nazi-Soviet pact,...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 34 2019 - Peeter Järvelaid

Avaldatud: 23 August 2019

Balti kett - foto: Jaan Kynnap (1989)

20. august 2019 läheb ajalukku Kadriorus peetud Eesti presidendi kõnega, kus vähemalt meie poliitilises ajaloos riigijuhtide tasandil viidi esmakordselt nii tugevalt kokku Balti apell (23.08.1979) ja sellele kümme aastat hiljem järgnenud maailma vägivallata vastupanu ajalukku läinud Balti kett – 23. augustil 1989. Seda seost aitas avalikkuse silmis tugevdada asjaolu, et AD 2019 Vabaduse taastamise mälestuskividega tunnustati sel aastal just Balti apelli ja Balti keti korraldajaid. Seega näeme täna ehk paremini, et nagu laulusalmis – metsa taga on mets – üks väga julge ja oma ajas ning võimalustes uskumatult julge vastuhakk, mis jõudis rahvusvahelisse meediasse, pidigi sünnitama midagi veel suuremat. 1979. aastal ei teatud veel, palju läheb järgmiseks suureks vastuhakuks aega ja mis võib olla selle läbiviimise hind.

Balti apell oli neljakümne viie Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, Saksamaa Liitvabariigi, Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus.

Loe edasi: BALTI APELL, BALTI KETT KUI...

Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 33 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 16 August 2019

Molotov (at left) and Ribbentrop - Photo: Bundesarchiv/www.wikipedia.org

It’s been 80 years since the Molotov-Ribbentrop Pact of August 23, 1939 was signed between Nazi Germany and the Soviet Union. The MRP was not, as documentary evidence has revealed, an act of geopolitical necessity, a defensive measure, the result of an inevitable historical process. But Moscow still insists, the MRP sanctioned only war events, which in any case, were initiated by Hitler.

Wrong! The Pact was the prelude to war crimes and genocide that the two totalitarian regimes had promised to inflict together. Together, their secret police forces played a mutually beneficial role in this.

In fact documents recently discovered have revealed that the NKVD and the Gestapo had a working relationship even well before the Pact was signed in 1939 and may well have helped to usher in the signatures of August 1939.

Loe edasi: MRP collusion between the...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 32 2019 - Harri Kivilo

Avaldatud: 09 August 2019

Valitsuse pressikonverentsil 25.07.19 ütles peaminis-ter Jüri Ratas:
„Kui räägime Eesti välispoliitilisest joonest, siis kordan, et kindlasti tänane valitsus Eesti välispoliitilist joont ei muuda, see on sama, mis on olnud peale taasiseseisvumist.“ Hr. peaministri kinnitus, et meie välispoliitikat ei ole tänaseni mitte ükski riigivõimu instants tegusalt soovinud muuta, ühtib vist paljude hääleõiguslike Eesti kodanike hin-nanguga. Arvatavasti sellepärast, et enamus meist ei teagi, mida sõna ‘välispoliitika’ tähendab. Eesti Keele seletav sõnaraamat määrab, et ’poliitika’ on „põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine, et mõjutada või korraldada riigias-ju“. Välisministeeriumi kodulehel pole välispoliitika korral-damist konkreetselt suveräänsuse tagamisega seostatud. Siiski võib arvata, et välispoliitikaks on kogu iseseisvuse taastamise aja vältel peetud suhteid teiste riikidega, mis peaksid kindlalt määrama, kuidas tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri alles jäämise läbi aegade. Rahvuse igikest-vaks tagamine on niivõrd ülimuslik kohustus, et see peaks väga üheselt mõistetavalt ja üksikasjaliselt olema sätesta-tud Eesti Vabariigi põhiseaduse esimeses peatükis.

