Toitumisnõustaja Marika Blossfeldt annab nõu - Söömise kunstist – ehk mälumisest

Üksikasjad

Reede, 05 November 2021 19:00

Eesti Elu Nr. 44 2021 - Marika Blossfeldt

See, kuidas me sööme, on sama tähtis kui see, mida me sööme.

Tänapäeval söövad inimesed igasugustes kummalistes olukordades – tänaval kõndides, sõidukit juhtides, tööd katkestamata arvuti taga, ajalehte lugedes, filmi vaadates ... Just nagu söömine ei oleks tegevus, mis vääriks aega ja kohta sellele pühendumiseks. Nagu see ei vajaks meie jagamatut tähelepanu – mitme asjaga korraga tegelemine on muutunud eluviisiks.

Süües saame toidust toitaineid, aga samavõrd ka ümbritseva keskkonna energiat. Kui sööme vastumeelses õhkkonnas, siis võtame koos toiduga endasse midagi ebameeldivat. Kui aga einestame kaunis pargis või mere ääres, siis saame endasse midagi sootuks positiivsemat. Kas oled kunagi tähele pannud, kui palju meeldivam on süüa värskes õhus, kuidas looduse keskel piknikul serveeritud toit on palju isuäratavam?

Nautida õhtusööki sõpradega vesteldes on igati kena ja meeldiv komme. Seevastu söömine tähtsa äriasja arutamise juures on tõenäoliselt kahjulik nii meie seedimisele kui ka toitainete omastamise protsessile. Et toidust võimalikult palju toitaineid kätte saada, on kõige parem süüa lõõgastunult, mitte intensiivset mõttetööd tehes, ja soovitatavalt meeldivas ümbruses. Pingete ja stressi mõjul lakkab meie seedesüsteem tõhusalt töötamast. Tee endale harjumuseks enne söömist teadlikult lõdvestuda: näiteks hinga paar korda sügavalt sisse ja välja.

Seedimine saab alguse juba suus, toitu mäludes. Liitsüsivesikuterikast toitu (köögiviljad, teraviljad ja kaunviljad) süües on eriti kasulik korralikult mäluda. Sülg sisaldab amülaasi nimelist ensüümi, mis hakkab lõhustama liitsüsivesikuid lihtsüsivesikuteks ehk suhkruteks juba siis, kui toit on alles suus. Mäludes seguneb toit amülaasiga ning vabaneb täisteraviljadele ja köögiviljadele omane magusus. Tundub, nagu meelitaks loodus meid toitu korralikult mäluma, andes vastutasuks magusat maitset.

Suul on tähtis ülesanne seedesüsteemis. See on ainuke koht, kus toitu mehaaniliselt väiksemateks tükkideks jahvatatakse. Hästi läbimälutud toit kergendab ülejäänud seedesüsteemi tööd ja keha saab efektiivsemalt toitaineid omastada.

Aga mälumine pakub midagi enamat kui seedimisele ja toitainete omastamisele kaasa aitamist. Mälumine kui kehaline tegevus stimuleerib omakorda immuunsüsteemi kaitsvate T-rakkude loomist harknäärmes. Seetõttu võiksid siis, kui vajad rohkem energiat, tervenemist või jõudu, erilise hoolega mäluda. Isegi vedelikke saab mäluda! Budismis on ütlus: „Mälu oma jooki ja joo oma toitu.“

Retsept


Tatravorm

Marika Blossfeldt

kaheksale

Selle uskumatult hõrgu toidu retsept on pärit minu emalt, kes tavatses niimoodi järelejäänud tatart ära kasutada. Siinkohal on aga ka tatra keetmine retseptis ära toodud.

1 l vett
½ l tatratangu
1 sl oliiviõli
4 näputäit soola

5 sibulat, hakitud
2 sl oliiviõli
4 porgandit, pikuti neljaks, siis risti viiludeks lõigatud
1 keskmine valge kapsas, hakitud
soola ja pipart
10 muna
120 ml piima
hapukoort serveerimiseks


1. Kuumuta ahi 200°C/390°F-ni.
2. Aja vesi keema. Lisa tatar, õli ja sool. Aja uuesti keema, seejärel vähenda kuumust miinimumini ja lase veel 15 minutit kaane all haududa.
3. Prae sibul õlis. Lisa porgandid, kapsas ja veidi vett. Kata keedunõu kaanega ja lase 5–10 minutit haududa, kuni köögiviljad on pehmed.
4. Sega kapsasegu keedetud tatraga. Maitsesta soola ja pipraga.
5. Klopi munad piimas lahti, vala munasegu tatrale ja sega.
6. Laota segu 20 x 30 cm suurusesse õlitatud ahjuvormi.
7. Küpseta tund aega või kuni muna on hüübinud.


Serveeri hapukoore ja tomatisalatiga.

• Järgmine