Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 48 2020 - Lea Kreinin

Avaldatud: 04 Detsember 2020

Alar Kivilo - foto: Lea Kreinin (2020)
Tallinna Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF) sai 27. novembril elutööpreemia Eesti filmioperaator Alar Kivilo. Ta on sündinud 1953. aastal Kanadas. 1997. aastal kolis ta perega Los Angelesse ja töötab nüüd peamiselt Hollywoodis. Alar elab Eestis ja USA-s.

Loe edasi: NÄDALA PORTREE - Alar Kivilo...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 48 2020

Avaldatud: 04 Detsember 2020

,,Verbum Habet Sakala, 1979“

Loe edasi: Lendur, purjetaja, insener,...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 48 2020 - Riina Kindlam

Avaldatud: 04 Detsember 2020

Õ- ja Ö-häälduse piiritähise avamine 30. novembril Kuivastu maanteel Reina küla lähistel Saaremaal. Fotol kõneleb piiritähise eestkõneleja Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae. Teda ümbritsevad Orissaare kultuurimaja Viirelinnu lapsed, kes ühislaulude ajal tantsisid tähe ümber tiire. Foto: Leida Lepik (2020)

Viimase novembrikuu hommiku õrnas lumesajus avati Väikese väina tammi Saaremaa poolsesse otsa Õ-hääliku piiritähis. Või Ö-hääliku? Tegelikult mõlema, olenevalt kust poolt piiri sa kiikad.

Piiri tähistamisest hakkas avalikult esimest korda rääkima Reina külast pärit ajakirjandusprofessor Juhan Peegel (1919-2007). Kuivastu maantee äärde Reina küla tähistava sildi alla saigi poolteist aastat tagasi Roheliste rattaretke käigus paigaldatud Õ-Ö hääliku piiri tähistav pruunipõhjaline turismiobjekti märk, millega tähistatakse ka vanu kihelkonnapiire. Maanteeamet käskis need aga tookord eemaldada, mis oli paljude jaoks suur pettumus, kuid andis samas energiat ja jonnakust eesmärgist mitte loobuda. Lõpuks leiti alternatiivne lahendus ning Saaremaa sai ühe omapärase, uhkust tekitava, kiiksuga asja juurde; võiks öelda, et oma märgi – piraka Ö.

Valget värvi, metallist, viie meetri kõrgune ja nelja meetri laiune, kaks tähte ühes kujutava monumendi autor on vallaarhitekt Mark Grimitliht. Mööduvate autotulede valgusvihus särab piiritähis ka öösel. (Ösel on Saaremaa nimetus nii saksa kui rootsi keeles.)

Kust jookseb õ ja ö piir ehk kust alates muutub saarlaste jaoks Õ-häälik Ö-häälikuks selgitas välja Theodor Kaljo oma 1928. aastal kaitstud magistritööga.

On kommenteeritud, et monument näeb välja nagu hiiglase, nt suure Tõllu kaasa Pireti kaunis sõrmus ja et Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae, kes on olnud peamine piiritähise väljavõidelnu, on seega „Sõrmuse isand“. (J. R. R. Tolkieni kuulus fantaasiaromaanide triloogia „Lord of the Rings“ on eesti keeles „Sõrmuste isand“.)

„Me ikkagi peaks seda välja mängima sellise tõelise saarlase identiteedi tunnusena. See on ju meie murdekeele rikkus, need sõnad ja intonatsioon. Ja see oleks ka kõigile Eesti murdekeeltele väike meenutusmärk siin,“ rääkis Taavi Pae ERRi uudistele. Ta lisas, et sellest võiks saada maailma esimene rahvustäht. Aga kas ta pidas silmas Õ-d või Ö-d?...

Facebooki leheküljel ,,Visit Saaremaa“ võib näha kogu 18 minutilist Õ/Ö-piiritähise avamise videot ning on palju muudki huvitavat.

Riina Kindlam, Tallinn


Esimesed möödujad, kes Saaremaa Õ-Ö häälikute piiritähist uudistama tulid oli perekond ÕUN! Fotograaf kahjuks ei kuulnud, kust poolt piiri nad pärinesid ehk kuidas oma nime hääldavad. Nemadki said osa Õ-ja Ö-ga tähistatud koogi tükkidest. Foto: Leida Lepik (2020)

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 48 2020 - Vabarna Volli

Avaldatud: 04 Detsember 2020

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Kertu on mul nii hea ettevalmistaja, et mina ei pea kunagi tõmblema. Isegi, näituseks, juba kaua, kaua, enne seda ku kartsa asetati, ei tund ma kunagi muret enne külla minekut. Ikke oli hame triigitud, sobivat karva lips valitud – kraabi vaid ise sihverplaat siledaks, kammi pää korralikuks. Ole viisakas, ää ütle mõtlematult miskitki. Nüüd inämp külas ega kirikus ei tohi käia, jõul on ju ainult südames, mette väliselt tulemas.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 47 2020 - Kati Kiilaspea

