Üksikasjad

Kirjutas Marcus Kolga ja Laas Leivat - Eesti Elu Nr. 21 2018

Avaldatud: 25 Mai 2018

(Ilmunud „Postimehes“, siin avaldatud autorite lahkel nõusolekul.)

Eesti rahvaarv kipub langema, aga maailma mastaabis püsib eestlaste arv stabiilne. Kui kodumaal püütakse meeleheitlikult leida viise, mil moel eestlasi juurde tekitada, siis väljaspool Eesti piire elab veel 200 000 inimest, kes ennast eestlaseks nimetavad.

Suur osa on ajutised majandusmigrandid, kes on läinud välismaale otsima õitsengut ja stabiilset sissetulekut. Mõned on välja rännanud ka päikesepaiste ja sooja ilma otsingul.

Paljud on aga põgenike järglased, kelle esivanemad jätsid kodu ja suguvõsa maha natsi- ja sovetitürannia eest põgenedes. Nende seas oli nii lihtsaid talumehi kui ka jõukaid ettevõtjaid, kes haarasid kaasa vähese vara, mida said, ning riskisid eluga Läänemerel ja põgenikke tulvil teil, et leida oma vanematele, abikaasadele ja lastele rahu ja varjupaika. Nii kunagised rikkad reederid kui ka rannakalurid pidid haarama pihku pintslid, saed ja höövlid, et endale ja oma perele toit lauale teenida.

Loe edasi: Kommentaar - Muu maailma...

Üksikasjad

Kirjutas Laas Leivat - Estonian Life No. 21 2018

Avaldatud: 25 Mai 2018

Victory Day parade on Moscow's Red Square - www.wikipedia.org

Loe edasi: Russian Victory Day, the...

Üksikasjad

Kirjutas Marcus Kolga ja Laas Leivat - Eesti Elu / Estonian Life Online

Avaldatud: 18 Mai 2018

Foto: Kai Kiilaspea (2017)
Kodueestlased ja väliseestlased peavad eestluse püsimajäämise nimel koostööd parandama, leiavad Eestlaste Kesknõukogu Kanadas president Marcus Kolga ja asepresident Laas Leivat.

Eesti rahvaarv kipub langema, aga maailma mastaabis püsib eestlaste arv stabiilne. Kui kodumaal püütakse meeleheitlikult leida viise, mil moel eestlasi juurde tekitada, siis väljaspool Eesti piire elab veel 200 000 inimest, kes ennast eestlaseks nimetavad.

Suur osa on ajutised majandusmigrandid, kes on läinud välismaale otsima õitsengut ja stabiilset sissetulekut. Mõned on välja rännanud ka päikesepaiste ja sooja ilma otsingul.

Paljud on aga põgenike järglased, kelle esivanemad jätsid kodu ja suguvõsa maha natsi ja soveti türannia eest põgenedes. Nende seas oli nii lihtsaid talumehi kui ka jõukaid ettevõtjaid, kes haarasid kaasa vähese vara, mida said, ning riskisid eluga Läänemerel ja põgenikke tulvil teil, et leida oma vanematele, abikaasadele ja lastele rahu ja varjupaika. Nii kunagised rikkad reederid kui ka rannakalurid pidid haarama pihku pintslid, saed ja höövlid, et endale ja oma perele toit lauale teenida.

Loe edasi: Marcus Kolga ja Laas Leivat:...

Üksikasjad

Kirjutas Harri Kivilo - Eesti Elu Nr. 19 2018

Avaldatud: 11 Mai 2018

„Eestil pole kunagi varem olnud nii hea kui praegu,” on kinnitanud nii president Ilves kui president Kaljulaid. Ning mitte ainult üks kord. Kuid mitte kordagi pole väga üheselt mõistetavalt kumbki selgitatud, milles too erakordne olukord avaldub. Ja ometi on president Kaljulaid nii mitmeti suurepärane isiksus.
Kasvasin väikeses Võrumaa talus, kus pärast seda, kui vanaisa oli infarkti tõttu sunnitud mitte ainult adra vaol hoidmise lõpetama, vaid jäädavalt talupidamise minu vanaema ja l6-aastase tädi hoolde jätma. Mulle ei meenu ühtegi päeva, kus keegi meist oleks tahtnud rohkem süüa, kui laual oli toitu. Tänases Eestis on aga Toidupanga kinnituse kohaselt üsna palju lapsi, kes saavad tihti vähem süüa, kui nad soovid ja vajavad. Kindlasti oli meie talu küla vaeseim. Kõik toona elanud, välja arvatud tööpõlgurid, võivad kinnitada, et kolmekümnendate alguseks oli elu igati elamisväärne igas Eesti maa paigas.

