Subscribe Menu

Toitumisnõustaja Marika Blossfeldt annab nõu – Räägime suhkrust ja süsivesikutest

Süsivesikud on toitumise vallas palju segadust tekitanud. Hiljutine suundumus tarvitada süsivesikuid vähe või üldse mitte püüab meile sisendada, et süsivesikud on tervisele kahjulikud. Muidugi ei ole see nii. Süsivesikud on olulised makrotoitained, mis annavad energiat. Teised makrotoitained on valgud ja rasvad. Aga kõik süsivesikud ei ole ühesugused ja vahet on vaja teha liht- ja liitsüsivesikutel. Lihtsüsivesikud on suhkrud ja need esinevad ühe või kahe liidetud suhkru molekulina. Sahharoos (sucrose) on kõrgtöödeldud ehk rafineeritud valge lauasuhkur, mida valmistatakse suhkruroost või suhkrupeedist. Fruktoos on puuviljasuhkur, maltoos on linnasesuhkur ja laktoos on piimasuhkur.
Marika Blossfeldt

Liitsüsivesikud koosnevad paljudest suhkrumolekulidest ning on pikemad molekuliahelad. Neid leidub teraviljades, köögiviljades ja kaunviljades. Kehal võtab kauem aega neid lihtsüsivesikuteks ehk suhkruks lõhustada.

Lihtsüsivesikud lahustuvad kehas kiiresti ning võivad veresuhkru taseme järsult tõsta. Liitsüsivesikud aga lõhustuvad aeglaselt ning hoiavad meie veresuhkru taseme tasakaalus ning meeleolu stabiilsena. Lihtsüsivesikud ehk suhkrud mõjutavad ebasoodsalt veresuhkru tasakaalu, põhjustavad meeleolumuutusi ning energiataseme kõikumist. Pika aja jooksul liigtarbimise korral imevad lihtsüsivesikud meie keha mineraalainetest tühjaks, nõrgestavad immuunsüsteemi ja loovad soodsa pinnase laastavate haiguste tekkeks.

Sellepärast soovitan suurendada liitsüsivesikute tarbimist ja vähendada lihtsüsivesikute ehk suhkrute tarbimist. Söö rohkem täisteravilja, nagu tervelt keedetud tatart, täistera riisi, kinoad või hirssi. Söö rohkem köögivilju ja kaunvilju.

Magusanälja kustutamiseks söö söögiajal magusaid köögivilju nagu porgand, peet, kaalikas või kapsas. Magusaks vahepalaks näksi värskeid või kuivatatud puuvilju.

Tööstuslikult rafineeritud valge suhkru asemel kasuta magustamiseks mõnda looduslikku magustajat nagu mesi, vahtrasiirup, pruuni riisi siirup või stevia.


Retsept:

Mustikamuffinid

Marika Blossfeldt

24 minimuffinit

Tillukesed muffinid on eriti armsad. Sobivad imehästi pärastlõunase tee kõrvale või pühapäeval hommikusöögi juurde.

Vaja läheb:

  • 90 g võid
  • 120 ml vahtrasiirupit
  • 1 sidruni koor, riivida
  • näputäis soola
  • 2 muna
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 420 ml täistera-nisujahu
  • 180 ml keefirit või jogurtit
  • 1½ tl vanilliekstrakti või -suhkrut
  • 125 g värskeid või külmutatud mustikaid (külmutatud marju pole vaja sulatada)

Valmistamine:
1. Kuumuta ahi 390 °F-ni. Määri minimuffinipann võiga.
2. Vahusta või. Lisa vahtrasiirup, sidrunikoor, munad ja sool. Sega hästi läbi.
3. Sega küpsetuspulber jahuga.
4. Lisa jahusegu, keefir ja vanill, sega korralikult läbi.
5. Sega ettevaatlikult hulka mustikad, et nad katki ei läheks.
6. Tõsta tainas lusikaga muffinipannile ja küpseta 10–15 minutit.

Serveeri tee kõrvale.


Read more