Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu / Estonian Life Online

Avaldatud: 19 August 2016

Kristina Väljas Rio olümpialiival - foto: AP/SCANPIX

Üksikasjad

Kirjutas Algur Kaerma - Eesti Elu Nr. 31 2016

Avaldatud: 05 August 2016

Vancouveri Peetri koguduse 65. aastapäev 27.09.2015.
Piiskop Andres Tauli tervitab Peetri koguduse varasem esimees Leo Allas (pildidl vasakul). 
Sinu auväärsel teetähisel — 80 eluaastat —, ulatame Sulle terekäe ja saadame tervitussõna Vancouveri Peetri kogudusest Kanada läänekaldalt.

Esikarjase kohta ütleb Piibel tähendusrikkad sõnad:
Tee puhtast kullast laubaehe ja uurenda sellesse nagu pitsatisse uurendatakse: „Issandale pühitsetud!" Kinnita see sinise nööriga peakatte külge; see olgu peakatte esiküljes! See olgu Aaroni laubal, et Aaron kannaks süüd pühade andide puhul, mida Iisraeli lapsed pühitsevad, kõigi nende pühade ohvriandide puhul; see olgu alati ta laubal, et neid teha armsaiks Issanda ees! (2Ms 28:36–38)

Usulises vastutuses pole midagi juhuslikku, nagu võiks arvata religiooni nähtamatust olust, so, et kõik mitte silmale nähtav ei ole. Ülempreestri riietuse igal osal oli vastavus rahva ajaloos ja selle läbi vormunud usuline tähendus. Eriline rõhk oli Moosese käskudel, mida prohvetid on rahva ajaloo kestel pidevalt üle kutsunud meeles pidama, elava käsuna südamesse võtma ehk kujundlikult väljendades „südamelauale kirjutama."

Loe edasi: Austatud EELK piiskop dr...

Üksikasjad

Kirjutas Agu Ets - Eesti Elu Nr. 30 2016

Avaldatud: 29 Juuli 2016

Entusiastlik rahvatantsujuht Märt Agu vastab eelmise laulu- ja tantsupeo ajal uudisteportaali Delfi küsimustele. Foto EE arhiiv

Loe edasi: KLENK-IEP - Vestlus Märt Aguga

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu / Estonian Life Online

Avaldatud: 21 Juuni 2016

Loe edasi: Lugupeetav TEMi auliige dr...

Üksikasjad

Kirjutas Toomas Kütti - Eesti Elu Nr. 24 2016

Avaldatud: 17 Juuni 2016

Korp! Vironia esindus juubilari õnnitlemas. Foto: Peeter Põldre (2016)
Avaüritus Korp! Vironia vendadega Ehatares.

Loe edasi: Suurepärane algus Roman Toi...

Üksikasjad

Kirjutas Andres Raudsepp - Eesti Elu Nr. 24 2016

Avaldatud: 17 Juuni 2016

Illustratsioon: Andrus Peegel (2016)

Loe edasi: Roman Toi 100

Üksikasjad

Kirjutas Kaire Tensuda - Eesti Elu Nr. 21 2016

Avaldatud: 27 Mai 2016

Liisi Rohumäe

Loe edasi: Liisi Rohumäe kogub infot ja...

Üksikasjad

Kirjutas Sirje Kiin - Eesti Elu Nr. 21 2016

Avaldatud: 27 Mai 2016

Sirje Kiin - foto: Taavi Tamtik (2014)
9. juunil matame Marie Underi ja tema abikaasa Artur Adsoni, Underi õe Berta Underi ja tütre Hedda Hackeri põrmud ümber Rahumäe kalmistule, kus puhkavad Marie Underi ema Leena ja isa Priidu (Friedrich) Under. Ligi 73 aasta pikkuseks kujunenud poliitiline eksiil on viimaks lõppenud.

