Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 33 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 16 August 2019

Molotov (at left) and Ribbentrop - Photo: Bundesarchiv/www.wikipedia.org

It’s been 80 years since the Molotov-Ribbentrop Pact of August 23, 1939 was signed between Nazi Germany and the Soviet Union. The MRP was not, as documentary evidence has revealed, an act of geopolitical necessity, a defensive measure, the result of an inevitable historical process. But Moscow still insists, the MRP sanctioned only war events, which in any case, were initiated by Hitler.

Wrong! The Pact was the prelude to war crimes and genocide that the two totalitarian regimes had promised to inflict together. Together, their secret police forces played a mutually beneficial role in this.

In fact documents recently discovered have revealed that the NKVD and the Gestapo had a working relationship even well before the Pact was signed in 1939 and may well have helped to usher in the signatures of August 1939.

Loe edasi: MRP collusion between the...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 32 2019 - Harri Kivilo

Avaldatud: 09 August 2019

Valitsuse pressikonverentsil 25.07.19 ütles peaminis-ter Jüri Ratas:
„Kui räägime Eesti välispoliitilisest joonest, siis kordan, et kindlasti tänane valitsus Eesti välispoliitilist joont ei muuda, see on sama, mis on olnud peale taasiseseisvumist.“ Hr. peaministri kinnitus, et meie välispoliitikat ei ole tänaseni mitte ükski riigivõimu instants tegusalt soovinud muuta, ühtib vist paljude hääleõiguslike Eesti kodanike hin-nanguga. Arvatavasti sellepärast, et enamus meist ei teagi, mida sõna ‘välispoliitika’ tähendab. Eesti Keele seletav sõnaraamat määrab, et ’poliitika’ on „põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine, et mõjutada või korraldada riigias-ju“. Välisministeeriumi kodulehel pole välispoliitika korral-damist konkreetselt suveräänsuse tagamisega seostatud. Siiski võib arvata, et välispoliitikaks on kogu iseseisvuse taastamise aja vältel peetud suhteid teiste riikidega, mis peaksid kindlalt määrama, kuidas tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri alles jäämise läbi aegade. Rahvuse igikest-vaks tagamine on niivõrd ülimuslik kohustus, et see peaks väga üheselt mõistetavalt ja üksikasjaliselt olema sätesta-tud Eesti Vabariigi põhiseaduse esimeses peatükis.

Loe edasi: ÄPARDUNUKS POSITUD...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 30 2019 - Peeter Järvelaid

Avaldatud: 26 Juuli 2019

Meil on aasta lõikes erinevaid pidu- ja lipupäevi. On emade päev ja isade päev ja laste päev. Aga viimast me tähistame erinevalt kahest esimesest kui laste kaitse päeva. Tuleb tunnistada, et AD 2019 on lastekaitse teema meedias üha enam aspektidest, millest varem meedias väga tihti ei räägitud. Nüüd on jällegi välismaa eeskujul hakatud laste kaitsmisest ning lastele elamisväärse keskkonna loomisest rääkima järjest rohkem. Üha enam jõuab meediasse lugusid laste kehalisest väärkohtlemisest. Vaimse ja psüühilise terrori all elamise mõjust veel nii tihti ei räägita. Ja kui räägitakse, siis sageli ikkagi kuidagi veidi kampaania korras. Probleem on sedavõrd oluline, et kampaaniagi korras tuleks sellest rääkida, aga vahel ehmatab ühiskond sellest valgustusest ära. Ühiskonnana soovime sageli elada teadmises, et meie elus on vägivald (milline ta ka siis poleks) kuidagi elu äärealal, aga mitte vahetus läheduses.

