Pühendan akadeemik Juhan Peegli helgele mälestusele
Eestimaale on jõudnud ilus kevad, mis on olnud meie esivanemate jaoks see tõeline uue aasta alguse aeg. Kevadel tuleb olla aktiivne ja panna kasvama kõik, mille vilju soovime sügisel korjata.
Vaadates tänast Eesti peavoolumeediat, on uus kevad koos lume sulamisega jätnud meediatarbijatele üpris kurva pildi, sest meie meedia peavoolu katnud lumekihi alt on hakanud välja tulema seal peidus olnud nähtused, mis ehmatavad meedias ka igapäevaselt toimetajaid endid. Viidates ühele vanale muinasjutule - mitte enam lapsesuu ei ütle, et meie meediakuningad on paraadil alasti, vaid seda julgevad välja öelda ikka enam meediatarbijaid ja juba ka meediategelased ise.
Eesti Vabariigi president tegi üleskutse kuulutada riigis lisaks raierahule (et metsaelanikud saaks suurema segamiseta oma järglasi sigitada ja nende eest hoolitseda) välja ka meediarahu, mida ta ise nimetas viharahuks.
Nüüd, kui avalik-õigusliku meedia juhid on asunud samuti ellu viima presidendi suunist, on osa imestunud, et vihakõnede piiramise üleskutse puudutab osaliselt ka mõningaid nende kõige agaramaid kolleege. Samas on lapselegi selge, et kui õues koerad purelevad, siis tuleb kiire lahenduse leidmiseks mõlemad pooled võimalusel üksteisest eraldada, et poleks alust konfliktiks. Sama asjaga tegelevad kohtunikud, kui kellegi pereelu läinud nii käest, et on tekkinud suhtluse võimatus või ebakõlasid lahendatakse füüsilise arveteõiendamisega.
Meediasõdade kangelased on jäänud kevadele veidi jalgu, sest eestlane läheb kevadel maale ja seal ümbritseb teda loodus, mis peegeldab enamuses armastust ja positiivset tulevikupilti. Sellel foonil maale kaasavõetud raadiost kostev räme sõim ning katsed ikka vingemalt üksteist üle trumbata löövad meediatarbijat eriti valusalt kõrva pihta.
Mis siis on tänases Eesti ühiskonnas juhtunud? Esiteks on sassi läinud arusaam, mis vahe on sellel, kas ajakirjanik töötab erameedias või avalik-õiguslikus meedias. Eesti ühiskond on veel ajalehe-, raadio- ning televiisoriusku. Seega ajakirjanikud, kes kannavad ERRi logo, peaksid alati endale meenutama, et töötavad meediakontsernis, mis kuulub Eesti rahvale, sest maksumaksja finantseerib nende tööd. Teiseks, olen nõus kogenud ajakirjanikuga, kes tegi ettepaneku, et aeg oleks järele vaadata, mida Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides tulevastele ajakirjanikele ikkagi õpetatakse ja kust on terve põlvkond noori ajakirjanikke saanud sellise vaimse orientatsiooni, mis eetris ja paberväljaannetes meenutab kunagiste ideoloogiatöötajate sõnakasutust.
Meenutan siinkohal hea sõnaga kunagist ajakirjanike õpetajat Juhan Peeglit, kes režiimi kiuste püüdis Tartu ülikoolis anda oma õpilastele enam ajakirjanike professionaalset koolitust ja hoida nad tollaste võimaluste piires võimalikult eemal ideoloogiatöötajaks vormimisest, mida tollased ajakirjanike õppekavad paraku ametlikult ette nägid. Vanem kolleeg ütleb otse, et tema arvates peaksid toonased ajakirjanike koolitajad nutma nähes, milliseid ebaprofessionaalseid ajakirjanikke on vahepealsetel aastatel erinevate ametinimede all valmis vorbitud. Probleem on ka, et avalik-õiguslikus meedias töötab ajakirjanikena palju inimesi, kellel puudub mingigi erialane ettevalmistus.
Minu jaoks on omamoodi märgiline, et ülikoolid nagu häbeneks valmistada ette ajakirjaniku kutseks. Levima on hakanud komplekseriala, mis aga tegelikult pole eriti hästi ühildatav. Ajakirjanike ettevalmistuse alla püütakse toppida sotsioloogia, reklaamitegelase, PR-spetsialisti, kommunikatsioonispetsialisti alasid, sest usutakse, et siis on ülikoolid edukamad oma erialade ,,müümisel“ nooremale põlvkonnale.