Mõni nädal pärast Marie Underi surma 25. septembril 1980 ilmus Rootsis pagulaseestlaste kirjandusajakirjas „Tulimuld“ (1980, nr 3) kaheleheküljeline masinkirjas dokument pealkirjaga „Minu testament“, mille Under oli allkirjastanud ja mis kandis kuupäeva 24.6.1968. Tegemist oli nii eesti kui maailmakirjanduse ajaloos üsna pretsedenditu dokumendiga, milles kirjanik deklareeris oma vastuseisu Nõukogude okupatsioonirežiimile ning kommenteeris selle tõendamiseks oma poliitilisi luuletusi. Testamendi teksti võib jagada sisuliselt kolme ossa. Esimeses loetletakse konkreetseid luuletusi, mis väljendavad Underi nõukogude režiimi vastast hoiakut (Jõulutervitus 1941, Sõduri ema, ballaad Kojuminek, Mälestus ja tõotus, Öine teekond). Teises osas kinnitab autor käitumisnäidetega oma nõukogude okupatsiooni vastast hoiakut 1940. aastal ning rõhutab vabatahtlikku, mitte sunnitud põgenemist kodumaalt 1944.a. sügisel: „…lahkusin kodumaalt sel teistkordse okupeerimise eelõhtul, sügisel 1944, omaenese tahtmisel, vajamata mingit mõjutust põgenemiseks“. Kolmandas osas põhjendab luuletaja oma tõrjuvat käitumist „Nõukogude Eestist ekskursantide“ suhtes ning väljendab protesti seoses tema „Valitud luuletuste“ omavolilise ilmumisega Nõukogude Eestis 1958, milleks autorilt luba ei küsitud. Testament lõpeb järgmiselt: „Mina ja mu lähemaist omakstest ei ole keegi füüsiliselt kannatanud Nõukogude Vene režiimi all. Minu kategooriliselt eitav seisukoht viimase vastu on tingitud leinast EESTI VABARIIGI pärast ja kaastundest kõigi kannatanud rahvusvendade ja -õdede vastu.“

Loe edasi: Marie Under ja Artur Adson...

Üksikasjad

Kirjutas Sirje Vihma-Normet - Eesti Elu Nr. 20 2016

Avaldatud: 20 Mai 2016

Arhitekt Ülo Stöör
Arhitekt Ülo Stöör tunneb oma kodulinna Viljandit tõesti läbi ja lõhki. Tema abiga on Viljandiga huvitav tutvuda, ta kultuurilooline haare on imetlusväärne.

Stööri „Ühe arhitekti mälestused III" algab sellega, kuidas noor arhitekt 1966. aastal Viljandisse peaarhitektiks kutsuti. Võib julgelt väita, et Stöör on Viljandi üldmuljet tublisti muutnud. Suurematest algatustest võiks esile tõsta suurepärast Johann Köleri monumenti, uut „Ugala" teatrimaja ja Jaani kiriku taastamist ajaloolisel kujul. Üks romantilisemaid ettevõtmisi oli Paala järve tegemine Valuoja orgu, mida rahvasuus kutsutakse „Stööri mereks". Stöör meenutab: „Uue aasta algul tulid mulle soolaleivale noored Viljandi näitlejad Leila Säälik, Eili Sild, Enn Kose ja Rein Malmsten. Lumi oli maas ja ilm parajalt külm ja selge. Istusime minu suures toas, pika aknaaluse laua ääres, aknast oli ilus vaade Valuoja orule. Olin linnas uus arhitekt, ideid mul jagus ning läksin jutuga hoogu. Rääkisin neile, et siia orgu kavandan järve. Maaparandustöödega teeme põhja turbast puhtaks, ehitame ülevoolu, oja täidab paisjärve veega, ning varsti vaatan aknast järvele." Sõprade üllatuseks ja heameeleks saigi Viljandi varsti endale teise järve.

Loe edasi: Ülo Stööri mälestuste...

Üksikasjad

Kirjutas Lea Kreinin - Eesti Elu Nr. 20 2016

Avaldatud: 20 Mai 2016

Dirigent Hirvo Surva koos oma esimese dirigeerimisõpetaja Silvia Mellikuga (Muusikaakadeemia fuajees, aprill 2016).
Kanada koorilauljatele hästi tuntud Eesti esidirigent Hirvo Surva on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal. Ta on olnud mitme laulupeo dirigent ja kunstiline juht. Alates 2001. a on Hirvo Surva Eesti Koorijuhtide Liidu esimees. Ta õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Tallinna Muusikakeskkoolis. Hirvo Surva käe all on Eesti koorid kogunud rahvusvahelist tunnustust paljudel festivalidel ning ka dirigent ise on pärjatud arvukate auhindadega, sh Gustav Ernesaksa nim. preemia, Aasta Muusik, Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk jt. Juunis tuleb Hirvo Surva juhatusel Kanadasse Roman Toi 100.a juubelisünnipäeva raames esinema Eesti 2015. a parimaks kooriks valitud Rahvusooperi Estonia poistekoor. Kontserdid 19. juunil kl 1.30 p.l. Peetri kirikus ja 21. juunil kl 7.30 õ Koerner Hallis.

Enne eelmist laulupidu käisite Kanadas ja töötasite seal kooridega. Millised muljed on Teil sellest sõidust?
Oi, see oli väga tore! Esiteks, ma olin esimest korda Kanadas. Ja kohata seal selliseid toredaid inimesi, eestlasi ja näha seda õhinat, kuidas tahetakse teha, olla osa eesti kultuurist, kuidas nad tahavad jõuda siia laulupeole ja olla koos teiste eestlastega – see oli tõesti suur elamus mulle! Hästi soojad inimesed.

Loe edasi: Hirvo Surva: „Kui me ei hoia...