Loe edasi: ÄPARDUNUKS POSITUD...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 30 2019 - Peeter Järvelaid

Avaldatud: 26 Juuli 2019

Meil on aasta lõikes erinevaid pidu- ja lipupäevi. On emade päev ja isade päev ja laste päev. Aga viimast me tähistame erinevalt kahest esimesest kui laste kaitse päeva. Tuleb tunnistada, et AD 2019 on lastekaitse teema meedias üha enam aspektidest, millest varem meedias väga tihti ei räägitud. Nüüd on jällegi välismaa eeskujul hakatud laste kaitsmisest ning lastele elamisväärse keskkonna loomisest rääkima järjest rohkem. Üha enam jõuab meediasse lugusid laste kehalisest väärkohtlemisest. Vaimse ja psüühilise terrori all elamise mõjust veel nii tihti ei räägita. Ja kui räägitakse, siis sageli ikkagi kuidagi veidi kampaania korras. Probleem on sedavõrd oluline, et kampaaniagi korras tuleks sellest rääkida, aga vahel ehmatab ühiskond sellest valgustusest ära. Ühiskonnana soovime sageli elada teadmises, et meie elus on vägivald (milline ta ka siis poleks) kuidagi elu äärealal, aga mitte vahetus läheduses.

Loe edasi: Kommentaar - VÄIKSEST...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 29 2019 - Peeter Järvelaid

Avaldatud: 19 Juuli 2019

Foto: Aleksander Kaasik / www.wikipedia.org (2013)

Selle aasta suvi on jällegi veidi omamoodi. Omamoodi tähendab sedagi, et sel aastal juhtusin maal olema, kui vastu õhtut saabus meie talu õuel asuvasse pesasse kurepapa. Olime abikaasaga meie talu piiril heki juures toimetamas, kui nägime meie pea kohal kurge, kes tegi esialgu meie talu kohal väikse tiiru ja siis alles maandus pesale. Olime kurgesid juba oodanud, sest sõites linnast Pandivere kõrgustikule, märkasime juba tükk aega varem mõnedel pesadel kurgesid. Meie talu õuel asuv pesa oli aga veel tükk aega tühi. Juba hakkas minu hinges tekkima mingi kahtlus, et ehk on meie talu kurepaar saanud talvitusel hukka või on nad jäänud hätta juba koduteel. Ega ma päris täpselt oska öelda, kuidas kured ise Eestis oleku aega ja meie jaoks nende lõunamaa perioodi jagavad. See on meie isekus lugeda neid kurgesid just meie omadeks, kes vahel käivad lõunamaal talvitumas.

Loe edasi: Kommentaar - Kuresuvi AD 2019

Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 28 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 12 Juuli 2019

Donald Trump - www.wikipedia.org

According to the Washington Post Donald Trump has told more than 10,000 lies as of the end May 2019. Some may argue that not all of these could be labelled as lies. Many would take them as exaggerations, opinions, simple misstatements, innocent ignorance of the facts, distortions of the ‘deep state’ etc.

But even by eliminating two thirds as not being lies in the strictest sense, the sheer amount is still a bewildering avalanche. Other monitoring efforts also indicate the falsifications to be in the thousands since Trump’s swearing in. Trump’s lies have nurtured a whole new business sector, the fact-finding industry which points out his misrepresentation of facts.

Loe edasi: More about lying

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 27 2019

Avaldatud: 05 Juuli 2019

Vabariigi President Konverentsil rääkimas eesti keele hoidmise tähtsusest. © Mattias Tammet/Vabariigi Presidendi Kantselei (2019)

Eesti keele aasta avakonverentsi „Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt“ ettekanne Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu 6) 24. jaanuaril 2019.

Sõnaga rahvusvaheline tähistame midagi, mis ületab oma rahvuse (või oma riigi) piire. Rahvusvaheline on midagi, mis ei puutu ainult oma rahvusesse (või oma riiki), vaid, piltlikult öeldes, ulatub kodutanumast kaugemale. Et eesti keel on ületanud oma rahvuse ja riigi piire, on vaieldamatu fakt. Väidet kinnitab juba see, et eesti keel on üks Euroopa Liidu kahekümne neljast ametlikust keelest. Euroliidu ametliku keele seisund tähendab teatavasti seda, et Euroopa Liidu kodanikul on õigus pöörduda liidu asutuste poole eesti keeles ning et eestikeelsele pöördumisele vastab Euroopa Liidu asutus samas keeles. Eesti esindajatel europarlamendis on õigus esineda emakeeles ja selleks, et Euroopa Liidu määrused ja muud seadusandlikud aktid jõustuksid, peavad need ilmuma ka eesti keeles.

Loe edasi: Kommentaar - Eesti keel kui...