Kõik see meenutab vana Muhu mehe juttu, kes aastaid tagasi kevadpäeval kurtis, kui naabertalus mürises traktor, mis püüdis veel toorel maal kevadkündi teha, et seda meest nimetatakse küll paberite järgi laia profiiliga traktoristiks, aga põllumees ta pole. Ta selgitas, et hommikul oli see ,,laia profiiliga traktorist“ käinud naabrimehe juures, sest teda vaevas paljude tollaste traktoristide kutsehaigus ehk hommikune kassiahastus eelmise päeva joomingust ja pakkus pudeli viina eest maakündmise teenust. Eluaeg Muhus elanud taluperemees Ausmeel ei saanud aga noore naabri pakkumist vastu võtta, sest tema ei saanud lasta oma maalappi narrida. Vana Ausmeel teadis täpselt, et maad tuleb kevadel künda siis, kui maa on küps künniks ja kui küsisin, millal see on, siis vastas ta – et siis, kui pihku võetud muld peos ilusti mureneb, aga ei ole tükis nagu savi. Vanamees arvas siis, et nädala või kui vahepeal vihma tulema peaks, siis ehk isegi kahe pärast, oleks tal künnimeest vaja küll.
Juhan Peegel, kes oli muuseas saarlane – oskas oma õpilastele edasi anda just samasugust kutseoskust ajakirjanduse põllu kündmisel. Täna peame kriitiliselt tunnistama, et Juhan Peegli järglased ajakirjandusõpetajad pole tegelikult ise ajakirjanikud ja seega on neil sellest kutsetööst vahel sarnane arusaam nagu omaaegsel veidi pealiskaudsel laia profiiliga mehhanisaatoril.
Veel üheks suureks teemaks, mis sel kevadel paljudel suul, on vabaduse, just meediavabaduse teema. Tulles tagasi kogenud ajakirjaniku tõdemuse juurde, et osa meie enda arvates ,,väga teravatest“ ja suhteliselt ühesuunalistest meediategelastest on vist lihtsalt halva lastetoaga ning ehk peredest, kus nende õrnas eas polnud kasvatajatel aega neid nii palju sülle võtta, kui seda empaatilise inimese kasvatamiseks on tarvilik. Tasub ka meenutada, et arvamuse- ja meediavabadus laieneb üksikutele autoritele ning saatekülalistele (intervjueeritavatele). Ajakirjanik, kes juhib saateid, peab olema tasakaalustatud ning kindlasti viisakas, sest kui ta tahab oma arvamust avaldada, saab ta vabas ühiskonnas teha seda oma arvamuslugude kaudu. Kuid ajakirjanik ei tohi teha poliitilise või ,,oma maitse“ järgi selektsiooni meedias sõna saajate osas, samuti ei luba end ajakirjanikuks nimetamine mõnitada saatesse kutsutut või väänata omatahtsi kooskõlastamata pealkirjade lisamisega või väga tendentslike vahekommentaaridega intervjueeritavate teksti. Ajakirjanik, kes esindab meediaväljaannet, peab vaba ühiskonna reeglite järgi andma vaba sõna erinevatele seisukohtade kandjatele ühiskonnas. Kas see meeldib või mitte – tuleb jätta meediatarbija otsustada. See peaks väga lihtsustatult olema meedia tasakaalustatuse lähtekoht. Olla räme avalikus meedias, pole lihtsalt sama, mis enesekaitseks toodav arvamus, et ollakse lihtsalt ,,terav“ intervjueeritavale küsimuste esitamisel. Selle veelahkme tunnetamise saabki inimene kaasa kas kodust hea lastetoaga või targa inimesena õpib ära ülikoolis ajakirjanike kutseõppe raames. Kui see vahetegu pole selge, siis meenutab ka nn ajakirjanike töö avalik-õiguslikus meedias laia profiiliga traktoristi, kes tegi tööd mitte haritud põllumehena, kelle eesmärgiks teha põllutöid õigel ajal ja õigel moel, et saada sügisel head saaki, vaid sageli vaid selleks, et saada kätte pudel viina, et ravida oma kassiahastust. Võib jääda palgatöölise mentaliteet, kus ajakirjaniku puhul ei kao kahtlused, kas ta teeb professionaalset ajakirjanikutööd või on ta pigem käepikendus meie igaveste valimiste kampaaniameeskonnale, olles endale aga saanud hea palgalise positsiooni meediaettevõttes, kus asutakse nn ,,torujuhi“ positsioonile, kes saab ise ,,vajaliku suunaga infot edestada piiranguteta ja varjudes apoliitilisuse taha“ ja mis veelgi olulisem, surudes poliitilistes mängudes mingid mänguosalised meedia parimast ajast kõrvale või püüdes ,,konkurentidele“ anda epiteetide riputamisega juba ette hinnanguid, kes on hea ja kes halb, kes valge või kes must.