Oma kogemuste põhjal toonast aega meenutajaid enam sama hea kui ei olegi. Vähe on ka neid, kes okupeeritud Eestis julgesid oma järglasi teavitada elust enne aastat 1940. Kuigi paguluses on küllaltki palju kirjutatud Eesti maast ja rahvast, teab mingil kummalisel põhjusel valdav osa tänaseni Eestis võimul olnuist vaid seda, et Eestis oli reeturlik vaikiv ajastu. Isegi siis, kui noid nelja aastat tänaste tõekspidamiste alusel hinnata, pole võimalik õigustatult väita, et toonane Eesti oli tänasest halvem. Rahva enamus ei tundnud vaikival ajastul mingeid piiranguid ja raskusi, vaid oli ülimalt rahul sellega, et: Toompeal olijad pidid lõpetama erakondlikud „lehmakauplemised“; tööpõlgurid saadeti üldkasulikke kohustusi täitma; riigi majanduslikud ettevõtmised, kaasa arvatud toiduainete eksport Lääne-Euroopasse, said uut hoogu juurde. Ja vaikiv ajastu oleks peagi demokraatiaga asendunud.

Loe edasi: OKUPATSIOONIEELSE EESTI...

Üksikasjad

Kirjutas Tarvo Toomes - Eesti Elu Nr. 19 2018

Avaldatud: 11 Mai 2018

Loe edasi: Kommentaar - Võimas ajudepesu

Üksikasjad

Kirjutas Marcus Kolga - Estonian Life No. 18 2018

Avaldatud: 04 Mai 2018

Loe edasi: Expect Russia to pose...

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 17 2018

Avaldatud: 27 Aprill 2018

This week, the so-called “Five Eyes” security group – Britain, Australia, New Zealand, the United States and Canada – met to talk about cyber attacks, mostly from Russia. The U.S. and U.K. also issued a warning that Russia has been heavily involved in cyber and disinformation attacks.

It can no longer be ignored that Canada is one target of Kremlin disinformation aimed at subverting our democracy and alliances.

The expulsion of four Russian agents was a good first step in defending Canadian democracy against Vladimir Putin’s attempts to eviscerate it. But a comprehensive strategy is required if we hope to avoid the experience of the U.S., U.K., Estonia, Ukraine, France, Spain and Germany over the past years.

The global leadership Canada assumed when it adopted Magnitsky human rights sanctions legislation last fall has helped boost Canada’s reputation among our allies, while drawing the ire of repressive regimes, including Russia.

Canada’s Communications Security Establishment (CSE) recently confirmed that the 2015 federal election campaign was targeted by foreign adversaries and that it is very likely attempts will be made “to influence the democratic process during the 2019 federal election.”

Loe edasi: Marcus Kolga: We need to...

Üksikasjad

Kirjutas Adu Raudkivi - Estonian Life No. 16 2018

Avaldatud: 20 Aprill 2018

www.wikipedia.org/Secondarywaltz
Wheel-Trans is a terrific system that transports the handicapped at normal transit fares, that would leave them normally at home. At one point however a glitch that could cause an accident was pointed out while taking advantage of the service.

The minivans are vans that have re-enforced floors that can take the wheel-chairs, both manual and electric costing around $85,000 fully equipped. Driver/operators own the vehicles and work for brokers who take a percentage as well. In good years they would earn what a Wheel-Trans driver would make but by working twice the hours.

Loe edasi: Minivan drivers, the...

Üksikasjad

Kirjutas Tarvo Toomes - Eesti Elu Nr. 16 2018

Avaldatud: 20 Aprill 2018

Loe edasi: Kommentaar - Ülim ôppetund

Üksikasjad

Kirjutas Adu Raudkivi - Estonian Life No. 14 2018

Avaldatud: 06 Aprill 2018

Charles D’Sousa, Kathleen Wynne. Photo: Adu Raudkivi (2018)
After years of chipping away at Ontario’s healthcare budget Premier Kathleen Wynne now magnanimously gives billions back to the healthcare system, but only if the Liberals are re-elected. One wonders if she will take it back again when the election is over. The cynicism however is that many patients died waiting to be looked after during the diminished service.

Toronto Sun columnist Sue-Ann Levy writes, "Concerned Ontario Doctors president, (Ms) Kulvinder Gill says the Wynne Liberals have stolen over $4 billion from the front-line health care over the past three years. Most of the money will go to a bloated bureaucracy that will not help patients,"

Loe edasi: Commentary: Ontario Liberal...