Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 25 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 21 Juuni 2019

www.estofestival.com

Vabariigi iseseisvusmanifesti koostajad ja vabariigi loojad olid esimese Rahvuskongessi korraldajad 1917. a Estonias, Tallinnas.

Sellele järgnes esimene Välis-Eesti Kongress Tallinnas 1928. a ja kongressid 1933. ning 1938. a, viimane 408 delegaadiga, kõik organiseeritud Välis-Eesti ühingu poolt. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) korraldusel on kõik toimunud seoses ESTO-dega. Olen ise osalenud kõikidel, välja arvatud 1988. a Melbourne’is, ning olnud korraldaja 1984. ja 2000. aastatel Torontos.

Oleme XII ESTO ja XII Rahvuskongressi künnisel, mille prioriteedid on täielikult muutunud nendest, mida käsitleti sügaval stagnaajal ja külma sõja pingelisemal perioodil, mil kogu pagulaseestlaskond jõuliselt nõudis vabadust kodumaale. See ei olnud käputäie pagulaste eesmärk, vaid otseselt vajalik eestluse püsimiseks välismaal. Just selle pürgimuse väljendamiseks korraldati esimesi Ülemaailmseid Eesti Päevi Torontos (ESTO) ning ÜEKNi esimeselt Rahvuskongressilt kostis sama vabadusvõitluslik resoluutsus.

Multiosaline resolutsioon keskendus vabaduse nõudmise teemale: ,,Vaba eestlaskonna peamine ülesanne on Eesti maa ja rahva vabastamine ... rahvuskultuuri viljelemine on lahutamatu osa Eesti vabastamise võitlusest.“

Loe edasi: Rahvuskongress: Kas...

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 24 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 14 Juuni 2019

Foto: www.kaitseliit.ee

One hundred years ago, on June 23, 1919, the newly formed Estonian forces won the most crucial victory of the War of Independence.

At the end of World War I, Estonian was fighting for its independence, that had been declared on February 24,1918. The main adversary of Estonia during its War of Independence has been usually seen as communist Russia. But by the time of the armistice on November 11, 1918 that ended WWI, the Estonian military was engaged simultaneously on two fronts, against two former major powers, the Soviet Russian army and a Baltic-German Landeswehr, both opposed to Estonia’s declaration of independence.

By the end of December 1918, the Communist forces, in a drive to regain the former borders of the Russian empire had managed to occupy half of Estonia. However the fight to repel the invading Soviets was considerably buttressed with the arrival of Finnish volunteers and the British navy.

By the time the volunteers and equipment reached the front, the Estonians units had been able to halt the advance of the Soviets and within a month the enemy had been pushed back from all of Estonia’s territory. Fighting continued intermittently on the eastern and southern fronts throughout 1919.

Loe edasi: Victory Day 100

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 22 2019 - Josh Gold

Avaldatud: 31 Mai 2019

European states, especially those in close proximity to potentially threatening regional powers, tend to seek reassurance in collective arrangements often in the form of security agreements. For example, the understanding that there is safety in numbers has prompted almost all small central and eastern European states to integrate with, or to seek integration, with the Euro-Atlantic communities of the EU and NATO after the fall of communism.

Alliances are never absolutely firm. Especially for small states, the fear of abandonment by one’s allies is constant. Small states depend on NATO far more than NATO depends on them. They must therefore strive to be as valuable and indispensable to the Alliance as possible, to ensure firm NATO commitment and to allay fears of abandonment.

Loe edasi: Commentary by Josh Gold -...

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 22 2019 - Laas Leivat

Avaldatud: 31 Mai 2019

The Soviet deportations of tens of thousands of Lithuanians, Latvians and Estonians, all executed with precise timing and superb co-ordination was an operation of political 'necessity' for the Soviet and Russian leadership. For the nations of the victims it was a crime for which neither the Soviet or Russian regimes have admitted any responsibility.

Pravda, the Communist party's official newspaper, ominously stated in the spring of 1941: “Peter I made a big mistake by leaving peoples in their original homelands”. The Kremlin decided to rectify that error and planning for deportations started immediately after the Soviets invaded the Baltic states in 1940.

The People's Commissariat of National Security was ordered to produce detailed instructions for the mass arrest and transportation of people. Local leadership of the Baltic states had the duty to see it through. It's also become known that the NKVD (forerunner of the KGB) was advised by Germany's Gestapo in effective methods of the apprehending and imprisoning multi-thousands, this assistance gladly provided through the reciprocal Nazi-Communist co-operation stipulated in the Molotov-Ribbentrop Pact of 1939.