Eesti ühiskonna tasakaalustatuse suurendamisel on olulised esiteks ilmselt need ,,vihavaba sada päeva“, mis president kuulutas üleskutsena meediale. Teiseks, täna end meediasõja ohvritena kujutavad tegelased kutsuvad samuti üles, et avatud ühiskond toimib oma ideaalis nii, et asjad käivad seaduse järgi sisuliselt, aga ühiskond oskab neid keerulisi probleeme meedia kaudu käsitleda sedasi, et ühiskonna jaoks oleks veenev, et asjad ka näivad kindlasti seaduslikud.
Peeter Järvelaid
Kolmapäeval, 24. veebruaril 2021.a värvusid Kanadas mitmed tuntud maamärgid EV103 sünnipäeva auks sini-must-valgeks. Trikoloori vä...
Niagara Falls – Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) on organiseerinud Niagara kose rahvusvärvidegakaunistamise Eesti Vabariigi 103...
The Estonian Central Council in Canada has organized the lighting of Niagara Falls in blue, black and white to commemorate the 103...
Kolmapäeval, 24. veebruaril 2021.a heisati taas Toronto raekoja poodiumil sini-must-valge lipp et tähistada Eesti Vabariigi 1...
On võimalik taotleda toetust väliseesti kultuuripärandi kogumisele ja kättesaadavaks tegemisele suu...
Praegusel pandeemia ajal tasub meeles pidada rahvatarkust ,,elu on võitlus, mida võitlema peab“, et...
Igal aastal on Eestis aasta lind ja loom. Isegi aasta puu ja seen! 2021 Eesti aasta lind on K...
Kolmapäeval, 24. veebruaril 2021.a heisati Eesti Vabariigi 103. aastapäeva auks sini-must-valged lipud ka Torontos Eesti Maja, Eha...
Vabariigi aastapäev liidab meid rõõmus ja mures. Ta liidab meid ühise mineviku meenutustega ja tuleviku soovidega. Ta liidab meid ...
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel soovin kõigile eestlastele Kanadas ja mujal ning meie toetajatele ja sõpradele head vabariigi ...
Meenutame Laupäeval, 24. veebruaril 2018.a Torontos Nathan Phillips Square’il EV100 auks toimunud pidulikku lipu heiskamist ja juu...
To our dear friends in the Estonian Community,Palju õnne sünnipäevaks, Eesti!Best wishes on Estonia’s 103rd Birthday!Daudz Laimes!...
Eestlased läbi aja on olnud ohustatud liik. Neid on vähe ja neid on raske leida (samas on nad igas sadamas), aga nad pakuvad maail...
EV 103.a. virtuaalne tähistamine pühapäeval, 21. veebruaril Käesoleval aastal meie ei saa koos heisata Eesti lippu ega koos olla k...
Talvel on linde lihtsam fotodele tabada kuna puud on raagus ja lehti ei ole millede varju linnud peituda saavad. Lumesadu, lumised...
Nii mõnigi meist on viimasel aastal mitte arvutiekraani taha olnud liimitud, vaid neid leitud tunde, mida peale surutud isolatsioo...
In 1962, the Estonian town of Põltsamaa, in Jõgeva county, produced the first metal tubes of space food, which would be consumed b...
Tehnikateaduste doktor, optilise elektroonika professor emeritus ENDEL UIGA. Teadlane, leiutaja, fotograaf ja autor; Eesti Ro...
Praegusel pandeemia ajal tasub meeles pidada rahvatarkust ,,elu on võitlus, mida võitlema peab“, et tulla toime raskustega ja leid...
Eesti Elu Nr. 7 - 19. veebruar 2021 DIGILEHT
Vaata eelnevaid Eesti Elu nädalalehe numbreid siin:
- Eesti Elu Nr. 6 - 12. veebruar 2021 - DIGILEHT
- Eesti Elu Nr. 5 - 5. veebruar 2021 - DIGILEHT
- Eesti Elu Nr. 4 - 29. jaanuar 2021 - DIGILEHT
Kõik numbrid koos sisukorraga: www.issuu.com/estonianlife
Oled juba paberlehe tellija ja soovid tasuta ligipääsu digilehele? Tekkis küsimus või kommentaar? Kirjuta meile digi@eestielu.ca!
NB. Palun lisa digi@eestielu.ca oma e-maili aadressi raamatusse (safe senders list/address book/primary inbox), et meie e-kirjad tuleksid kohale. Palun anna märku, kui oled digilehe tellinud ja kättesaamisega on tekkinud raskusi.