Loe edasi: Kommentaar - VÄIKSEST...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 29 2019 - Peeter Järvelaid

Avaldatud: 19 Juuli 2019

Foto: Aleksander Kaasik / www.wikipedia.org (2013)

Selle aasta suvi on jällegi veidi omamoodi. Omamoodi tähendab sedagi, et sel aastal juhtusin maal olema, kui vastu õhtut saabus meie talu õuel asuvasse pesasse kurepapa. Olime abikaasaga meie talu piiril heki juures toimetamas, kui nägime meie pea kohal kurge, kes tegi esialgu meie talu kohal väikse tiiru ja siis alles maandus pesale. Olime kurgesid juba oodanud, sest sõites linnast Pandivere kõrgustikule, märkasime juba tükk aega varem mõnedel pesadel kurgesid. Meie talu õuel asuv pesa oli aga veel tükk aega tühi. Juba hakkas minu hinges tekkima mingi kahtlus, et ehk on meie talu kurepaar saanud talvitusel hukka või on nad jäänud hätta juba koduteel. Ega ma päris täpselt oska öelda, kuidas kured ise Eestis oleku aega ja meie jaoks nende lõunamaa perioodi jagavad. See on meie isekus lugeda neid kurgesid just meie omadeks, kes vahel käivad lõunamaal talvitumas.

Loe edasi: Kommentaar - Kuresuvi AD 2019

Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 28 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 12 Juuli 2019

Donald Trump - www.wikipedia.org

According to the Washington Post Donald Trump has told more than 10,000 lies as of the end May 2019. Some may argue that not all of these could be labelled as lies. Many would take them as exaggerations, opinions, simple misstatements, innocent ignorance of the facts, distortions of the ‘deep state’ etc.

But even by eliminating two thirds as not being lies in the strictest sense, the sheer amount is still a bewildering avalanche. Other monitoring efforts also indicate the falsifications to be in the thousands since Trump’s swearing in. Trump’s lies have nurtured a whole new business sector, the fact-finding industry which points out his misrepresentation of facts.

Loe edasi: More about lying

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 27 2019

Avaldatud: 05 Juuli 2019

Vabariigi President Konverentsil rääkimas eesti keele hoidmise tähtsusest. © Mattias Tammet/Vabariigi Presidendi Kantselei (2019)

Eesti keele aasta avakonverentsi „Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt“ ettekanne Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu 6) 24. jaanuaril 2019.

Sõnaga rahvusvaheline tähistame midagi, mis ületab oma rahvuse (või oma riigi) piire. Rahvusvaheline on midagi, mis ei puutu ainult oma rahvusesse (või oma riiki), vaid, piltlikult öeldes, ulatub kodutanumast kaugemale. Et eesti keel on ületanud oma rahvuse ja riigi piire, on vaieldamatu fakt. Väidet kinnitab juba see, et eesti keel on üks Euroopa Liidu kahekümne neljast ametlikust keelest. Euroliidu ametliku keele seisund tähendab teatavasti seda, et Euroopa Liidu kodanikul on õigus pöörduda liidu asutuste poole eesti keeles ning et eestikeelsele pöördumisele vastab Euroopa Liidu asutus samas keeles. Eesti esindajatel europarlamendis on õigus esineda emakeeles ja selleks, et Euroopa Liidu määrused ja muud seadusandlikud aktid jõustuksid, peavad need ilmuma ka eesti keeles.

Loe edasi: Kommentaar - Eesti keel kui...

Lisainfo

Kirjutas Eesti Elu Nr. 25 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 21 Juuni 2019

www.estofestival.com

Vabariigi iseseisvusmanifesti koostajad ja vabariigi loojad olid esimese Rahvuskongessi korraldajad 1917. a Estonias, Tallinnas.

Sellele järgnes esimene Välis-Eesti Kongress Tallinnas 1928. a ja kongressid 1933. ning 1938. a, viimane 408 delegaadiga, kõik organiseeritud Välis-Eesti ühingu poolt. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) korraldusel on kõik toimunud seoses ESTO-dega. Olen ise osalenud kõikidel, välja arvatud 1988. a Melbourne’is, ning olnud korraldaja 1984. ja 2000. aastatel Torontos.