Loe edasi: Commentary by Laas Leivat -...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 21 2019 - Harri Kivilo

Avaldatud: 24 Mai 2019

Analüüsides kõike, mida riigivõimu erinevad hal-dusorganid ja võimulolnud erakonnad on kuni 14. Rii-gikogu valimisteni teinud ja tegemata jätnud, tuleb tõsise murega tõdeda, et riigivõimu ei ole teostatud „üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate sea-duste alusel“ (ps §3). Ilma et meie päevalehed ja Rah-vusringhääling oleks märganud tähelepanu juhtida Ees-ti suveräänsust ohustavale olukorrale. Alates augustist 1991 on riigis pidevalt suurenenud vene ja inglise keele avalik kasutamine. Nõukogude Liidu poolset Eesti okupeerimist ja genotsiidi ulatuslikku teostamist on käsitletud justkui ajaloolist paratamatust. Täiesti tü-hiseks on peetud Ameerika Ühendriikide kõrgemat rii-givõimu nõustanud politoloogi, Paul Goble, hoiatust, et „Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ei saa pidada „mingiks ajalooliseks õpetlaste vaheliseks nääklemiseks; asi seisneb reaalses poliitikas ja re-aalses võimus, mitte ainult möödunud sajandil, vaid praegu ja ka tulevikus.“ (EWR 07.02.13). Paul Goble on tungivalt soovitanud ka mitte hetkekski un-ustada, et „Eestile on 1920. aasta Tartu rahuleping praegu sama tähtis, nagu see oli enne seda, kui Nõu-kogude Liit okupeeris Eesti.“ (Postimees 30.05.13). Ees-ti on olnud rahvusvaheliselt tunnustatud ja lugupeetud riik 1920. aastast alates, vaatamata sellele, et poole sa-jandi vältel oldi olemas vaid de jure staatuses. Eestile oleks lausa hukatuslik, kui jätkaksime senini ra-kendatud välis- ja sisepoliitikat. Et Venemaa Föderatsioon on senini Eestit pidanud Nõukogude Li-idust lahkunud liiduvabariigiks, on täiesti üheselt mõistetavalt sätestatud piirilepingus, mille Eesti all-kirjastas veebruaris 2014.

Loe edasi: AVALIK KIRI EESTI NELJANDALE...

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 20 2019

Avaldatud: 17 Mai 2019

Last week, newspapers around the world were filled with headlines that negatively reflected a growing stream of problematic statements and actions that have emerged in the wake of the recent morbid political marriage between Estonia’s populist Center Party and far-right EKRE.

In stark contrast to the positive brand that Estonians, and the world, have become accustomed to since the early 2000’s, the reflection we see in the international mirror today is far from flattering. The transformation has been swift and ugly. International media that heralded Estonia’s tough anti-corruption policies, e-governance and cyber security leadership are now certain to ask “what happened to Estonia?”.
As is frequently the case when the Estonian government makes decisions that are negatively reported in the international media, the habit of ruling political party activists is to blame those who have publicly criticized them on the international stage.

Loe edasi: The new far-right is sinking...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu / Estonian Life Online

Avaldatud: 15 Mai 2019

Eestiga seotud välismaalased ei julge enam siia tulla Martin Helme avaldatud seisukohtade tõttu. FOTO: VALDA KALNINA / EPA / Scanpix

Selle asemel, et võtta vastutus süveneva rahvusvahelise suhtekorraldusliku košmaari eest, lükkab koalitsioon süüd nende õlgadele, kes on avalikult kritiseerinud aina edasi kestvat kesiste otsuste ja avalduste voogu, kirjutab UpNorth.eu väljaandja Marcus Kolga Eesti mainest rahvusvahelises meedias.

Maailma ajalehed on kubisenud pealkirjadest, mis kajastavad negatiivselt aina kasvavat muret tekitavate avalduste ja tegude voolu. Pealkirju on hakanud ilmuma pärast seda, kui Eestis sõlmiti haiglane poliitiline abielu populistliku Keskerakonna ja paremäärmusliku EKRE vahel.

Eestlased ja ülejäänud maailm on juba 2000-ndate aastate algusest harjunud positiivse mainega, mis nüüd aga aina kontrastsemalt rahvusvahelise meedia peeglist vastu vaatab. Pööre on olnud kiire ja inetu.

