Telli Menüü

Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamine kodumaal

Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamine 24. veebruari hommikul algas piduliku riigilipu heiskamisega Tallinnas Toompeal Pika Hermanni torni kell 7.33. Kõnega esines riigikogu esimees Jüri Ratas, õnnistussõnad ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma ning iseseisvusmanifesti luges ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia XXXI lennu III kursuse üliõpilane Hele Palumaa.

Kaitseväe paraadil Tallinnas. Kõnelemas Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, teda kuulavad president Alar Karis, Riigikogu esimees Jüri Ratas, Eestit iseseisvuspäeval külastanud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Foto: major Ülo Isberg

Eesti Meestelaulu Seltsi kooride ja Tallinna politseiorkestri esituses kõlasid Enn Võrgu ,,Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku ,,Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi ,,Jää vabaks, Eesti meri“ ning Raimund Kulli ,,Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.

Kuberneri aeda olid üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.

Järgnes pärgade asetamise tseremoonia Vabadussõja võidusamba jalamile. Pärjad asetasid president Alar Karis, riigikogu esimees Jüri Ratas, peaminister Kaja Kallas, Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, NATO peasekretär Jens Stoltenberg, diplomaatilise kopruse esindajad ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Peaminister Kaja Kallas pidas kõne, öeldes: „Täna tähistame oma iseseisvust ja oma vabadust. Ja tähistame ka seda, et Ukraina on terve aasta vastu pidanud. Meiegi oleme Ukraina kõrval selle aasta vastu pidanud.

Me ei seisa üksi. Meiega on Euroopa Liit ja NATO. Õigupoolest – meie ise olemegi Euroopa Liit ja NATO.” Ta märkis, Eesti Vabariigi 105. sünnipäeval on meiega Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Peaminister tõi välja, et möödunud aasta on näidanud selgemalt kui kunagi varem, kui hingelt suur on Eesti rahvas. „Meie inimesed mäletavad, mida tähendab agressiivse naabri okupatsioon, ja meie inimesed teavad, et rahu ei tähenda alati kannatuste lõppemist ja vabadust. /…/

Olen uhke kõigi üle, kes on aidanud sõjapõgenikke ja võtnud oma südameasjaks Ukraina toetamise võitluses meie kõigi vabaduse eest. Ja ma tänan südamest kõiki, kes annavad ühel või teisel moel oma panuse Eesti julgeoleku kaitseks.“

Kindral Martin Herem ja president Alar Karis kaitseväe paraadil 24. veebruaril Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: major Ülo Isberg

Keskpäeval algas kaitseväe paraad, mille võttis vastu president Alar Karis. Paraadi juhatas kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

Paraadil osales peaaegu 900 inimest ja 25 ühikut tehnikat, kokku oli 35 lippu, 4 kompaniid, 14 rühma ning Eesti Sõjaväeorkester ja Kaitseliidu Pärnumaa Maleva orkester Saxon. Esindatud oli Ühendkuningriigi üksus Military Pipes & Drums.

Liitlastest olid paraadil esindatud Saksamaa, Taani ja Prantsusmaa liputoimkond ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Ameerika Ühendriikide liputoimkond koos üksustega. Hiljem oli huvilistel võimalik tutvuda kaitseväe ja liitlaste tehnikaga.

Vabariigi aastapäeva pidustused kulmineerusid 24. veebruari õhtul Estonias president Alar Karise kõne (vt. lk. 5) ning aastapäeva kontsertlavastusega. Tänavuse aastapäeva kontserdi kunstiline juht ja lavastaja oli Renate Keerd, kunstnik Kairi Mändla ja valguskunstnik Rene Liivamägi.

Kontserdile järgnes president Alar Karise ja proua Sirje Karise vastuvõtt Estonia teatri- ja kontserdimajas. Vabariigi aastapäeval toimusid lipuheiskamised kõikjal üle riigi. Saaremaal näiteks heisati riigilipp lisaks traditsioonilisele Kuressaare lossitornile ka mitmes ebatraditsioonilises kohas, näiteks linnuvaatlustornis, mida korraldavad looduse- ja matkainimesed juba viiendat aastat.

Loe edasi