Oleme XII ESTO ja XII Rahvuskongressi künnisel, mille prioriteedid on täielikult muutunud nendest, mida käsitleti sügaval stagnaajal ja külma sõja pingelisemal perioodil, mil kogu pagulaseestlaskond jõuliselt nõudis vabadust kodumaale. See ei olnud käputäie pagulaste eesmärk, vaid otseselt vajalik eestluse püsimiseks välismaal. Just selle pürgimuse väljendamiseks korraldati esimesi Ülemaailmseid Eesti Päevi Torontos (ESTO) ning ÜEKNi esimeselt Rahvuskongressilt kostis sama vabadusvõitluslik resoluutsus.

Multiosaline resolutsioon keskendus vabaduse nõudmise teemale: ,,Vaba eestlaskonna peamine ülesanne on Eesti maa ja rahva vabastamine ... rahvuskultuuri viljelemine on lahutamatu osa Eesti vabastamise võitlusest.“

Loe edasi: Rahvuskongress: Kas...

Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 24 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 14 Juuni 2019

Foto: www.kaitseliit.ee

One hundred years ago, on June 23, 1919, the newly formed Estonian forces won the most crucial victory of the War of Independence.

At the end of World War I, Estonian was fighting for its independence, that had been declared on February 24,1918. The main adversary of Estonia during its War of Independence has been usually seen as communist Russia. But by the time of the armistice on November 11, 1918 that ended WWI, the Estonian military was engaged simultaneously on two fronts, against two former major powers, the Soviet Russian army and a Baltic-German Landeswehr, both opposed to Estonia’s declaration of independence.

By the end of December 1918, the Communist forces, in a drive to regain the former borders of the Russian empire had managed to occupy half of Estonia. However the fight to repel the invading Soviets was considerably buttressed with the arrival of Finnish volunteers and the British navy.

By the time the volunteers and equipment reached the front, the Estonians units had been able to halt the advance of the Soviets and within a month the enemy had been pushed back from all of Estonia’s territory. Fighting continued intermittently on the eastern and southern fronts throughout 1919.

Loe edasi: Victory Day 100

Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 22 2019 - Josh Gold

Avaldatud: 31 Mai 2019

European states, especially those in close proximity to potentially threatening regional powers, tend to seek reassurance in collective arrangements often in the form of security agreements. For example, the understanding that there is safety in numbers has prompted almost all small central and eastern European states to integrate with, or to seek integration, with the Euro-Atlantic communities of the EU and NATO after the fall of communism.

Alliances are never absolutely firm. Especially for small states, the fear of abandonment by one’s allies is constant. Small states depend on NATO far more than NATO depends on them. They must therefore strive to be as valuable and indispensable to the Alliance as possible, to ensure firm NATO commitment and to allay fears of abandonment.

Loe edasi: Commentary by Josh Gold -...

Lisainfo

Kirjutas Estonian Life No. 22 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 31 Mai 2019

The Soviet deportations of tens of thousands of Lithuanians, Latvians and Estonians, all executed with precise timing and superb co-ordination was an operation of political 'necessity' for the Soviet and Russian leadership. For the nations of the victims it was a crime for which neither the Soviet or Russian regimes have admitted any responsibility.

Pravda, the Communist party's official newspaper, ominously stated in the spring of 1941: “Peter I made a big mistake by leaving peoples in their original homelands”. The Kremlin decided to rectify that error and planning for deportations started immediately after the Soviets invaded the Baltic states in 1940.

The People's Commissariat of National Security was ordered to produce detailed instructions for the mass arrest and transportation of people. Local leadership of the Baltic states had the duty to see it through. It's also become known that the NKVD (forerunner of the KGB) was advised by Germany's Gestapo in effective methods of the apprehending and imprisoning multi-thousands, this assistance gladly provided through the reciprocal Nazi-Communist co-operation stipulated in the Molotov-Ribbentrop Pact of 1939.

Loe edasi: Commentary by Laas Leivat -...