Subscribe Menu

Meelelahutust: Volli veste – Fuih


Paljastan, pisult häbematult, et see on temakese leksikonis lemmikumaid sõnu. Eriti nüüdsel ajal. Mil ta kardab isegi õue astuda. Oli aeg, kus käevangus, nigu noored, aga nüid vanad armastajad, nii tegime. Kõikjal. Toidupoodi keeldub ta minemast. No nii. Siis saab üks vanake osta vajaliku kõrvalt seda, mida soovib. Ennem poleks juhtund. Keeld kohe peale.

Juttu sellest, et kui ma oma maskis higistan, trügivate muttidega pean arvestama, leian end kirumast, miks ma ometi kaiki kirja ei pannut, mida vaja, tulevad mulle ostukiusatused peale.
Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Mulle, näituseks, maitseb väga Limburgeri juust. Pisut lõhna juures küll, aga oivaline, eriti rukkileival meie toosteris sulatet. Kuid temake nähvab, et see on nigu varvastevahelt saadud. Ehk oligi. Kuid maitset ei muuda.

Siis mu maksavorsti aigus. Miks ma seda söön, küsib minust targem. Lihtsa mehena, kel aru vist vähe otsa – et maitseb. Aga see ei rahuldavat. Miks ma ei too koju magusat, ainult heade lõhnadega seotud.

Asi läheb hullempaksi, ku ma oma maslankadega ja erijogurtitega täidan külmikut, kuna, noh, egas mujalt ei saa, ku eurooplastelt. Meil siin lähedal bulgaarlased, kaugemal venelased, takka polskid. Nigu igas sellises olukorras, ei tohi abielumees, noh selline, kes veel ruunatud pole, seista oma seisukohtade kaitseks. Et mulle maitseb. Mis sellega viga?

Ent olen vist pooleldi ruunatud, kuna ikke kuulen sõna. Vaat, pooled neist toidumoonadest, mida üksi pean koju vedama, vajavad külmemas olekut, ku näituseks jälle, kelleris, peidupaigas. Seal lähvad nad tõesti aisma. Kuda aga õigustan, eriti keerulisel ajal, et on sinna, kuhu ta harva jalga tõstab, vaja pisikülmikut. Arvab et ehk mul Etsiga komplott, et sinna kesvamärjukest peita, temakese silmi eest. No ju ta suust tulevast aurust saab aru, et poisid pahal.

Aga mul on ikke see iseseisev joon olemas. Toon koju seda, mida temake tahab – just magusat – aga samas otsin välja enesele, kelleris olles südaöösel, nälga tundes, just neid tooteid, mida ta peaks toetama. Mis ei haise. Kuna, kurinahk, kellel seda vaja, eriti ku on valesüüdistus, et Volli, jälle kurja kallal. Kui ei aise, sii peaks olema harashoo.

Kuna ausalt, too fuih sõna kahe hüüumärgiga asub pisut närvidele. Olen teadlik ühest teisest neljatähelisest sõnast, mis algab nende kahe esimese tähega. Kuid seda ep kudagi kodus suust valla laseks. Ehk Etsiga saan Limburgeri röstleibu. Ku ainult kodunt välja lastakse. Riigi poolt, mõtlen. Kuigi ep t’ia, mida too paks ja mugav siin provintsis teeb, või too narr habemik, pärisvesi, seal kaugel oma rikka rahakotiga teeb, et mind täielikult ruunata.

Vabarna Volli


Read more