Subscribe Menu

Meelelahutust: Volli veste – Posti Peet pajatab

Meil on vedanud kirjakandjaga. Tubli ja täpne teine, saab ommukuti pea et kella seada tema tuleku järgi. Jõuab natuke enne kümmet kohale, tavaliselt oleme Kertukesega kohvid joonud, pudrud söönud, aias madistamas. Vahetame enamat ku tere-teresid ja ilma kohta märkusi. Seda sellest ajast saadik, kui saime sinasõpradeks.

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Tore mees on kohusetruu ning tähelepanelik. Mõne hea aasta eest, siis kui võis veel käest-kätte posti anda, lausus ta, et mister Vabarna, good mail today, no bills and your Estonian newspaper. Ehmatasin – kuda ta teab, et Eesti Elu on maakeelne? Ta märkas mu hämmingut, naeris, et ju esilehel on ka väiksemas kirjas olemas Estonian Life. Lisas aga, et paistab keeruline keel olevat, ei ta seda vist õppima hakka. Ning et hernesupisööjana too teine riigikeel on tal hällist peale omane. Tutvustas end siis, olevat Pierre, aga sõbrad kutsuvad teda Postie Pete’iks. Viskasin talle viis pihku, ja ütlesin, et mina olen Volli, angliski semud aga ütlevad Wally.

Jälle ta naeris, ütles, et teismelises eas, on praegu nigu Karlsson katuselt – mees parimates aastates, nii neljakümnene või nii, oli Wally halvustav kirjeldus. Olevat levinud kut sellise noore inemese kirjeldus, kes on seltskondlikult kohmakas, kobakäpp tööl, neidude silmiski pisut hädavares. Mulle ülllatuseks, aga eks ma Pierre’ist ole inämp ku kaks korda vanemp.

Ütlesin siis, et omal ajal meie rahva tõusikud tarvitasid peent prantsakeelset sõna – postiljon. Neil ju postillon. Maarahvas – nigu vanalell – tegid selle kohe Posti-Jaaniks. Lisasin, et meie Pete on Peet, selleks ta nüüd saabki. Et kui temake kaua magab, mis vahest juhtub, akkan ütlema, et Posti Peet tõi täna seitungi, saad ristsõnu lahendada. Nüüd ongi nii, et Peet ütleb tere Volli, ei ta mind Wallyks tembeldada ep soovi.

Ta oli suure osa heinakuust ja lõikuskuu alguse puhkusel. Asendaja põlnd midagi väärt. Tuli, kui suvatses, tihti naabrimuti arved meie omadega miksatud. Peet ütles, et jah, onupoja-poliitika tõttu on asendajad tihti kellegi suure tuusa sugulased, kes eriti oma tööst ei hooli.

Tema puhkuse ajal olid seitungid visad tulema, nr 30 oli nigu essin linnu, kik ilmalaanen laiali. Peet aga tõi kohale. Üttel, et mõni kardab posti sorteerimist, et kandvat viirust, jätavad kastid mitmeks päevaks tuulutama. Säh sulle kooki moosiga. Peet sorteerib kohalikus harupostkontoris ise, aga ainult aadressi järgi, mitte postikoodeksi, seda tehta mujal.

Jälle targemaks saanud. Vist jõulunädalal saab Pierre ümbriku asemel, kui temake ei näe, hoopis hundijalavett, tänu sõbraliku ja tasemel töö eest.

 

 

Vabarna Volli


 

Read more