Avaldatud: 27 November 2020

Sauble Fallsi koolimaja, mis ehitati 1880. aastal, nüüdseks on temast saanud luteriusu kirik. Foto: Kati Kiilaspea (2020)

Loe edasi: Avasta.... Ontario *Ghost...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 47 2020 - Riina Kindlam

Avaldatud: 27 November 2020

Eesti Vabaõhumuuseumi Virumaalt pärit Härjapea talu interjöör kujutab 1930. aastate lõpu olustikku. Seal küpsetas 2020. aasta maski kandev perenaine parasjagu küpsiseid, mida kadrisantidele kotti pista. Ahjupotis valmis vaikselt tangupuder. Noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak Katariina, kelle eestipärane nimekaim on Kadri, oli igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon ning siinnegi perenaine võttis käsitööde pärimise peale kapist välja siidipaberisse pakitud omakootud Haapsalu sallid. Näputööde hooaeg jätkub kohe, kuid kadripäeval olid kõik sellised tööd rangelt keelatud. Karja eest hoolitseti sel päeval aga eriti hästi – söödeti paremini ja loomi ei tohtinud kadripäeval tappa. Foto: Riina Kindlam (2020)

Kadrisandid riietuvad valgesse, et sulanduda lumisesse maastikku, mis võiks juba novembri lõpus kohal olla, kui nad kadrilaupäeval ehk ööl vastu 25. novembrit või kadripäeva õhtul, perega karjaõnne levitama läevad. Vanasõna ütleb: „Mart on üle maa (põllu), Kadri üle karja“ ehk mardid toovad vilja-, kadrid karjaõnne.

Loe edasi: MÄRKMIK - Kadrid lunivad lund

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 47 2020 - Vabarna Volli

Avaldatud: 27 November 2020

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Igal oinal olevat oma mihklipäev. Mis paraku selja taga, aga nii paljudki kahejalgsetest neist, on ikke liikvel. Mõtlen muidugi neile, kellele ettekirjutised, soovitused, isegi määrused ei loe. Ikke puksivad avalikult, ikke unustades, et nime järgi ei tohiks, kuna nood testosterooni tegijad on neilt eemaldatud. Jäärapäisus on üks asi, aga oinapäisus on vist hullempki.

Vanalell oli viisakas inime. Kuulas teised ära, ei seganud vahele. Mis aga talle teps ep meeldint, olid isekad inimesed. Neid nimetas ta just oinasteks. Põle mõistust rohkempki ku lambijalal, ohkas ta. Eks ma sellest õppisin. Pean ise kah oinasteks just tänaseid tohmane.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 46 2020

Avaldatud: 20 November 2020

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 46 2020 - Riina Kindlam

Avaldatud: 20 November 2020

Vanalinna tänavatel liigub ainult omasid, see tähendab et turiste napib. Fotol on Olevimäe tõus Pika tänava poole läinud nädalal, kui tuul ei olnud veel viimaseid vapraid puulehti lahti kiskunud. Harilik hobukastan, nagu siingi näha, on tihti viimaste seas, kes oma lehtedest loobub. Kevadel aga jälle üks esimestest, kes lehte läheb. Fotod: Riina Kindlam (2020)
Öösel äratas tuul. See tekitab siin Pelguranna linnajaos, Kopli lahe läheduses oleva maja kõrgeimal, kolmandal korrusel taolisi helisid, mida ei ole mujal kuulnud. Need hääled on tegelikult tuttavad ja armsad, neid on aastast aastasse kuuldud ja siis tekib sooja, kaitsva teki all olles nii mõnus turva- ja tänutunne, et hakkad tänama lapse õhtupalve ajal selle eest, et kõik me kallid on kuskil sooja teki all.

Loe edasi: MÄRKMIK - Edelatuul tühjadel...

Üksikasjad

Kirjutas Eesti Elu Nr. 45 2020 - Vabarna Volli

Avaldatud: 13 November 2020

Illustratsioon: Emilie Tamtik (2016)

Ku juba tohtis jälle isamaal isamaalisi laule laulda, võtsin julguse rindu ja kaua-kaua pärast pisarais ja hirmus sealt lahkumist otsustasin võtta ette reisu. Just reisu, ei näinud ette, et minusugusest oleks inämp seal kasu, kesse peaaegu pinsjonäri tahab. Ootasin ikke, kuni Talnast sai kaugemale, ei kujutanud ette, et Kanepisse ei pääse. Mõtlesin, et ei tea kas enam avaneb võimalust, järsku jään haigeks või sandiks. Või isegi auto alla.

Nüüd kardan ka, kuna iinlased nii agarasti asusid koroonat mängima, et koolen enne ää, kui julgen lennukisse istuda. Hea aga, et siin, ulgueestlaste kantsis, saan ikke emakeeles suhelda.

Loe edasi: Meelelahutust: Volli veste -...