Rahvusvaheline meedia, mis kõneles valjul häälel Eesti karmist korruptsioonivastasest poliitikast, e-valitsusest ja juhtivast positsioonist küberjulgeoleku vallas, küsib nüüd nõutult: «Mis ometi Eestiga juhtus?»

Tihtipeale juhtub, et kui Eesti valitsus langetab otsuse, mis pälvib rahvusvahelises ajakirjanduses negatiivset tähelepanu, kipuvad valitseva erakonna aktivistid asetama süü neile, kes on neid avalikult rahvusvahelisel areenil kritiseerinud. Nii juhtus näiteks 2016. aastal, kui Keskerakond haaras Reformierakonna käest võimu. New York Times soovis minult saada kommentaari, milles mainisin, et Keskerakonnal on jätkuvalt koostööleping Vladimir Putini Ühtse Venemaa parteiga ja seetõttu võib Putin ka rõõmustada uue, Keskerakonna juhitud koalitsiooni võimuletuleku üle.

Loe edasi: Kommentaar - Marcus Kolga:...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 18 2019 - Peeter Järvelaid

Avaldatud: 03 Mai 2019

Pühendan akadeemik Juhan Peegli helgele mälestusele

Eestimaale on jõudnud ilus kevad, mis on olnud meie esivanemate jaoks see tõeline uue aasta alguse aeg. Kevadel tuleb olla aktiivne ja panna kasvama kõik, mille vilju soovime sügisel korjata.

Vaadates tänast Eesti peavoolumeediat, on uus kevad koos lume sulamisega jätnud meediatarbijatele üpris kurva pildi, sest meie meedia peavoolu katnud lumekihi alt on hakanud välja tulema seal peidus olnud nähtused, mis ehmatavad meedias ka igapäevaselt toimetajaid endid. Viidates ühele vanale muinasjutule - mitte enam lapsesuu ei ütle, et meie meediakuningad on paraadil alasti, vaid seda julgevad välja öelda ikka enam meediatarbijaid ja juba ka meediategelased ise.

Eesti Vabariigi president tegi üleskutse kuulutada riigis lisaks raierahule (et metsaelanikud saaks suurema segamiseta oma järglasi sigitada ja nende eest hoolitseda) välja ka meediarahu, mida ta ise nimetas viharahuks.

Loe edasi: Kommentaar - TASAKAALUKUSEST...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 17 2019 - Ilvi Jõe-Cannon

Avaldatud: 26 Aprill 2019

President Kersti Kaljulaid alkirjastamas otsust, millega nimetas ametisse uue valitsuse. Foto: Eesti Vabariigi Presidendi kantselei (2019)

Peale Riigikogu valimisi võis ERRi ingliskeelsetes uudistes lugeda endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese kommentaari viimaste valimiste tulemuste kohta. Sellest selgub, et talle tekitab sügavat muret praeguses Eesti poliitikas vallandunud õõnes sõnasõda, mis eirab „liberaaldemokraatia põhimõtteid“ ja ähvardab Eestist teha järjekordse äpardunud „Ida-Euroopa riigi“.

Õpetatud psühholoogina peaks president Ilves teadma, millised tagajärjed kaasnevad inimese sõnade ja tegudega.

Loe edasi: Kommentaar - Tasakaalus ja...

Üksikasjad

Kirjutas Estonian Life No. 15 2019 - Tõnu Naelapea

Avaldatud: 12 Aprill 2019

Comedian Robin Williams, both a genius and a mixed-up insecure, shy individual left as part of his legacy an oft-repeated one-liner: reality … what a concept. Politicians everywhere would do well to consider what Mork meant. For these days, especially in Canada, but to a large extent politicians everywhere seem to reside, pontificate and make far-reaching decisions in a vacuum, or their own politico/biodome, or closed system into which reality does not intrude.

And unfortunately this leads to toxic partisanship, the only way to describe what is happening in Ottawa, and goes far in helping to understand the present situation in Tallinn, where as of writing no-one, a month after the national elections is happy with the results and many point fingers, make absurd accusations. That seems to be the name of the game rather than acquiescing to the wishes of the nation, its people.

In theory democracy is based on each person’s ability to make free, uncoerced, informed decisions. Both Canada and Estonia are free, there is no coercion and, again theoretically, the voter is informed, thanks to social media, the ability to read and react to mainstream as well as independent media. Perhaps there is too much information. Yet part of growing up, having to wait until casting one’s first vote, having that first legal beer is based on the understanding that life experience is a critical stage in expressing one’s voice. Or rights, as we keep on uttering in the free world.

Loe edasi: Commentary - Principles and...