Please add us to your address book/safe senders list/primary inbox to make sure the email with access code does not go to junk mail or bounce back. Please reach out if you are having troubles receiving our emails on Fridays.
On võimalik taotleda toetust väliseesti kultuuripärandi kogumisele ja kättesaadavaks tegemisele suu...
Praegusel pandeemia ajal tasub meeles pidada rahvatarkust ,,elu on võitlus, mida võitlema peab“, et...
Igal aastal on Eestis aasta lind ja loom. Isegi aasta puu ja seen! 2021 Eesti aasta lind on K...
Wednesday, March 10th, 2021 at 7:00 PMAdmission begins at 6:00 PMTo be held electronically via Zoom...
Kolmapäeval, 10. märtsil 2021 kell 19.00Osalejad võivad liituda alates kell 18.00Toimub elektroonil...
2020. aastal korraldas Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT) oma liikmetele akvarelli-õpitoa, mid...
Välismaal elavad eesti päritolu noored on oodatud ka sel aastal Eestisse eesti keele ja kultuuri la...
Väliseesti Muuseum (VEMU) koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Teabekeskusega kuuluta...
Väliseesti Muuseum Torontos ja Eesti Kirjandusmuuseum Tartus kuulutavad alates 1. detsembrist ...
Kalevipoeg (Son of Kalev) is an Estonian epic poem written by Friedrich Reinhold Kreutzwald in 1853...
Praegusel pandeemia ajal tasub meeles pidada rahvatarkust ,,elu on võitlus, mida võitlema peab“, et...
It's a commonly referenced fact that the Estonian language belongs to a different language family; ...
Elame tõepoolest kummalistel aegadel, mil paistab valitsevat kui mitte ohmudekari, siis tulevikule ...
Estonia kontserdisaalis oli 12. veebruaril kultuurilooliselt äärmiselt põnev kontsert, mida dirigee...
Kaili Vesik is one of 2 Estonian-Canadian graduate students who received a 2020 EFC Scholarship wit...
Grete Mugu was born in Tõrva in southern Eesti. At the age of 19 she moved to Germany in order...
When everyone found themselves at home without the usual activities, the Estonian Foundation of Can...
Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8bMe oleme elamas kat...
The Co-vid 19 virus has wreaked havoc and has reached all corners of our world, but with every cata...
Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, ,,Vir...
Tänavu saab Eesti Vabariigi 103. aastapäeval tõmmata uisud jalga ja lasta koeral end tõmmata mööda ...
Wednesday, March 10th, 2021 at 7:00 PMAdmission begins at 6:00 PMTo be held electronically via Zoom...
Such an appropriate phrase for our troubled and confusing times. It was coined by the poet and soci...
BLINDSIDE James Patterson ja James O. Born. 2021, pehme köide Maailmakuulsate kirjanike James Patt...
Kolmapäeval, 10. märtsil 2021 kell 19.00Osalejad võivad liituda alates kell 18.00Toimub elektroonil...
Jõmpsikana ei osanud hinnata seda, et olen eestlane, et meil om oma Wabariik, oma erakordne keel ja...
On a map created by Czech data scientist Jakub Marian, the average number of languages spoken by ci...
When Raivo and Anne-Mari Remmel think of the next generation of Estonians, they envision a flame bu...
Vaadake, mida huvitavat saab lugeda 19. veebruari 2021.a Eesti Elu /Estonian Life nädalalehest.&n...
About the Scholarship:The OMNI Scholarship Program invests in third-language journalism talent and ...
Meie seast on lahkunud eestluse hoidja ja rahvakultuuri arendaja USA läänerannikul Portlandis, Leht...
Ajalooliselt, kanadalased on mänginud hokit tiikide ja soode peal talvel kui ilm on küllalt külm. S...
Vaadake Toronto Vana-Andrese koguduse perekonnapäeva jumalateenistust ja muusikalist osa eelsalvest...
Kolmapöeval, 10. veebruaril 2021.a lahkus dirigent ja helilooja Taavo Virkhaus. Taavo Virkhaus sünd...
Pühapäeval, 7. veebruaril 2021.a kell 14.00 istus 65 eesti naist Toronto akadeemilistest organisats...
Selleaastane talvefestival Winterlude Kanada pealinnas Ottawas kutsub huvilisi kogu maailmast osa v...
If in your travels you ever make your way across the Suur väin (“Suur Strait”) on the ferry fr...
It's understandable how, for some, history can be a daunting subject to delve into if you don't kno...
