Sild Eesti ja Soome vahel

Üksikasjad

Reede, 20 Oktoober 2017 10:01

Lea Kreinin - Eesti Elu Nr. 42 2017

Näitusel on kesksel kohal suur reisiterminal Talsinki koos nõukogude-aegse passikontrolli ja tolliga – foto: Lea Kreinin (2017)
Eestis lõppesid kohalikud valimised ning mitmel Tallinnas kandideerinud erakonnal oli midagi öelda ka Tallinna ja Helsinkit tulevikus ühendava tunneli või silla küsimuses. Mõni neist ennustas merealust tunnelit juba lähima paarikümne aasta jooksul. Seda on aga kavandatud juba 19. sajandi lõpust saadik.

Eestit ja Soomet on alati midagi ühendanud – iidne sõbrakaubandus on andnud soome keelde uue sõna seprakauppa ning paljud Soome ranniku kohanimed algavad sõnaga Viro. Lydia Koidula kirjutas rahvusliku liikumise ajal luuletuse „Soome sild“. Meid on sidunud kahe vabariigi aegsed tihedad majandus-, kultuuri- ja hõimuliikumise kontaktid ning sovetiaja vaikne õlatunne ja teineteisemõistmine. See viimane suhe oli küll ebaproportsionaalne ning on tore, et nüüd oleme Soomega jälle kaks (peaaegu) võrdset venda.

Vaid mõnekuuse vahega Soome ja Eesti riigi sajas sünnipäev leiab tähistamist 12. oktoobril Helsinki kesklinnas Virka-galeriis avatud näitusega „Sild - tervitused kahest vabariigist“, mis tutvustab Soome ja Eesti ajalugu, kultuuri ja ühiskonda viimase saja aasta jooksul. Näitus on üles ehitatud võrdlev-kronoloogiliselt, ohtralt on kasutatud video- ja pildimaterjale. Saame näiteks teada, et skulptor Walter Runeberg lõi seadusetahvleid käes hoidva ja karunahka rõivastatud Soome neiu kuju, mis algsest mälestussammaste jalamite kaunistusest levis hiljem parlamenti ja presidendilossi. Ning et austava positsiooni saamiseks Soome rahvuslipul on siniristil tulnud lõviga võidelda. Saame rohkem aimu ka sellest, kuidas suheldi omavahel enne sõda ja nõukogude-ajal. Asjalood on praegu juba sootuks teised, sest kaksiklinn Talsinki on paljude jaoks igapäevane nähtus – Soome ja Eesti majanduspiirkonnad on Euroopa Liidu tingimustes tihedasti kokku põimunud.

Näitusel on ka kujutava kunsti pool – selles on esindatud Soome ja Eesti nüüdisaegsed foto- ja videokunstnikud, kes arutlevad kaasaegses pildikeeles meie identiteedi, rände, kultuuri ja keskkonna üle. Eriti sümpaatne on Marja Helanderi saamide vähemuskutuuri kohta Soomes analüüsiv videoinstallatsioon, kus kaks Saami tüdrukut balletisammul ringi hõljuvad („Maan sisällä linnut“). Näitusel esinevad veel kunstnikud Aleksei Gordin, Flo Kasearu, Karel Koplimets ja Tanja Muravskaja Eestist ning Johanna Ketola, Sepideh Rahaa ja Sanni Seppo Soomest.

1837. aastal avati kahe linna vahel aurulaevaliin, 1923. a algas lennuliiklus. Laevaliiklus taastati pärast sõda 1965. aastal. Praegu käib Tallinnas kümme miljonit Soome turisti aastas, laevaliiklus on muutunud järjest tihedamaks. Kas siis ikkagi tunnel, või hoopis sild? Näituse mõte oli näidata, et tegelikult see sild on alati eksisteerinud ja on olemas ka praegu. On see siis pigem majandus- või kultuurisild? Või ehk nagu ütles näituse avamisel peetud kõnes Eesti saadik Margus Laidre: see sild oleme meie, inimesed.

Näitus, mille panid kokku Eesti Instituut, Eesti Vabariigi Suursaatkond Soomes ja Virka-Galerii, jääb avatuks järgmise aasta 25. veebruarini.


Lea Kreinin, Tallinn

Näitusel eksponeeritud kohvrid sisaldavad tolleaegset (sala)kaupa – foto: Lea Kreinin (2017)

Virka-Galerii asub linnavalitsuse hoones, kõigest mõnekümne meetri kaugusel Helsinki peaväljakust – foto: Lea Kreinin (2017)

• Eelmine
• Järgmine