Subscribe Menu

Toivo Tänavsuu: *Inimestele peab kinkima lootust*

 

Vähiravifond Kingitud Elu looja ja juht ning Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu räägib Eesti Elule oma seekordsest Põhja-Ameerika ringsõidust, fondiga seonduvast ning peatselt algavatest arstiõpingutest.

 

Toivo reis oli seekord samaaegselt nii perepuhkus kui tööreis, saades alguse Portlandist, kus külastati Lääneranniku Eesti Päevi, jätkus New Yorgis, seejärel Kanadas, kus külastatud said nii Kotkajärve Metsaülikool kui Toronto vahelepõikega Vancouverisse (kõigest üheks päevaks), jätkus siis Chicagos ning seejärel taas USA idarannikul. Sel ajal jõudis Toivo nii perega koosolemist nautida (temaga olid kaasas abikaasa ja kolm last vanuses 6-16 aastat), vähiravifondi tegevusest laiemalt teada anda, heategevuslikke oksjoneid korraldada kui ka artiklite jaoks materjali koguda ja teda kui ajakirjanikku huvitavate inimestega kohtuda. Tartu College’is pidas Toivo loengu vähiravifondi ning laiemalt Eesti inimeste heategevuse teemal (vt. E. Purje artikkel „Pahupidi pööratud plahvatus“).

Toivo sõpradega Tartu College'is (2019)

 

Kuna Toivo tegevus vähiravifondi rajajana ja käigushoidjana on tõepoolest märkimisväärne, tasub fondist ja sellega seonduvast ikka ja jälle kirjutada. See on viie aasta jooksul Eesti inimeste teadlikkust heategemise vajadusest kõvasti tõstnud ja annetanud on ka need, kes varem isegi selle mõtte peale ei tulnud. Sest raske haigus võib tabada igaüht teadmata ajal ning kui abi ja toetus on olemas, on sellega toimetulek ka märksa kergem.

 

Vähiravifond Kingitud Elu sai alguse 2014. aastal, selle rajajateks olid Toivo, tema ema, tuntud ajakirjanik Hille Tänavsuu (kelle vajadusest ühe kalli rohu järele, mida haigekassa ei kompenseerinud, vajadus fondi järele alguse saigi) ning Janek Mäggi. Alustati 200 euroga, palju teadmisi sellise fondi tegevusest tookord polnud, kuid inimeste suhtumine oli positiivne ja vastutuult nad ei kogenud. Et aga fond nii kiiresti kasvab, ei osatud uneski näha.

 

Esimesed kolm aastat oli selline seis, et ääri-veeri tuldi omadega välja ja raha oli pigem puudu – vahel jagati seda, mida polnud. Ometi ei jäänud ükski abivajaja ilma abita. Viimased paar aastat pole olukord enam nii kriitiline olnud ja isegi kui keegi vajab raviks koheselt enam kui 100.000 eurot, on saadud aidata.

 

Vähiravimid on väga kallid ja mõistetavatel põhjustel ei saa haigekassa kõiki neid kompenseerida. Fond töötab haigekassaga heas koostöös ja läbisaamises. Keskmine toetus abivajavale inimesele on fondil 3000-4000 eurot kuus; eelmisel aastal läks fondist umbes 2,5 miljonit ravimite peale, räägib Toivo.

 

Eestis on solidaarne ravikindlustus, mis tähendab, et ka vähiravi on tagatud teatud piirini kõikidele ravikindlustatud inimestele võrdselt. Aga Eesti panustab tervishoidu võrreldes teiste arenenud riikidega siiski suhteliselt vähe, mistõttu jäävad paljud patsiendid mingil hetkel haigekassa ,,vihmavarju“ alt välja, selgitab Toivo. ,,Nende inimeste jaoks on Vähiravifond Kingitud Elu ainsaks lootuseks. (Pikemalt Eesti Elu 06.09.2019 paberlehest.)

 

 


KUIDAS SAAB TOETADA VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU?

1. Ülekandega Eestis asuvatele pangakontodele või PayPali kaudu: rekvisiidid www.kingitudelu.ee/annetajale

2. Estonian Ecumenical Relief Organization (EERO) kaudu. Märksõnaks kirjutada ,,EERO Vähiravifond, Kingitud Elu“.

 

(Kuna Vähiravifond Kingitud Elu ja EERO sõlmisid hiljuti lepingu, soovitab EERO esimees Mari Ann Tammark Kanada annetajail seda võimalust kasutada, sest EERO kaudu annetajad saavad tulumaksukviitungi; EERO saadab kogutud raha koos annetajate nimekirjaga fondile Eestisse.)

Kaire Tensuda, Toronto

Read more