Kaili Vesik on üks kahest Kanada Eesti teaduskraadi üliõpilasest, kes sai 2020. aasta ESK stipendiu...
"Laud on kaetud!" writes jewellery artist Ülle Mesikäpp from her home in the Tallinn suburb of Nõmm...
The first time I talked to Mihkel Raud was in 2014, at Kotkajärve Metsaülikool, where he was due to...
HomeComing (Lõimeleer) is a summer camp that connects young Estonians living abroad and their famil...
Jeesus ütles oma jüngritele: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, m...
Küsitles Aili Salve. Ilmunud väljaandes „Rahvuslik Kontakt“Sa oled kasvanud rootsi-eesti segaperes....
Kui jaanuari lõpus hakkasin igapäevaselt hülgekaamerast näidatavat ostepildi „filmi“ jälgima, tundu...
Grete sündis Lõuna-Eestis Tõrvas. 19-aastasena kolis ta Saksamaale, et õppida saksa keelt, kohtus s...
Niagara Falls – Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) on organiseerinud Niagara kose rahvusvärvidegak...
The Estonian Central Council in Canada has organized the lighting of Niagara Falls in blue, black a...
Vabariigi aastapäev liidab meid rõõmus ja mures. Ta liidab meid ühise mineviku meenutustega ja tule...
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel soovin kõigile eestlastele Kanadas ja mujal ning meie toetajate...
Meenutame Laupäeval, 24. veebruaril 2018.a Torontos Nathan Phillips Square’il EV100 auks toimunud p...
To our dear friends in the Estonian Community,Palju õnne sünnipäevaks, Eesti!Best wishes on Estonia...
EV 103.a. virtuaalne tähistamine pühapäeval, 21. veebruaril Käesoleval aastal meie ei saa koos heis...
Talvel on linde lihtsam fotodele tabada kuna puud on raagus ja lehti ei ole millede varju linnud pe...
Praegusel pandeemia ajal tasub meeles pidada rahvatarkust ,,elu on võitlus, mida võitlema peab“, et...
Kaili Vesik is one of 2 Estonian-Canadian graduate students who received a 2020 EFC Scholarship wit...
When everyone found themselves at home without the usual activities, the Estonian Foundation of Can...
The Co-vid 19 virus has wreaked havoc and has reached all corners of our world, but with every cata...
Wednesday, March 10th, 2021 at 7:00 PMAdmission begins at 6:00 PMTo be held electronically via Zoom...
Kolmapäeval, 10. märtsil 2021 kell 19.00Osalejad võivad liituda alates kell 18.00Toimub elektroonil...
When Raivo and Anne-Mari Remmel think of the next generation of Estonians, they envision a flame bu...
About the Scholarship:The OMNI Scholarship Program invests in third-language journalism talent and ...
Ajalooliselt, kanadalased on mänginud hokit tiikide ja soode peal talvel kui ilm on küllalt külm. S...
Vaadake Toronto Vana-Andrese koguduse perekonnapäeva jumalateenistust ja muusikalist osa eelsalvest...
Eestlased läbi aja on olnud ohustatud liik. Neid on vähe ja neid on raske leida (samas on ...
Nii mõnigi meist on viimasel aastal mitte arvutiekraani taha olnud liimitud, vaid neid lei...
In 1962, the Estonian town of Põltsamaa, in Jõgeva county, produced the first metal tubes ...
Tehnikateaduste doktor, optilise elektroonika professor emeritus ENDEL UIGA. Teadlane...
Elame tõepoolest kummalistel aegadel, mil paistab valitsevat kui mitte ohmudekari, siis tu...
Grete Mugu was born in Tõrva in southern Eesti. At the age of 19 she moved to Germany...
Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tart...
Tänavu saab Eesti Vabariigi 103. aastapäeval tõmmata uisud jalga ja lasta koeral end tõmma...
Such an appropriate phrase for our troubled and confusing times. It was coined by the poet...
It's a commonly referenced fact that the Estonian language belongs to a different language...
Estonia kontserdisaalis oli 12. veebruaril kultuurilooliselt äärmiselt põnev kontsert, mid...
Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8bMe oleme e...
BLINDSIDE James Patterson ja James O. Born. 2021, pehme köide Maailmakuulsate kirjanike J...
On a map created by Czech data scientist Jakub Marian, the average number of languages spo...
HomeComing (Lõimeleer) is a summer camp that connects young Estonians living abroad and th...
Jeesus ütles oma jüngritele: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõ...
Lõimeleer on suvelaager, mis ühendab väliseesti noori ja peresid ning Eestiga seotud mitme...
Väliseesti Muuseum (VEMU) koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Teabekeskuseg...